- Muusika- laulu kuulamine/laulmine ja marakatega mängimine - Keel ja kõne- luuletuse kordamine, arutlemine - Matemaatika- võrdlemine (suurem, väiksem) - Liikumine- liikumismäng ,,Kassid" Eesmärgid: - Laps kasutab plastiliini ja oskab voolida sellest kassi- lisada kõrvad, saba, vurrud, nina ja silmad. - Laps teab laulu ,,Kiisu läks kõndima" ning oskab sellele rütmipillidega rütmi juurde lüüa. - Laps oskab luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". - Laps teab kassi kehaosasid ja proportsioone. - Laps oskab võrrelda. - Laps tunneb rõõmu liikumisest. Vahendid: Pehme mänguasi kass, plastiliin, voolimispulk, makk, cd, marakad. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on eelnevalt valmistanud marakad. Õppinud luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja võtab kaasa pehme kassi mänguasja. Otsib cd lauluga ,,Kiisu läks kõndima" ja luuletuse ,,Meie kiisul kriimud silmad".
tervikut. (armi ja armu) arm Mehe nägu oli kaetud armidega. Vaenlane ei olnud talle armu andnud. (ehte ja eheda) ehe Riputasin ehted kaela. Minu mantel on täitsa ehtsast/ehedast nahast. (hange ja hangu) hang Tee oli hange tuisanud. Tõstsin sigadele hanguga heina. (innu ja inna) ind Ta kukkus eksamilt läbi kuna õppis innuta. Meie kiisul oli innaaeg. koor (koore ja koori) Eelistan värskeid koorega kartuleid. Koorijuht jäi haigeks. (laka ja laki) lakk Vanaisale meelidis lakal magada. Õhtuks lakin küüned punaseks. (maksa ja maksu) maks See otsus ajas mul kopsu üle maksa. Ma maksin oma tulumaksu ära. (mure ja mureda) mure Ema ei pea poja pärast enam muretsema. Muredaks hautatud veiseliha. napi ja napa) napp Jäin napilt lennukist maha
Kiisu sööb rahus ja mina arutan niikaua emaga, mis me kassiga edasi teeme. Otsustame, et võtame ta endale. Mõned päevad hiljem saame teada kuidas kiisu sinna oksa hunnikusse sattus. Tuli välja, et üks vanem naisterahvas andis kassipoja ühele napsumehele, et teine ta ära uputaks, aga mehel läks süda häredaks ja ei suutnud seda teha. Kindlasti mängis asjale kaasa ka töö eest saadud tasu, milleks oli natuke märjukest. Tuli välja, et minu kiisul on ka õde ja kuna mina oma kiisule nime võisin panna sai ta samasuguse nime nagu ta õde. Selleks oli Kitty. Kitty elas väärikalt oma 7 aastat ja suri vanadus surma. Noormees alustas oma jutuga. Oli suvine õhtu, päike oli parasjagu loojumas ja mina istusin oma toas ningu kuulasin muusikat. Järsku heliseb telefon. Seirasin uudishimuliku pilguga telefoni ja märkasin, et Toomas helistab. Otsustasin sellele kõnele vastata. Peale tervitamist rääkis ta, et on võimalus 4000
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond Livia Jakobson LAPSE ARENGU HINDAMINE Essee Tallinn 2015 „Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas, kännu otsas Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi lugema. Kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda, Kes see mõistis, aru sai – sellele ta tegi pai…“ (vana eesti rahvalaul)
Jooksuajal isased kassid uluvad, et emaste tähelepanu võita. Kui inimesel on kass, siis peab ta kassile korralikult süüa andma, muidu muutub kass metsikuks, ja hakkab linde ja närilisi püüdma. Kui kass on heas tujus, siis ta nurrub ja hõõrub end vastu inimese jalasäärt. Kui kass on halvas tujus, siis teeb ta koledat häält ja ajab end turri. Kui kass näeb enda vaenlast, siis lähevad tal karvad turri. Ta teeb seda sellepärast, et suurem paista. See ajab vaenlase kartma. Kui kiisul sünnivad kassipojad, siis nad on 10 päeva pimedad ja kassiema peab neid imetama ja keelega lakkuma, et kassipojad haigeks ei jääks ja et nad oleksid puhtad. Kui väikesed kassipojad juba näevad, siis tahavad nad mängida asjadega nagu väikesed lapsed. Peamiselt mängivad kassipojad lõngakeraga. Noored kassid on kiiremad kui vanemad. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.2 Metskass Metskassid on suuremad kui kodukassid
) Eesmärgid: Tajub rütmi. Peab viisi. Häälib selgelt ja emotsionaalselt. Hääle soojendus. (2 min.) Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel. Laulud on järgmised: ,,Rongisõit" (lasen CD plaadi pealt, siis on parem tantsu lüüa, aga ise laulame ka kaasa), ,,Mu koduke", ,,Koer Muki", ,,Kiisu läks kõndima", (lisad 13-16) (20-23 min.) Lisad: Lisa 1. Kodulooma pildid. Lisa 2. Luuletus kassist. Meie kiisul kriimud silmad, Istus metsas kännu otsas. Piip oli suus ja kepp oli kääs, Kutsus lapsi lugema. Kes ei osand lugeda, See sai tukast sugeda. Kes see oskas, aru sai, Sellele ta tegi pai. Lisa 3. Võrdlemis ja arvutamis tööleht 1. Arvuta: + = - = - = + + =
7. Kasutatud kirjandus Krusten, R. 1995. ,,Eesti lastekirjandus" Tartu: Virgela- lk 132-133 Luts, O. 1973. ,,Nukitsamees" Tallinn: Eesti Raamat Luts, O. 1987. ,,Lastejutud" Tallinn:Eesti Raamat Luts, O. 1999. ,,Kevade" I-II Tallinn: Eesti Raamat ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Eesti Raamat, 1969- lk. 437-454 ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon." Tallinn: Eesti Raamat, 1975- lk. 213- 216 ,,Eesti kirjandus X klassile." Tallinn:Valgus, 1983- lk 144-147 ,,Meie kiisul kriimud silmad." Tallinn.: Eesti Raamat, 1985 - lk. 89. ,,Väike eesti kirjanike leksikon." Tallinn:Virgela, 1998 -lk.70 ,,Nukits" 2000, lk 51 Undusk, J. Melanhoolne Luts : lõppmäng Tuglase ja Visnapuuga // Keel ja Kirjandus, 1988, nr.1, lk.18-30. Unt, M. Luts elab sügaval // Keel ja Kirjandus, 1987, nr.1, lk.50-51. www.kirmus.ee/erni/autor www.luts.ee/lutsuteema.htm 15 8. Lisad 8.1 Oskar Luts 16 8
On need ikka õiged linnad? Õiged sinipaelad jõed, mida mööda tuleb minna? Kus on, kus on õige suund? Kes see küsib? Kes see hindab? Elu hindab, kes see muu. Kui on selja taha jäänud mäed ja järved, kaldakäänud, üle Vahemere viivad noored vihisevad tiivad käes on puhas viis! Aga kui ei ole? Mis saab siis? Siis on hindeks üks. Parvest jälle puudub üks... Kurest lastekirjanduse kogumikes: 1. Teele, teele kurekesed, Friedrich Kuhlbars, lk. 30. Meie kiisul kriimud silmad. Tallinn: Eesti Raamat 1985; lk. 23. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kure sukad, Olivia Saar, lk. 22. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Kure plaanid, Eno Raud, lk. 180. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Kaval konn ja edev kurg, August Jakobson, lk. 181. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Toonekurg, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 6. Toonekure toiduvaheldus, Eno Raud. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 7
Tln. 1995 Saar, O. Mis värvi on kodu. Tln. 1975 Vladimirov, A. Maailm püsib viljateral. Tln. 1988 www.doctus.ee www.epkk.ee www.inimene.ee www.leivaliit.ee www.ti.ttu.ee www.uninet.ee www.uno.ee SOOVITATAV KIRJANDUS Enno, E. Väike peremees. Kodulugu I. Tln. 1994 Erlach, A. Käsitöid taimedest. Tln. 1997 Freiberg, N. Lihtsate asjade võlu. Tln. 1999 Jõgisalu, H. Maaleib. Tln. 1984 Jõgisalu, H., Tihkan, L. Lugusid vanalt Läänemaalt. Tln. 1989 Järv, A. Meie kiisul kriimud silmad. Tln. 1985 Kesamaa, M. Keda kiita leiva eest. Kilvits V. Söö leiba // Kodutohter, 1999 nr 9 Kilvits V. ,,Leib tööl. kodus ja puhkehetkel" //Toiduäri, 2001 nr 3 Krusten, R. Vanad aabitsajutud. Maser, M. jt. Tervisliku toitumise teatmik. Tln. 2001 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Moora. A. Eesti talurahva vanem toit. Tln 1991 Muller, H. Saialill ja leivalill. Tln. 1970 Pajos, M., Teppo, E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 Parijõgi, J
kirjutatud loomaluuletuste edetabelis kõrget kohta: Majja toodi uhke kass kel Edward Norton nimeks tundus et ta isegi end pidas ilmaimeks Teati rääkida, et kiisu Pärsiast olla tulnud nägu labidaga löödud pikad turris kulmud Ise apelsinikarva lõug ja käpad valged karvane kui karvapall ja tähtis ilme palgel Kuni kogemata kukkus Madli vannivette mis tast järgi jäi ei keegi kujuta vist ette Peenikene roots käis ringi saba nagu hiirel tähtsus meelest läks ja äkki oli kiisul kiire pages kapi alla nagu saanuks sappa leegi sellest ajast nimeks pandi talle lihtsalt Eedi. (Vilep 2005: 6) Peale nimetatud kodukassi esindavad loomariiki taas mitte loomamuinasjuttude 60 arhetüüpsed tegelased, vaid tigu, vihmauss, papagoi, ahvid ja muud loomaaiaasukad. Luuletuse ,,Tige tigu" algriimiline tegelaskuju meenutab Hando Runneli nutikat lutikat.
annaabi.ee 
