Bohri aatomimudel - elektronid ei kiirga, kuid tiirlevad Rutherfordi mudel - planetaarmudel 3) See, et elektronide hajumisnurk on seda suurem, mida väiksem on osakeste arv. Jõudis selleni, et aatomi tuumas peab olema positiivne laeng, kui elektronid on negatiivse laenguga. 4) See on seletatav osakese liikumishulgaga. Selle väljaarvutamiseks on vaja teada valguse kiirust vaakumis, plancki konstanti, footoni impulssi, kvandi massi. 5) Kiirgusspektri abil. Kõik gaasilised ained annavad kiirgusspektri. Iga gaas kiirgab vaid teatud värve teatud viisil spektris ning selle abil saab kindlaks määrata, mis ainega tegu. 6) Joonspekter on gaasiliste ainete spekter madalal rõhul. Sest see iseloomustab kehade koostisesse kuuluvate aatomite kiirgust ning mida hõredam on aine, seda enam väljendub joonspekter. 7) 1. Elektron võib liikuda ainult oma kindlal teljel (orbiidil) ning ei kiirga. 2. Kui elektron läheb ühelt orbiidilt üle teisele, siis aatom kiirgab või neelab valgust kindlate
õõnsuse seintelt. Iga peegeldusega osa energiast neeldub seintes, mistõttu avast õõnsusse sisenenud kiirgus neelatakse täielikult. Demo3: Absoluutselt musta keha mudel: 1) kiirgajana - hõõguva keha õõnsus on heledam, 2) neelajana - ava pappkarbis on tumedam nõgisest pinnast. Musta keha kiirgus Iga must keha (füüsikaline idealisatsioon kiirgavast objektist) saadab välja elektromagnetilist kiirgust teatavas lainepikkuste vahemikus. Kiiratav energia ja kiirgusspektri maksimum sõltuvad keha absoluutsest temperatuurist. Kiirgava keha temperatuuri tõustes suureneb keha poolt kiiratud koguenergia proportionaalselt keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Keha poolt kiiratavat energiat [W m-2] iseloomustab Stefan-Boltzmanni seadus:. Musta keha pinnatemperatuur ja kiiratav lainepikkus on pöördvõrdelises sõltuvuses, st. nende korrutis on konstantne suurus. Wieni asendusseaduse kohaselt saab kiirgusspektri maksimumile vastava
..................................................................... 4 Spektromeeter goniomeeter.....................................................................................................5 Laboris tehtud katse....................................................................................................................7 Neeldumisspektri uurimine.................................................................................................... 7 Kiirgusspektri uurimine..........................................................................................................8 Kokkuvõte..................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................10 2 Sissejuhatus
Põhimõisted atmosfäärist: atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, osoonikiht, kiirgusbilanss, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt, kliimat kujundavad tegurid, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, , mussoon, passaat, läänetuuled, idatuuled, ilmaprognoos. 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid. 3. Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid. 4. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7. Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. 8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust joonise abil. 11
KIIRGUS - JA NEELDUMIS S PEKTRI TE UURIMINE S PEKTROMEETER- GONIOMEETRI ABIL Spektrist Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks) Koosneb 7 värvusest Spektrist Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Spektrite jaotus Is e lo o mu järg i Te kke põ hjus te järg i 1. PIDEVSPEKT 1. KIIRGUS- RID SPEKTRID 2. J OONSPEKT 2. NEELDUMIS- RID SPEKTRID Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest Neeldumisspekter Näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine Spektromeeter-goniomeeter...
keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga Bohri aatomimudel eeldab, et planetaarne aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutumatuid olekuid. Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. 1 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel) Esimesena kirjeldas aatomis toimuvaid protsesse Nils Bohr 1913.a., kes kasutas selleks osalt klassikalisi ettekujutusi, näiteks elektroni trajektoor. Ta esitas oma postulaadid, tuginedes vesiniku kiirgusspektri analüüsile:
Päikesemass koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse P tuumas ümber heeliumiks. Päikese kiirgusspektri liigid: otsene- ja Max Planck 1900a. hüpotees et elektromagnetilised lained kiirguvad ja neelduvad lõpliku suurusega energiakoguste ehk Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95, Ar 0,93, H20 0,5-4. Gaasid ja lisandid. Osoonikiht on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri energiakvantide kaupa. w,T=w2/42c2*w/ew/kT-1
Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 11. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. 12.Neeldumisspekter tumedatest joontest pideva spektri taustal. Tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Valgus neeldub osaliselt gaasis. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". 13. Spektraalanalüüs aine keemilise koostise määramine tema spektri järgi. Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulike sagedustega elektromagnetilisi laineid. Kasutamine: farmaatsia, mineraloogia, loodushoid, metallurgia, masinaehitus, kriminalistika, keemia, bioloogia, astrofüüsika.
lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu küpsetamiseks. Mõned loomad näevad, näiteks maod, isegi saaki infravalguses, infraastronoomia võimaldab uurida tähti. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita, lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. Teleskoobid, mis on varustatud infrapunasensoritega, on kasutusel infrapunaastronoomias, millega avastatakse ja uuritakse näiteks molekulaarpilvi ja avastada madalaga temperatuuriga tavakehi, näiteks planeete. Infrapunakaamera e
1.pidevspekter 2.joonspekter · Pidevspekter esindatud kõik lainepikkused kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. · Joonspekter ainet iseloomustav kiirgus-või neeldumisjoonte kogum kõik gaasilised ained madalal rõhul. · Neeldumisspekter- näitab milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab( moodustub neeldumisjoontest, on kiirgusspektri negatiiv.) · Külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab. 3. spektraalanalüüs: * Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi.
näiteks elavhõbeda aurudega täidetud kvartslamp. Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjeldab neeldumisspekter. See näitab millise ,lainepikkusega valguslaineid antud aine ainult neelab. Kui valge valgus suunata spektriaalriista külma, mittehelenduva gaasi, ilmnevad pideva spektri taustal tumedad jooned. Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,, negatiiv". Neeldumisspekter võib olla ka pidev. Näiteks purpurklaas nelab roheks- kollast valgust ja laseb läbi vaid sinist-violetset ning punast valgust. Spektraalanalüüs Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulike sagedustega elektromagnetilisi laineid. Kvantteooria seletab seda sellega, et aatomis võivad elektronid olla vaid teatud kindlate energiateg olekutes
b)neeldumisspektridüksikud tumedad jooned pideva spektri taustal Joonspektori tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud. 3.SpektraalanalüüsLuuakse uuritava segu joonspektor,mõõdetakse spektrijoonte lainepikkused ning võrreldakse tuntud ainete joonspektritega ja tehakse kindlaks milliseid elemente segu sisaldab.Kasutatakse nii kiirguskui ka neeldumisspektrit. 4.Kirrchhoffi reegel Neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkusega. E4 E4 E3 E3 E2 E2 Hf hf E1 E1 5
joontest tumedal taustal. Joonspekter on aine "sõrmejälg". 12. Mis on neeldumisspekter ja kuidas selle saab? Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjedab neeldumisspekter. See näitab, millise lainepikkusega valguslained antud aine neelab. 13. Mis on seos kiirgus-ja neeldumisspektrite vahel? Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. Neeldumisspekter on kiirgusspektri "negatiiv". 14. Mis on spekteranalüüs ja milleks seda kasutatakase? Spektraalanalüüsi kasutatakse aine "sõrmejälje uurimiseks. 15. Mis on spektraalaparaat? Spektraalaparaat on riist spektrite saamiseks.
Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused, seega seal ei esine tühje kohti. Pidevspektrit annavad kuumad tahked kehad ning pidevalt hõõguvad gaasid. Joonspektor koosneb eredavärvilistest joontest tumedal taustal. Gaasilised ained madalal rõhul. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv" st gaas neelab samadel lainepikkustel, mis ta kõrgel temperatuuril kiirgab. (?) Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist spektrist saadud info arvel. Planck'i hüpotees ütleb, et valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikemad lained ei ole suutelised ainest elektroni vabastama.
vahetamiseks televisioonis, raadio jms kaugjuhtimispuldi-ning seadme vahel.Samuti ka sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks ning ka pimedas nägemiseks. Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Infrapuna tähendab ladina keelest tõlgituna"allapoole punase", sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektrist .Infrapunakiirgus on ligikaudu lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes ning ka enneaegselt vabanenud vangide jälgimiseks, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita,lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. Infrapunaastronoomias on kasutusel teleskoobid,mis on varustatud infrapunasensoritega, nendega näiteks avastatakse ja uuritakse molekulaarpilvi. Otsitakse ja
14. Millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvandi? Kui elektron liigub tuuma poole, siis aatom kiirgab valguskvandi. Kui elektron liigub tuumast eemale, siis aatom neelab valguskvandi. 15. Pidev- ja joonspekter Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad ning suure tihedusega gaasid. Joonspektri annavad kuumutatud gaasid (aatomid peavad olema ergastatud). 16. Kirchhoffi reegel: Neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkusega. 17. Spektraalanalüüs: Tuleb luua tingimused, et uuritava segu aatomid annaksid joonspektri. Mõõta spektrijoonte lainepikkused. Võrrelda saadud spektrit tuntud elementide joonspektritega ja teha kindlaks, milliseid elemente segu sisaldab. 18. Erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirgus- ja neeldumisjoonte kogumik kordumatu. 19. Vesiniku aatomi spekter (erinevad seeriad):
neeldumisspektrid , mis koosnevad üksikutest tumedatest joontest pideva spektri taustal . Joonspektri tekitavad ergastatud olekus olevad atomaarsed gaasid ja aurud , seetõttu nimetatakse neid ka aatomispektriteks. Ergastamiseks kuumutatakse gaasi või paigutatakse see gaaslahendustorusse , kus tekitatakse kõrgepingeline elektriväli. Kiirgusspektri vaatlemiseks peab spektromeetrisse suunama vaid gaasist lähtuva kiirguse. Eredad värvilised eri paiknemisega ja eri intensiivsusega jooned tähendavad seda , et aine kiirgab ainult täiesti kindla lainepikkusega valgust , mis on omane ainult sellele ainele. Sama gaasi neeldumisspektri vaatlemiseks peab läbi selle gaasi juhtime pidevspektriga kiirguse (valge valguse). Siis nähakse pidevspektri taustal tumedaid jooni , mis asuvad täpselt
mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. *Must Keha- Mõiste must keha tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must siit ka mõiste must keha. Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama soojuskiirgust. Püüdes ületada klassikalise teooria raskusi kuuma tahke keha kiirgusspektri seletamisel, püstitas saksa füüsik Max Planck aastal 1900 hüpoteesi, mis pani aluse revolutsioonile teoreetilises füüsikas. Vagus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Valguse kvanti hakati nimetama footoniks. Ehk siis minimaalset energiahulka, mida süsteem võib neelata või kiirata nimetatakse energiakvandiks. Energiakvant on võrdne võnkesagedusega f. Valgusosakese footoni energia E. Võrdetegurit h nimetatakse Plancki konstandiks
kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru - Joonspekter on spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal; joonspekter iseloomustab aatomit; saadakse hõredate gaaside korral; selle tekkimiseks peavad aatomid olema ergastatud olekus. - Kirchhofi reegel neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkustega 9. Millisel kahel viisil on võimalik spektrit saada? Mille poolest need viisid erinevad? - 1) spektraalaparaadiga (koosneb prismast ja väikesest valgust läbilaskvast avast. On tarvis konstrueerida aparaat, mis lahutaks elektromagnetkiirguse koostisosad ruumiliselt ja võimaldaks tulemust registreerida. Erineva lainepikkuseda elektromagnetlainete lahutamiseks kasutakase apektraalaparaadis prismat või
Kiirgusspektreid on 3 liiki: 1)pidevspektrid tekivad kuumutatud, tahkete kehade, vedelike ja tihedate gaaside kiirgamisel 2)joonspektrid annavad atomaatses gaasilises olekus olevad gaasid madalal rõhul /nt:/ naatrium annab 2 kollast joont 3)ribaspektrid annavad molekulaarses gaasilises olekus olevad ained. Lastes valge valguse läbi külma mittehelendava gaasi, tekivad pideva spektri taustal tumedad joones, mille asend selles spektris vastab täpselt selle gaasi kiirgusspektri joonte asendile. Saame neeldumisspektri. (j15). Aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi nim spektraalanalüüsiks.
kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru - Joonspekter on spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal; joonspekter iseloomustab aatomit; saadakse hõredate gaaside korral; selle tekkimiseks peavad aatomid olema ergastatud olekus. - Kirchhofi reegel neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkustega 9. Millisel kahel viisil on võimalik spektrit saada? Mille poolest need viisid erinevad? - 1) spektraalaparaadiga (koosneb prismast ja väikesest valgust läbilaskvast avast. On tarvis konstrueerida aparaat, mis lahutaks elektromagnetkiirguse koostisosad ruumiliselt ja võimaldaks tulemust registreerida. Erineva lainepikkuseda elektromagnetlainete lahutamiseks kasutakase apektraalaparaadis prismat või
suunatakse pikksilma, millega spektrit vaadeldakse. Spektroskoobiga on võimalik vaadelda valgust kiirgavate ainete kiirgusspektreid. Oma olemuselt jaotuvad kiirgusspektrid kahte liiki: pidevspektrid ja joonspektrid. Pidevspekter on selline, kus on esindatud pidev jada lainepikkuseid ja spektriks on värviline riba. Joonspekter on selline, kus ei ole kõigi lainepikkustega valgusi ja spektroskoobis on näha erivärvilised jooned tumedal taustal. Neid jooni nimetatakse spektrijoonteks, kiirgusspektri korral ka kiirgusjoonteks Spektrijoontel on joone või kriipsu kuju sellepärast, et nad on tegelikult spektraalriista sisendpilu kujutised. Kui sisendpiluks oleks ümmargune auk, siis näeksime spektris joonte asemel erivärvilisi ringe. Kokkuvõte. Dispersioon- Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse sagedusest või lainepikkusest. Kõigil ainetel, mis on nähtavas
Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine. Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvades tõusma, peamiselt osoonikihi olemasolu tõttu. Mesosfääris aga osooni enam pole ja temp langeb kõrguse kasavdes, õhk muutub seal juba hõredamaks. Kui õhumolekule jääb aina vähemaks, siis temperatuus tõuseb. Termosfääris võib õhu paksuseks lugeda 1000 km. 3. Päikese kiirgusspektri osad Kõige suurem hulk kiirgust, 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast üikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid midagi keha tunneb soojuskiirgusena. 4. Millest sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse,
Muutused on seotus, kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse.
Muutused on seotus, kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse.
Joonspekter-esindatud üksikud lainepikkused(värvid),koosneb erivärvilistest joontest(kiigusjoontest) tumedal taustal.Tekitavad:gaasilised ained madalal rõhul.Joonte asetus sõltub sellest,millise keemilise elemendiga on tegemist&on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega.Nt elavhõbeda aurudega kvartslamp.Neeldumisspekter-pideval spektril mustad neeldumisjooned.Tekib optilise resonantsi põhimõttel.Näitab,millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab.on kiirgusspektri "negatiiv".Ribaspekter-koosneb laiadest värvilistest ribadest,mis eraldatud üksteisest tumedate vahemikega.Vesinikspekter-kõige lihtsam spekter,selle tõttu hakati aina enam uurima. Spektraalanalüüsi kasut.Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil.Ei mõjuta aine keemilist koostist,piisab väikestest ainekogustest,ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata.Tuleb uuritava aine aur helenduma panna ja spekter mõõta.Spektrid võivad segi minna
Seda seostatakse gravitatsiooniga. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks: 2 ,T = × 4 c2 2 e kT - 1 8. Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. 9. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. 10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne
Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Paisumine on vaadeldav Hubble´i seose kaudu mis ütleb, et mida kaugemale mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid ( footon on elektromagnetkiirguse väiksem osake ehk kvant) absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Mikrolaine-taustakiirguse ehk reliktkiirguse temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes -270C) Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha enam jätkuvat paisumist. Aga on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub. Tänapäeval lähtutakse universumi suuremastaabilise struktuuri kirjeldamisel Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast
astrofüüsikutele tööd ja leiba pakuvad. Ka on enamikul tähtedest spektri kuju üsna heas kooskõlas värvuse ja kiirgusvõimega. 5. Spektraalanalüüs – millist infot saavad teadlased neid uurides. - Kõige rohkem informatsiooni tähtede ehituse kohta saame spektraalanalüüsist. Normaalsete Päikese-sarnaste tähtede spekter on neeldumisspekter, st. ta koosneb tumedatest neeldumisjoontest pideva kiirgusspektri taustal. Aatomifüüsikast teada olevad seaduspärasused võimaldavad meil spektrijoonte lainepikkuste, neeldumisteguri ning joone kuju järgi teha olulisi järeldusi tähtede ehituse kohta: 1. Pideva spektri olemasolu näitab, et tähe kiirgav pind koosneb täielikult ioniseeritud plasmast, mille kiirgusspekter sõltub ainuüksi temperatuurist. 2. Neeldumisjoonte tekkekohaks peab olema tähe atmosfäär; et seal on näha nii ioonide
Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta. Ta põhineb sellel, et vaadeldavast galaktikate üksteisest eemaldumisest saab üldrelatiivsusteooria järgi ekstrapoleerida universumi varajase oleku. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist
1 MIS ON VALGUSDIOOD? Valgusdiood on pooljuhtseade, mis kiirgab mittekoherentset valgust, kui temast elektrivool läbi lastakse (joonis 1). Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Joonis 1. Valgusdiood Valgusdioodi töö aluseks on füüsikaline nähtus, mis kujutab endast valguskiirguse teket, kui elektrivool juhitakse läbi p-n-siirde. Valguse värvus (kiirgusspektri maksimumi lainepikkus) määratakse kasutatavate pooljuhtmaterjalide tüübiga, mis moodustavad p-n-siirde. Kiirguv valgus kuulub spektri kitsasse diapasooni, selle värvuskarakteristikud sõltuvad kasutatud pooljuhi keemilisest koostisest. Valgusdioodide peamised parameetrid on võimsus (1-100W), värvusomadused (ülieredad valgusdioodid võivad olla rohelist, sinist või muud värvi), valgustusnurk, kuumus, kaal ja energiatarbimine. 2 VALGUSDIOODIGA VALGUSTITE EHITUS
Sellist liikumisreziimi, Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi nim turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus muudab suunda ja suurust. Atmosfääri T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid.
gaasid. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused: vedelad, kuumad, tahked. Pideva spektri järgi on raske aineid eristada. Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem valgust kiiratakse. Neeldumisspekter: Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab. 46. Kuidas on omavahel neeldumis-ja kiirgusspektrid seotud? Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". See tähendab, et neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgusspektris kiirgusjooned. Seega on tegemist optilise resonantsiga. Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. Nii on ka aatomitega, mis kiirgavad ja neelavad ühe ja sama sagedusega valguslaineid.
seega surmavalt. · Mesosfääris (5085km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkonna paksust lugeda 1000km. 2.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid: nähtav valgus, ultraviolett kiirgus, infrapuna kiirgus 3.Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikese hulk Päikese kõrgus horisondil mida kõrgemal on päike, seda suurem on päikesekiirguse hulk Pilvisus mida pilvisem, seda vähem jõuab maapinnale Aluspinna omadused mida tumedam on pind, seda suurem on neeldumis% 4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet
Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta. Ta põhineb sellel, et vaadeldavast galaktikate üksteisest eemaldumisest saab üldrelatiivsusteooria järgi ekstrapoleerida universumi varajase oleku. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii
Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta. Ta põhineb sellel, et vaadeldavast galaktikate üksteisest eemaldumisest saab üldrelatiivsusteooria järgi ekstrapoleerida universumi varajase oleku. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist
Absoluutselt musta keha kogu kiirgusvoo saame integreerides Asendades B (,T ) Plancki seadusest saame B =T 4, Stefan-Boltzmanni seadus kus = 5.6703210-8 W /(m2 K 4) on Stefan-Boltzmanni konstant. Vastavalt valemile on absoluutselt musta keha kiirgusvoog võrdeline tema temperatuuri neljanda astmega. Wieni II seadus ütleb, et absoluutselt musta keha maksimaalne kiirgusvõime B (m,T ) kasvab koos temperatuuri 5-nda astmega. kus c'' = 1.30110-5 W /(m3 K5). 9. Päikese kiirgusspektri jaotus? Päikese kiirgusspekter on jagatud reaks vahemikeks (sulgudes on näidatud lainepikkuste piirid): · -kiirgus ( < 10-5m); · Röntgenikiirgus (10-5m << 10-2m); · Ultraviolettkiirgus (UV) (10-2m << 0.39m); · Nähtav kiirgus (0.39m << 0.76m); · Infrapunakiirgus (IP) (0.76m << 3000m); · Raadiolained (> 3000m). Eraldatakse välja veel lähis UV (0.29-0.39 m ja lähis IP (0.76-2.4 m) spektriosad 10
tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist (vaatlejast) on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on tänapäeva teaduslikus kosmoloogias valdav teooria Universumi varajasest arengust. Ta põhineb sellel, et vaadeldavat galaktikate üksteisest eemaldumist, ehk siis universumi paisumist, saab üldrelatiivsusteooria abil ekstrapoleerida ajas tagasi universumi varajase oleku suunas. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest
paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Paisumine on vaadeldav Hubble´i seose kaudu mis ütleb, et mida kaugemale mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid ( footon on elektromagnetkiirguse väiksem osake ehk kvant) absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Mikrolaine-taustakiirguse ehk reliktkiirguse temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes -270C) Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha enam jätkuvat paisumist. Aga on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub. Tänapäeval lähtutakse universumi suuremastaabilise struktuuri kirjeldamisel Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast
2 2 e kT - 1 8. Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. 9. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. 10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist.
Põhilised kiirgusseadused. Keha temperatuuri ja tema kiirgusomaduste vahel valitseb teatav seaduspärasus, mida püromeetrid kasutavad. Püromeetrid jagunevad optilisteks, fotoelektrilisteks, värvus- ja kiirguspüromeetriteks. Nad võimaldavad keha temp-i mõõta eemalt, kontaktivabalt. Keha kiirgusenergia kandjaks on elelktromagnetiline lainetus. Keha temp-i mõõtmisel tema kiirguse kaudu kasut. Peamiselt monokromaatilise kiirguse intensiivsuse, kiirgusspektri koguenergia ja kiirgusenergia spektraalse jaotumise sõltuvust temp-st. 18. Kiirguspüromeetrite põhimõtted ja skeemid. Kiirguspüromeetrid kasutavad keha kiirguse spektri kogu energia sõltuvust temperatuurist. Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan- Boltzmanni integraalse kiirguse seadusel keha soojusvoo ja tema temp-i seose kohta reaalsetele kehadele: E 0 = 0T 4 ,
Põhilised kiirgusseadused. Keha temperatuuri ja tema kiirgusomaduste vahel valitseb teatav seaduspärasus, mida püromeetrid kasutavad. Püromeetrid jagunevad optilisteks, fotoelektrilisteks, värvus- ja kiirguspüromeetriteks. Nad võimaldavad keha temp-i mõõta eemalt, kontaktivabalt. Keha kiirgusenergia kandjaks on elelktromagnetiline lainetus. Keha temp-i mõõtmisel tema kiirguse kaudu kasut. Peamiselt monokromaatilise kiirguse intensiivsuse, kiirgusspektri koguenergia ja kiirgusenergia spektraalse jaotumise sõltuvust temp-st. 18. Kiirguspüromeetrite põhimõtted ja skeemid. Kiirguspüromeetrid kasutavad keha kiirguse spektri kogu energia sõltuvust temperatuurist. Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan- Boltzmanni integraalse kiirguse seadusel keha soojusvoo ja tema temp-i seose kohta reaalsetele kehadele: E 0 = 0T 4 ,
Valge kääbuse sisemuses on varjul ohtrasti soojusenergiat, mille väljakiirgamine võib kesta niisama kaua kui põhijadaperiood- miljardeid aastaid. Sel perioodil siirdub soojus tähe seest 5 aegamisi pinnale ja haihtub maailmaruumi. Temperatuuri langemist mööda muutub täht valgest kääbusest kollaseks ja edasi punaseks kääbuseks. Vananedes muutub täht üha vähem nähtavaks. Tema kiirgusspektri maksimum nihkub järjest pikemate lainete poole ja nõrgeneb. Jahtumine on lõpuks jõudnud nii kaugele, et tähte on teleskoobis võimatu näha: ta on muutunud mustaks kääbuseks, nähtamatuks täheks. Sellel perioodil võib tähte pidada surnuks. Viimased riismed sisemuses peitunud tohutust soojusest haihtuvad maailmaruumi. Täht meenutab planeeti nii mõõtmete kui ka temperatuuri poolest. Ta ainult peegeldab teiste tähtede valgust, suutmata ise enam kiirata. Vaid tugev
47 miljardit puidutoodete ja $ 6,38 miljardit paberimassi ja paberit. Raadamine on püsiv ja tõsine probleem Hiinas, tuues kaasa ulatusliku erosiooni ja kõrbastumist. Puid tükeldatakse jätkuvalt maapiirkondades ja paljud istutatud puud on jäetud peale istutamist hooletusse ning metsastamise jõupingutused on tulutud. Laienevad metsad on võimaldanud riigil neelata rohkem süsinikdioksiidi aastas. Uuring näitas, iga uue kuupmeetri metsa neelduv 1,83 tonni süsinikdioksiidi ja kiirgusspektri 1,62 tonni hapniku keskmiselt. Koondproov ala Hiinas, mis on praegu tegelikult tehtud metsade pindala on hinnanguliselt olla kuskil umbes 83 miljonit hektarit, ligikaudu 8,5 protsenti kogu maa-ala riigis. Puidu maht ulatub umbes 5 tuhat miljonit ja 3 tuhat miljonit m 3 kohta. Hiljutine eesmärk Hiinas on suurendada oma metsa hõlmatus 26% aastaks 2050. Hiina on üks puidu puudujäägita piirkondades üle maailma. Kalandus
m), Egiptuses miil (1,4 km), Tiibetis tassi tee kaugus (vahemaa, mille läbimiseks kulunud aja jooksul keev teevesi jahtub joomiskõlblikuks, ca 1500 m). • Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on muutunud järjest täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 –4 , 1889. a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10-7. Aastal 1960 kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9. Mõõtmistäpsus 10 -9 on täpsus, mis vastaks tuhandekilomeetrise vahemaa mõõtmisele 1 mm täpsusega. 1983. a kehtestati veel uuem meetrietalon, mis on seotud valguse kiirusega vaakumis. See tagab mõõtmistäpsuse 10-12. Nimetus Väärtus Vaatlushorisont 1024 km Galaktika läbimõõt 1018 km Kaugus lähima täheni 4 . 1013 km Päikese raadius 7 . 105 km
m), Egiptuses miil (1,4 km), Tiibetis tassi tee kaugus (vahemaa, mille läbimiseks kulunud aja jooksul keev teevesi jahtub joomiskõlblikuks, ca 1500 m). · Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on muutunud järjest täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 4 , 1889. a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10-7. Aastal 1960 kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9. Mõõtmistäpsus 10 -9 on täpsus, mis vastaks tuhandekilomeetrise vahemaa mõõtmisele 1 mm täpsusega. 1983. a kehtestati veel uuem meetrietalon, mis on seotud valguse kiirusega vaakumis. See tagab mõõtmistäpsuse 10-12. Reemo Voltri Nimetus Väärtus Vaatlushorisont 1024 km Galaktika läbimõõt 1018 km
uuritava lahuse kontsentratsioon. Lehekülje algusesse Füüsikalised ja füüsikalis-keemilised analüüsimeetodid. Füüsikalised ja füüskalis-keemilised analüüsimeetodid on sageli tundlikumad kui keemilised meetodid ja nõuavad vähem aega ning vähem aineid. Alljärgnevalt on lühidalt iseloomustatud mõningaid neist. Spektraalanalüüs. Põhineb aine kiirgusspektri (või neeldumisspektri) uurimisele.Analüüsitav proov ergastatakse (näiteks kaarleegis), prisma abil saadakse spekter.Kvalitatiivsel analüüsil on oluline, millised spektrijooned saadi, kvantitatiivsel analüüsil - spektrijoonte intensiivsus. Kromatograafiline analüüs. Uuritakse aine adsorptsiooni mitmesugustel adsorbentidel.Kromatograafial on palju alaliike.Väga levinud on gaaskromatograafia (eriti orgaaniliste ainete analüüsil).Põhineb
hüdroksiidid. 50. Iseloomustage puitpolümeerkomposiitide vastupidavust välistingimustes. Millised kahjustused tekivad puitplasti koostisosades? Polümeeride vananemine toimub UV-kiirguse ning termilise, keemilise ja mehaanilise mõjutamise tagajärjel. Üldiselt polümeerid (silmas on peetud eelkõige PE ja PP) ei kuulu kergesti biolagunevate materjalide hulka, kuid alluvad samal ajal UV-kiirguse lõhustavale toimele. Päikese kiirgusspektri UV piirkonna (290...400 nm) kvantide energia on piisav selleks, et lõhustada polümeeri makromolekulis olevad C-C ja C-H kovalentsed sidemed. Tulemusena polümeeri makromolekul tükeldub ja materjali tekivad lõhed. PVC vananeb põhilisel termilise mõjutamise tagajärjel. Võimalused PPK stabiliseerimiseks seisnevad järgmiste võtete kasutamises: • fotodegradatsiooni vähendamiseks – UV absorberite kasutamine
1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat. Spektroskoobis vaadatakse spektrit pikksilmaga, spektromeetris registreeritakse elektriliselt) , spektrograafis fotografeeritakse, monokromaatoris lastakse valgus riistast väljuda läbi pilu. Spektraalriistu kasutatakse spektraalanalüüsi korral: so. ainete keemilise koostise kindlakstegemiseks. Selleks kasutatakse aatomist või molekulist kiirgunud või neeldunud valgust. Kiirgusspektri saamiseks tuleb aine panna helenduma (soojuskiirgus, sädelahendus, luminestsents, jne). Tekkinud valgus juhitakse spektraalriista ja registreeritakse spekter. kiirgusspektrid võivad olla kas pidevad või joonspektrid. Spektrijoon on sisenemispilu värviline kujutis. Pidevaid spektreid annavad hõõguvad tahkised, vedelikud ja väga tihedad gaasid. Joonspektri annavad hõredad hõõguvad gaasid. Kiirgusspekter näitab kiirgunud valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste järgi.
10 -31 kg). Aatomi mass koosneb peaaegu täielikult vaid tuuma massist. Bohri aatomimudel eeldab, et planetaarne aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutu- matuid olekuid. Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. Balmer-Rydbergi valem määrab vesiniku aatomi kiirgusjoonte lainepikkused või kvandi energiad h f kujul 1/ = R' {(1/nl 2) - (1/na 2)} või h f = R {(1/nl 2) - (1/na 2)}, kus suurust . 7 -1 R' = 1,097 10 m või R = 13,6 eV nimetatakse Rydbergi konstandiks. nl ja na on täisarvud. Arv nl 17
annaabi.ee 
