HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Tisleri eriala Indrek Tali Restauraatori 15 käsku Essee Juhendaja: Andres Sillak Uuemõisa 2012 Restauraatori 15 käsku 1. Mööbli restaureerimine on seda odavam ja säilitab paremini tema ajaloolist väärtust, mida vähem tehakse. Sellepärast tuleb kaaluda, millised muudatused on oma hinda väärt! 2. Vana mööbli ajalooline väärtus on selle vanas materjalis, mitte üksnes selle stiilis. Mida rohkem materjali eemaldad, seda rohkem kaotab ese ajaloolist väärtust. Uus võib olla vana nägu, kuid see ei saa olla vana. 3. Ära remondi korrasolevat, ära uuenda seda, mida saab remontida. 4. Ükski remont ei ole lõplik, vaid uus lüli ahelas. Seega peab remont olema remonditav ära kasuta lahendusi, mida hiljem on võimatu kõrvaldada. 5. Kasuta samu meetodeid ja materjale, mis remondiobjektil. Ehtsa mater...
Pigistasin silmad kinni ja tundsin stressi kadumist, tõeliselt lõõgastav ja hea lugu. Mina isiklikult hindaksin trio esituse vägagi kordaläinuks, ilmselgelt paelus see mind nii palju, et tulevikus jõuan kindlasti rohkem ka jazzi kuulama, kasvõi vahelduseks rokkkontserditele, millega mu kõrvad siiani harjunud on. Kui sain hetke kontserdil inimesi jälgida, oli näha, et inimesed jäid rahule nähtuga. See ilmnes ka pärast kontserti, kui muljetati veel üsna pikalt edasi - ei kiirustatud koju magama minemisega või nooremate inimeste puhul peo otsimisega. Loodan, et trio püsib koos veel aastaid ja leiab aega ka, et tulla tagasi Pärnusse. Loodan, et nende esitused muutuvad veelgi omanäolisemaks, eristumine hallist massist on tänapäevamuusikas väga kõva sõna.
Kõige väärikamate Itaalia viiulite valmistamise aeg algas kuskil 18'nda sajandi lõpul. Viimased Cremona (koolkond) tööd valmisid veel suurema kiiruga. Giuseppe Guarneri del Gesu (1698-1744) instrumendid iseloomustavad seda trendi. Tema viimaste eluaastate jooksul andis teed tõusvalt tujukale või muutlikule meisterlikkusele tema endise töö esteetiline rafineerimiskodu, seda kõike suhteliselt lühikese aja jooksul. Hoolimata kiirustatud detailidele lähenemisest tema viimastes töödes, suutis ta sälitada oma suurepärase polituuri ja jääda truuks tema arhitektuuriliste ja tonaalsetele ideedele. Kasutatud kirjandus: Atlas http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_IX_of_France http://www.gussetviolins.com/earlyhistory.htm http://www.nelson.planet.org.nz/~matthew/cbt.html
Nemad jäävad valdade liitumisel ilma tööta, mis tooks kaasa nende tuleviku ebakindluse. Eesti riik peaks sügavalt mõtlema, kas oleks inimlik põhimõtteliselt ,,koondada" väga suur hulk riigiteenistujaid. Tõenäoliselt kestab arutelu ning tuline vaidlus reformi vajalikkuse üle veel paar aastat ning kõik sõltub Eesti ühiskonna tahtest muuta haldusjaotus mugavamaks, tundes seeläbi mõningaidki väiksemaid probleeme. Mina leian, et praegusel kujul on haldusreform liiga kiirustatud. Minu mäletamist mööda pole toimunud isegi ühtegi suurt mõttekoda ega arutelu kõikide osapoolte vahel. Eesti riik peaks jõudma selgusele, mille hinnaga soovitakse saavutada nende meelest perfektne haldusjaotus. Rainer Kelk
4 1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel Väljendite liigkasutamisega kaasneb nende metafooriks muutumine, mis muudab need tarbetuks ja väsitab kuulatajat või lugejat. Samuti kaob sõnade laialdasel väärkasutamisel vahel nende algne tähendus. 1.1. Tõlgitud moesõnad Tõlgete kohandamine eesti keelde on paramatu. Pahatihti on tõlkija aga kogenematu ja tõlge kiirustatud. Helika Mäekivi (2004: 63) sõnul on väär arusaam, et üldkasutatav sõna on võõrapärasest väljendist parem. Toortõlge presenteerima on üks liigkastutatud verbidest, mille hääbumist on aga aeg soodustanud ja kasutusele on võetud õige esitlema. 5 1.2. Sõnade liigkasutus Liigkasutus on tihti ajendatud soovist uudse väljendiga tähelepanu tõmmata. Ekslikult arvatakse, et
isegi mitte retoorikat, vaid deklareerisid: „Ma arvan et...“ „Ma leian et...“ – ilma põhjendusteta ei maksa selline ledimine midagi. 2.2. Printsiipide asemel näited. Filosoofiline arutelu on vaidlus vastandlike printsiipide vahel, ilma printsiipideta pole ka universaalset normatiivsust (ka praktiline eetika taotleb probleemide põhist universaalsust). Argumendi rajamine näitele on kiirustatud järeldusena tuntud argumentatsiooniviga. Näited on mõeldud printsiipe iseloomustama, mitte neid asendama. Näide sellisest veast: mitu korda esinenud arutlusskeem a la – kui naine ei soovi last, tema eest hoolitseda, siis saab lapse elu olema halb ja raske, järelikult on abort parem. Kui see näide viia printsiibiks: ilma vanemliku hoolitsuseta elu ei vääri alustamist, siis ei pruugi see tunduda enam nii iseenesestmõistetav (kuigi
Saj. Keskkpaigast. 1910 Vaika Looduskaitse alad 1971 Lahemaa rahvuspark Looduskaitse klassikalises tähenduses Keskkonnakaitse õiguslikud alused: § 5 Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Õiguslikud regulatsioonid on killustatud Uue looduskaitse seaduse kiirustatud vastuvõtmine enne EL-ga liitumist. Tsentraliseeritud: Ministeerium + keskkonnaamet ja maa-amet keskse rolliga Kohalikeomavalitsuste väike roll Poliitikate kujundamine keskkonnapoliitikas: Poliitika protsess: Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine Lahendusalternatiivide kujundamine Otsustamine Elluviimine Hindamine Tasandid: Ülemaailmne 20
Õhtusöök oli kõige uhkem ja enamasti peeti seda külalistega, mis oli väga rikkalik ja uhke. Roomlaste elamud Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmel asus ristkülikukujuline ruum ehk aatrium, mida piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal puudus katus ja sealt pääses sisse ka valgus. Linna arenemisega muutus ka palju arhitektuuri ilme. Selle tõttu andsid hooned väga kiirustatud ja lohaka mulje. Hakati ka ehitama odavaid mitmekorruselisi puust ja hiljem kivist üürimaju. Eriti palju oli neid sadamates. Rooma linn Foorumid olid linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus, mis omandas väga piduliku ilme. Varasematele templitele lisandusid uued, muu hulgas ka kõiki jumalate tempel Panteon. Linna ehitised keisrite auks püstitati obeliske ja triumfikaari, üks kõige silmapaistvamaid ehitisi oli Palatiumi künkale ehitatud Keisrite palee
selge kõlapildi. Kuna enamuses oli tegu meistripillidega, siis lisas see kõlale kordumatu tämbrilise värvingu. Repertuaari oli neil aukohal ikkagi oma muusika, millele tegi tee lahti Tõnu Aare kujundlike ballaadidega. Neil oli eredaid instrumentaalpalu ja laule. Oma paladega lisasid värvi Vello Toomemets, Ivo Linna, Priit Pihlap ja Jaan Arder. Et laulusõnum kannaks, on hoolt kandnud Ott Arder ja Henno Käo. (ibid: 124-126) Väljapoole koduriiki esinema ei kiirustatud, kuid üksikud salvestused Kesktelevisioonile tegid Apelsini siiski ka laiemale kuulajaskonnale tuttavaks. Paljud nõukogude ansamblid kopeerisid nende lavalist olemist ja muusikaliste naljade viskamist. Aja jooksul koosseis muutus. Solistidena on seal laulnud Ivo Linna, Jaan Arder, Priit ja Tarmo Pihlap, kuid staazikaim ansambli solist on ikkagi Mati Nuude. Suupilli, bandzot, balalaikat ja kitarri mängis Tõnu Aare. Ansambli raudvarasse kuulus kindlasti trombonist Ants Nuut, keda
Kaua kestnud vaime surutis, mis järgnes natside riigi hävingule, hakkas lõpuks järele andma ja rahvusliku identsuse taasleidmine väljendus ka kunstis. 26) EESTI KUNST 1940-1955 Okupatsioonivõimude esmasteks eesmärkideks oli saavutada kunstnike kasvõi väline leppimine olukorraga ja rahustada rahvast kunstielu õitsengu näitamisega. Nõukogude Liidus sel ajal juba ainuvalitsejaks ja kohustuslikuks saanud sotsialistlikku realismi küll reklaamiti, kuid selle kehtestamisega Estis ei kiirustatud. Seevastu rõhutati kunsti tähtsust ja kiideti kunstnikke. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-rongkäikude kujundusi, kuid raha jagus ka poliitiliselt neutraalsele kunstile. Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva. Juba varem toimunud arreteerimised ja küüditamised ning nüüd alanud mobilisatsioon viisid Venemaale kümneid tuhandeid eestlasi. Nende seas oli ka palju kunstnikke. Venemaale sattunud kunstnike saatus oli väga erinev
identsuse taasleidmine väljendus ka kunstis. 9. Kus Euroopas esines veel tähelepanu väärivat neoekpsressionismi? Itaalias. 30. Eesti kunst 1940-1955 1.Millised olid Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal võimude plaanid seoses kunstnikega? Võimude esmaseks eesmärgiks oli saavutada kunstnike kas või väline leppimine olukorraga ja rahustada rahvast kunstielu õitsengu näitamisega. 2.Milline oli sel ajal Nõukogude Liidus ainuvalitsev kunstilaad? Miks ei kiirustatud selle juurutamisega Eestis? Sotsialistlik realism. Kunstnikke otsustati mõjutada nende kiitmise ja toetamisega. 3.Kuidas jagunes eesti kunstnikkond sõjapäevil? Osa küüditati Venemaale, oli ka neid, kes läksid vabatahtlikult. Aktiivsed kollaborandid kartsid kättemaksu. 4.Kus ja millal loodi Eesti Nõukogude Kunstnike Liit? Millises laadis suunati töötama selle liikmeid? 1943.a. Venemaale sattunud kunstnikud saadeti Jaroslavi linna, sest nõukogude võim tahtis neid kasutada
Seega nende puhul piisas nimemuutmise soovi esitamisest antud seaduse põhjal kohapeal tegutsenud nimepanekukomisjonidele. Petserimaal on komisjoni aruande kohaselt oma nime vahetanud 394 isikut (55 eestlast, 107 setut, 232 venelast) (Postimees 8.02.1922), Narva taga 822 isikut (333 eestlast, 78 ingerlast, 411 venelast) (Postimees 13.08.1921). Mujal Eestis tavapärase korra alusel vahetati peamiselt sündsusetuid, inetuid nimesid. Sugugi ei kiirustatud muutma võõrapäraseid perekonnanimesid, mis tegelikult oli seaduseloojate eesmärk. Järgnevatel aastatel tegutsesid nimede eestistamise eestvedajad selle nimel, et nimede muutmise korda lihtsustataks, mis paneks inimesi meelsamini muutma oma võõrkeelseid perekonnanimesid eestikeelsete vastu. Mõnigi sellesuunaline eelnõu kukkus Riigikogus läbi, kuni 12. juulil 1930. a võeti vastu uus perekonnanimede muutmise seadus (RT 1930, 57). Selle
Venemaal võimu haaranud alles ajalehtedest. Eestis oli olukord segane. 27. okt läksid ESRK volinikud Kingissepp ja Meister Toompea lossi, kus võtsid üle kubermangukomissarilt Jaan Poskalt - taandus igasugusest ametlikust asjaajamisest, võim kuulus jätkuvalt ESRKle. ESRKga paralleelselt tegutsesid Eesti Nõukogu, Eesti Maavalitsus, linnade ja maakondade esindused, kes sugugi ei kiirustanud enamlaste võimu tunnustamist. Ei kiirustatud kõikide endiste ametiasutuste laialisaatmisega - 15. nov 1917 ajasid enamlased vägivalla abil laiali Eesti Maanõukogu. 20. nov aeti samamoodi laiali ka Eesti Maavalitsus - esialgu ei olnud kavatust see laiali saata, sooviti tagandada ainult juhtkond, ametkond loodeti alles jätta, aga Maavalitsuse ametnikud otsustasid enamlikku riigipööret mittetunnustada ja lahkusid ametis in corpore. Vahetult pärast pööret oli kõrgemaks võimukeskuseks ESRK,
annaabi.ee 
