Kuna teadlikult püüan võimalikult vähe kasutada kilekotte ja toidupoes käies kasutan alati paberkotte, siis puudutas teema mind isiklikult. Tänapäeval on kilekottide meeletu kasutamine toonud kaasa väga palju erinevaid probleeme, mille mõningaid teemasid käsitlengi oma referaadis. Loodetavasti seda lugedes tekib ka teistel kaaskodanikel olla rohkem keskkonna sõbralikum. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrval produktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. (Pesti 2013) Plastikkotid on enamasti valmistatud kas madala või kõrge tihedusega polüetüleenist. Polüetüleen on maailma enim kasutatud plastik. Juba 2001. a kulus Lääne-Euroopas sellist plastikut 35kg ühe inimese kohta. (Pesti 2013) Me kõik kasutame kilekotte
kilekottide kasutamine on langenud 90%. 2 KILEKOTTIDE KASUTAMINE EESTIS Täna kasutatakse Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 200 kilekotti aastas, mille tarbimiskogused on läinud ilmselgelt liiga suureks. Paraku selle asemel, et ühte kilekotti kasutada 10-20 korda, 8 kasutatakse seda üldjuhul 1-2 korda ja see on ka põhjus, miks seda raiskavat tarbimisharjumust proovitakse aktsiisiga muuta. Teiste riikide kogemus näitab, et kilekottidele määratud aktsiis on nende kasutamist vähendanud ca 80% .6 Keskmiselt kulutab Eesti elanik likekottide ostmisele umbes 6 eurot aastas, mille eest ta saab osta umber 8 korduvkasutatavt plastkandekotti või riiest tehtud kotti, mis temal piisab, et kasutada kogu aasta jooksul. (Peeter Eek, 2016) Keskkonnasõbralikuma alternatiivi kasutamine (nt riidest kott) võib olla isegi kokkuvõttes säästlikum. Kilekottide hinna tõstmisel või nende tasuta jagamise piiramisel võib olla mingi
täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes ning samuti paljude loomade, kelle toiduks on konnad, toiduvalik väheneks. Ma arvan, et kõige rohkem võime me ise ohustada juttselg kärnkonni, saastades rannikualasi kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni neile sobivad kudemispaigad. Mina saaksin olla säästev tarbija ja sellest tulenevalt kaitsta meie ühist keskkonda, kui: 1) Sorteerin prügi 2) Eelistan riidekotte looduses mittelagunevatele kilekottidele ja teistele plastpakenditele 3) Tarbeesemeid ostes eelistan neid, millel on keskkonnasõbralikkust tõendav märk 4) Ei osta plastpudelites, metallpurkides ja tetrapakis jooke, kui on võimalus saada neid ka uuesti kasutatavais klaaspudeleis. 5) Kogun ohtlikud jäätmed eraldi ning viin eritöötlusse
ostetud toodete või esemete pakid sisaldada. Kuid kui mul on võimalus valida kas tavalise kilekoti, paberkoti või loodust mitte saastava kilekoti vahel, siis kindlasti valin ma viimased kaks nimetatutest. Seda just sellepärast, et olen palju kuulnud, mis kahju tekitavad mitte lagunevad kilekotid nii loodusele, inimestele kui ka loomadele. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. Kui esitada küsimus, et kui palju kilekotte kasutatakse, siis on vastus lihtne. Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta.
Plastikkott on kujunenud reostusprobleemi sümboliks. Maailmas kasutatakse neid igas minutis miljon tükki. Kotte kasutatakse väga lühikest aega ning nende lagunemiseks kulub kuni tuhat aastat, osa merre sattunud kilest ei pruugi kunagi laguneda. 45. Viimasel ajal on hakatud aina enam rääkima kahjudest, mida tekitavad kilekotid: Merelindudele, Hüljestele, Merekilpkonnadele Vaaladele Maailm on asunud otsima kilekottidele asendust, kuid kilekoti tootmine on vähemalt energiakulult endiselt kõige efektiivsem. Ainuüksi paberkottide transpordiks kulub energiat kordades rohkem. 46. kuumutamise käigus eraldub plastist keemilisi ühendeid – nii, et plast ei ole täiesti ohutu kuigi on märgistus, mis lubab seda kasutada mikrolaineahjus või ahjus. Kuigi osadel plastidel on peal sümbol, mis lubab neid pesta nõudepesumasinas, siis siiski on neid parem pesta käsitsi – plasti eluiga on
Erinevate maade recycling-süsteemide tähistused võivad olla erinevad. 5. Puhas paber Antakse paberile, mis on toodetud kloorivaba tehnoloogiat kasutades. 6. Roheline Punkt (The Green Dot, DER GRÖNE PUNKT) Tegemist on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides kasutatava märgiga, mis tähendab, et toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile aja ära elanud pakendi väi toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks.Märki saavad oma kauba ümbrisele (kilekottidele, pudelitele, plastpakenditele jne) taotleda ettevõtted. Ökomärgi kasutamise lubamise üle otsustab mittetulundusühing Duales System Deutschland GmbH, kellele vastav kaubamärk kuulub. Märgi kasutamise õiguse eest tuleb igal ettevõttel maksta. 4 Saadud raha eest on mittetulundusühing loonud spetsiaalse nende ökomärki kandvate pakendite kokkukorjamise ja töötlemise süsteemi (inimesed panevad kodudes seda
need on on plastikust, mis on saadud naftast. Plastik on maailma vallutanud ning inimkond on harjunud plastikut kasutama igapäevaselt ja nagu kütuste puhulgi, tarbitakse seda ebaefektiivselt, kulutatakse liialt palju. Näiteks enda seisukohast võin öelda, et mul kulub tohutult palju kilekotte, umbes kuu aega tagasi veel ei kulunud, kuid kui perre sai võetud koer, siis kulub neid ääretult palju väljaheidete kokku korjamiseks, samas ei oska ka leida sobivat alternatiivi kilekottidele. Ilmselt bioplastist kott oleks hea alternatiiv, kuid hetkel ise küll ei oska öelda, kust võiks neid saada. Alternatiiviks ei ole ka väljaheite koristamata jätmine, sest see peaks olema kohustuslik loomaomanikule. Iseenesest oleks ka väga jube kui ei koristataks enda looma järel ja paneelmajade ümbrused oleks kui miiniväljad. Igatahes kui kodus on kutsikas, siis kulub kilekotte päevas kuskil 4-5 tükki, mis nädala peale on juba kuni 35 tükki
1 2 Mustad nooled (recycled) pakendi hind sisaldab selle toode või pakend on valmistatud kahjutuks tegemist taaskasutuses kilekottidele, pudelitele, olevast materjalist plastpakenditele jne (näiteks vanapaberist) 13.10.2014 45 13.10.2014 46 Viska prügikasti (Trash it) Toodet võib põletada
tuleb vastandada tootest saadav kasu. Teisel pool on ,,rohelised", kes arvavad, et taastumatul ja ammenduval ressursil põhineva ja suurte tootmise kui toote keskkonnamõjudega materjalide kasutamine ei ole õigustatav. Kuidas tehakse plastikkotte? Erinevalt paberkottidest tehakse plastikkotid naftast, mis on taastumatu tooraine. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. Plastikkotid on enamasti valmistatud kas madala või kõrge tihedusega polüetüleenist. Polüetüleeni nimetatakse vastavalt ka polümeeriks nr 4 (LDPE) või polümeeriks number 2 (HDPE). Polüetüleen on maailma enim kasutatud plastik. Juba 2001
Puhas paber Antakse paberile, mis on toodetud kloorivaba tehnoloogiat kasutades. Roheline Punkt (The Green Dot, DER GRÖNE PUNKT) Tegemist on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides kasutatava märgiga, mis tähendab, et toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile aja ära elanud pakendi väi toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks. Märki saavad oma kauba ümbrisele (kilekottidele, pudelitele, plastpakenditele jne) taotleda ettevõtted. Ökomärgi kasutamise lubamise üle otsustab mittetulundusühing Duales System Deutschland GmbH, kellele vastav kaubamärk kuulub. Märgi kasutamise õiguse eest tuleb igal ettevõttel maksta. Saadud raha eest on mittetulundusühing loonud spetsiaalse nende ökomärki kandvate pakendite kokkukorjamise ja töötlemise süsteemi (inimesed panevad kodudes seda ökomärki kandvad pakendid kollastesse
Antakse paberile, mis on toodetud kloorivaba tehnoloogiat kasutades. Roheline Punkt (The Green Dot, DER GRÖNE PUNKT) Tegemist on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides kasutatava märgiga, mis tähendab, et toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile aja ära elanud pakendi väi toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks. Märki saavad oma kauba ümbrisele (kilekottidele, pudelitele, plastpakenditele jne) taotleda ettevõtted. Ökomärgi kasutamise lubamise üle otsustab mittetulundusühing Duales System Deutschland GmbH, kellele vastav kaubamärk kuulub. Märgi kasutamise õiguse eest tuleb igal ettevõttel maksta. Saadud raha eest on mittetulundusühing loonud spetsiaalse nende ökomärki kandvate pakendite kokkukorjamise ja töötlemise süsteemi (inimesed panevad kodudes seda ökomärki kandvad pakendid kollastesse
alternatiivide kasutuselevõtt.» Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütleb, et Euroopa Liidus on riigi tasemel millegi keelamine päris raske, sest tootjad võivad kohe süüdistada kaupade vaba liikumise takistamises. Küll aga saab tarbimist suunata maksustamise kaudu. «Praegu valmistatakse ette meie ökoloogilise maksu reformi järgmist astet ja selle raames tekib muu hulgas võimalus kehtestada kilekottidele tänasest märksa kõrgem aktsiis,» lausus ta. Eestis kulub pakendeid umbes sada kilo aastas inimese kohta ja plastpakendite osatähtsus kasvab kõige kiiremini. Prügipoleemika Itaalias pole vaibunud (2) 12.01.2008 00:01 Ülle Toode Sõdurid üritavad Napoli tänavaid küll prügist puhastada, kuid helikopterilt avaneb Vesuuvi jalamil oleva Lõuna-Itaalia kuulsaima sadamalinna kohal nukker pilt. Siin-seal laiutavad meetrite kõrgused prügilaviinid, kirjutab Ülle Toode.
113 Intervjuu Mercaga. 114 Intervjuu Janek Naaniga. 115 Trubetsky 2012, lk 142. 116 Vainola 2011, lk 37. 27 omavahelised agressiivsed vastasseisud.117 Probleeme paisutas ka tõsisasi, et algselt toimusid pungi/roki ja diskoüritused koos, mis tähendas, et vahetult puutusid kokku suur hulk mõlema noortekultuuri esindajaid.118 Mitmed intervjueeritavad mainivad, et üks pungi peamisi ideid oli just diskomeestele, nende kilekottidele, tossudele ja teksadele vastandumine. Kiwagi nendib diskomeestega seotud konflikte meenutades, et diskomeeste ja punkarite filosoofia oli juba eos täiesti vastupidine: pungi näol oli tegu mässuga kodanlikkuse vastu ning diskomeheks hakkamine oli välistatud, sest see väljendas üheselt tollast mainstreami. Samas lisab ta, et ka punkarid polnud just paipoisid. Paljud endised vangis istunud hakkasid tema
annaabi.ee 
