24. septembril 2008. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Lasteekraani Muusikastuudio avakontserdil. Kontserdil astusid üles Lasteekraani muusikastuudio mudilas, lasteja noortekoor. Mudilaskoos koosneb 58st 812 aastased tüdrukust, kelle dirigent on Lii Leitmaa. Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor mudilaskoor koosnes esimese ja teise klassi õpilastest, mudilaskooris aga tegutsevad on aga välja kasvanud 1993. aastal Lasteekraani Muusikastuudios tööd alustanud mudilasrühmast ning seal laulab 30 1518 aastast neiut. Selle paljukordselt auhinnatud koori dirigent on samuti Külli Kiivet. Peale Lasteekraani muusikastuudio kooridele oli LõunaAafrika Vabariigist esinema tulnud ka Eastern Cape Children`s Choir. Koor asutati aastal 1982 ja koosneb 6070
Ksenia Heinsoo MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Tallinn 2017 MOISEI GINZBURG 1892-1946 • Nõukogude arhitekt, praktik, teoreetik, üks konstruktivismi liidritest • Sünnikoht – Minsk, Valgevene • Õppimine – Milano Kunstiakadeemia, Riia Tehnikaülikool • Töö – Moskva, Venemaa • Arhitektuuri stiil – konstruktivism • Tähtis ehitis – Narkomfini maja Moisei Ginzburg, 1920 a. PROJEKTID JA EHITISED • Tekstiili maja (1925 a.)
...................................................................12 SISSEJUHATUS Teema valikul lähtusin sellest, et see oleks mulle sobiv ja mul oleks mugav seda refereerida. Eelkõige jäi see teema mulle silma selle pärast, et abort on paraku tänapäeval väga aktuaalne ning noored tütarlapsed, kes kogemata rasestuvad, võtavad seda väga kergekäeliselt ning ei mõtle tagajärgedele. Kasutasin kolme teaduslikku allikat, kus oli väga palju kasulikku ja huvitavat infot. Nendeks olid: Kiivet, R., & Harro, J. (2002). Eesti rahva tervis 1991- 2000; Mason, J. K., & R. A. McCall Smith. (1996). Õigus ja meditsiinieetika; Niiberg, T. (2008). Naiseks, emaks ja daamiks. Viimast soovitan kõikidel naisterahvastel lugeda, kuna seal on tohutult palju infot, mida tasub kõigil naistel teada. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kolmest peatükist, kokkuvõttest ning kasutatud kirjandusest. Esimene peatükk räägib
Ksenia Heinsoo MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Esitamiskuupäev: 15.02.2017 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Moisei Ginzburg ( 23. mai 1892 Minsk, Valgevene 7. jaanuar 1946 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude arhitekt, praktik, teoreetik, üks konstruktivismi liidreid. Joonis 1. Moisei Ginzburg, 1920 a. Ta sündis 23
Õpilased Aleksandrikooli 35 semestrit kestnud tegevuse jooksul võeti kooli vastu kokku 1075 õpilast, kellest enamik lahkus enne täieliku kursuse lõpetamist. Lõputunnistuse sai 284 õpilast.Kooli lõpetanutel oli õigus ilma erieksamita astuda riigiteenistusse ning vastava täienduskursuse läbimise järel saada algkooliõpetaja kutse või astuda õpetajate instituuti. Tuntumad lõpetajad: Hans Pöögelmann (lõpetas 1892) Aleksander Tõnisson (1893) Johannes Kiivet (1895) Andres Larka (1898) Jaan Sihver (1900) 6.Kooli sulgemine Eesti Aleksandrikool suleti 1906. aasta jaanuaris. Koolile sai saatuslikuks mitmete õpetajate ja õpilaste osavõtt 1905. aasta revolutsiooni sündmustest. Aleksandrikooli järglaseks loetakse 1914. aastal Kõos avatud Eesti Aleksandri Kõrgemajärgulist Alampõllutöökooli, millest tänaseks on läbi mitme asukoha- ja nimemuutuse saanud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.
kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist. TELGSÜMMEETRIA telgedest või punktist ühel kaugusel olevad motiivid ühtivad, pöörlevad punkti või telje ümber. Kasutatud materjalid Douet, C. Valerie "Joonistamine. Nõuandeid, nippe ja soovitusi kunstnikelt" Kirjastus Egmont, 2005 Hansen, Albert "Ornamendi kujundamise alustest" Kirjastus Kunst, Tallinn 1965 Gair, Angela "Joonistamise ja maalimiskursus"Kirjastus Egmont, 2002 Kiivet, Ülle(toimetaja) DK teejuht maailma. "Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast". Kirjastus Koolibri 2004 Kärner, Eve "Kompositsiooniõpetus"Tea kirjastus,Tallinn 2006 Lambillon, Paul "Aurad ja värvid", Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2001 Linnuste, Ülle "Värvid kodus", As Ajakirjade Kirjastus, Kodukiri 2005 Miller, Judith "Värvid" Kirjastus Maalehe Raamat,2001 Tammert, Marje "Värviõpetus teoorias" Tallinna Tehnikakõrgkool;oü Aimwell, Tallinn2002
Milles seisneb astma ja KOK erinevus?; Astma. http://www.astma.ee/kok1/ http://www.astma.ee/astma/ · Eesti Kopsuliit, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=19 http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=21 · K. Vijar, 2005. Astmahaigete laste ja nende vanemate hinnangud astmaalastele teadmistele ja infoallikatele. Magistritöö Rahvatervishoius. Tartu Ülikooli Instituut. · L. Jannus - Pruljan, R. Jõgi., R. Kiivet., H. Leesik., H. Lill., H. M. Loit., J. Põlluste., E. Püttsepp., J. Vahtramäe. Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus, diagnostika ja ravi. Tallinn, 1997. · S. C. Smeltzer., B. Bare., L. Williams & Wilkins. Brunner and Suddarth's Textbook of Medical Surgical Nursing, 10th edition, 2004. Page 569; 587 589. · Terviseportaal, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=782 http://www.inimene
TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 37/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 7. PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS (KIIVE) Märkus: Suure väändejäikusega profiilidel (nt. toruprofiilidel) enamasti kiivet ei esine! Tala arvutuslik kiivekandevõime (väändepaindeline stabiilsuskadu): LT W y f y Mb.Rd = M1 Wy = Wpl,y - ristlõikeklassides 1 või 2 Wy = Wel,y - ristlõikeklassis 3 Wy = Weff,y - ristlõikeklassis 4 LT - kiivet arvestav kandevõime vähendustegur (kiivetegur)
pöörlevad punkti või telje ümber. 31 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kasutatud materjalid Douet, C. Valerie "Joonistamine. Nõuandeid, nippe ja soovitusi kunstnikelt" Kirjastus Egmont, 2005 Hansen, Albert "Ornamendi kujundamise alustest" Kirjastus Kunst, Tallinn 1965 Gair, Angela "Joonistamise ja maalimiskursus"Kirjastus Egmont, 2002 Kiivet, Ülle(toimetaja) DK teejuht maailma. "Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast". Kirjastus Koolibri 2004 Kärner, Eve "Kompositsiooniõpetus"Tea kirjastus,Tallinn 2006 Lambillon, Paul "Aurad ja värvid", Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2001 Linnuste, Ülle "Värvid kodus", As Ajakirjade Kirjastus, Kodukiri 2005 Miller, Judith "Värvid" Kirjastus Maalehe Raamat,2001 Tammert, Marje "Värviõpetus teoorias" Tallinna Tehnikakõrgkool;oü Aimwell, Tallinn2002
σ f , c ,max, d ≤ fm , d σ f , t ,max, d ≤ fm , d σ f , c , d ≤ k c ⋅ fc , 0 , d σ f , t , d ≤ ft , 0 , d σc,max,d - vöö äärmise kiu arvutuslik survepinge σt,max,d - vöö äärmise kiu arvutuslik tõmbepinge σc,d - vöö keskmine arvutuslik survepinge σt,d - vöö keskmine arvutuslik tõmbepinge kc - surutud vöö nõtketegur, mis arvestab kiivet Tegur kc määratakse analoogselt surutud varda arvutustele, surutud vöö saledus leitakse: 12 ⋅ lef λz = b lef - surutud vöö külgtugede vahekaugus (kiivepikkus) b - surutud vöö laius Märkus: Kui määratakse spetsiaalselt kogu tala põiksuunalist püsivust (kiive), siis võib võtta kc = 1 Tala seinas peavad normaalpinged rahuldama tingimusi: σ w , c , d ≤ fc , w , d σ w , t , d ≤ ft , w , d
läbi uuringuid õmblus-, tekstiili- ja jalatsitööstuses. 1968. loodi Tartu Ülikoolis tööstus- psühholoogia laboratoorium. Tartu Ülikoolis õpetati 1969. a alates inseneripsühholoogiat (M. Kotik). Viimasel ajal on Tartu Ülikoolis teinud uuringuid nägemise ergonoomika alal A. Luuk. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on alates 80. aastatest viinud ettevõtetes läbi arvukalt uuringuid (Ü. Kristjuhan, G. Kiivet, vt Kristjuhan, Linjova, 1995). Mõni Eesti teadlane (Ü. Kristjuhan) on teinud uurimistööd ka Rootsis, Soomes, Inglismaal, Jaapanis, Venemaal jne. Eesti teadlased osalevad aktiivselt Põhjamaade Ergonoomika Seltsi tegevuses. Viimastel aastatel on hakatud noorte ergonoomikaspetsialistide ettevalmistamisega aktiivselt tegelema Eesti Põllumajandusülikooli tehnikateaduskonnas. On sisse viidud rida õppeaineid: ergonoomika alused, ergonoomika põhikursus, turvaliste töökohtade loomine jt
Külgsuunas toetamata või mingi vahemaa tagant toetatud tala arvutuslik kiivekandevõime valemiga leitakse valemiga fy M b,Rd = LT W y , (6.10) M 1 kus - Wy = Wpl,y ristlõikeklassides 1 või 2; - Wy = Wel,y ristlõikeklassis 3; - Wy = Weff,y ristkõikeklassis 4; - LT kiivet arvestav kandevõime vähendustegur (kiivetegur). Kiivetegur LT leitakse varda kiivetingsaleduse LT põhjal. Wy f y Kiivetingsaledus leitakse valemiga LT = , (6.11) M cr kus Mcr on elastsusteooria kohane kriitiline paindemoment kiivel, mille leidmine on keerukas ja mille kohta juhised standardis EVS-EN 1993-1-1 puuduvad.
4. Kiivele külgsuunas toetamata tala, mis on tugevama peatelje suhtes painutatud tuleks dimensioneerida nii, et arvutuslik paindemoment oleks väiksem kui arvutuslik kiivekandevõime. Talal, mille surutud vöö on külgsuunas piisavalt toetatud, kiiveoht puudub. (ruutristlõikega ja ümartorudel sealhulgas ka keevitatud ümartorudel ja ruudukujulise ristlõikega kastprofiilidel). Kiivekandevõime arvutamisel on oluline osa kiivet arvestaval kandevõime vähendusteguril ja vastupanimomendil, mis sõtlub ristlõikeklassist. 5. Horisontaalsiirde piirsuurust piirsuurused on esitatud rahvuslikus eripäras, projektides tuleks määratleda piirsuurused kokkuleppel tellijaga. Summaarne läbipaine, juhul, kui see on kahjulik, ei tohiks ületada piirläbipainet nt: vahelaed ja käidavad katused, kus muutuvkoormusest põhjustatud läbipainde piirsuurus on sille/250
annaabi.ee 
