3.Maksimaalse arengu staadium õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi, soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4.Okludeerunud e täituv tsüklon soe õhk surutekse üles, pilvisus väheneb sajab hooti, tsükloni tagalas hakkab õhurõhk tõusma Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O) b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka c)mõlemad
Angelesi sudu" tekib kui õhus palju lämmastikuühendeid ja süsivesinikke (tuulevaikne ilm päike paistab) 10. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise oäikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust, selle tulemusena kesmine temp. tõuseb; jaotatakse: kiirguslikult aktiivsed gaasid(CO2, O3,N2O, veeaur), keemiliselt aktiivsed gaasid(CO,NO) oma keem. Akt. Tõttu suurnenevad kiirg. Akt. Gaaside tähtsus.;nii kiirguslikult kui keemiliselt aktiivsed gaasid(metaan, preoonid)
lämmastikuühendeid ja süsivesinikke (tuulevaikne ilm päike paistab) 10. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise oäikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust, selle tulemusena kesmine temp. tõuseb; jaotatakse: kiirguslikult aktiivsed gaasid (CO2, O3,N2O, veeaur) , keemiliselt aktiivsed gaasid(CO,NO) oma keem. Akt. Tõttu suurnenevad kiirg. Akt. Gaaside tähtsus. ; nii kiirguslikult kui keemiliselt aktiivsed gaasid(metaan, preoonid)
tõenäosus esinemiseks on troopilistel laiuskraadidel paiknevates suurlinnades: Los Angeles, Jerevan, Jaapani suurlinnad) 13.Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhooneefekt – kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. 1)Kiirguslikult aktiivsed gaasid – neelavad Maalt lahkuvat soojuskiirgust Näit. CO2, O3, H2O, N2O 2)Keemiliselt aktiivsed gaasid – ise soojuskiirgust ei neela, kuid oma keemilise aktiivsuse tõttu suurendavad kiirguslikult gaaside sisaldust atmosfääris Näit. CO, NO 3)Nii kiirguslikult kui keemiliselt aktiivsed gaasid – mõlemad toimed ligikaudu võrdselt Näit. CH4 (metaan), freoonid ehk kloorfluorsüsinikud (CFC) Suurenemise allikad:
Kasvuhooneefekt Atmosfääri temperatuuri tõus selle tagajärjel, et teatud gaasid atmosfääris lasevad läbi päikesekirgust,kuid ei lase tagasi maailmaruumi Maalt lähtuvat soojuskirgust. Kasvuhoonegaasid CO2, O3 ja H2O neelavad otseselt maalt lahkuvat kirgust ja suunavad suure osa sellest Maale tagasi(kiirglikult aktiivsed gaasid) COO ja NO osalevad reaktsioonides, mis muudavad kiirguslikult aktiivsete gaaside asakaalu atmosfääris. CH4 ja freoonidel on mõlemad toimed võrdsed.
peamine tekkeallikas - fotosüntees taimed annavad iga aasta 3·1010 kg hapnikku, mis on 0.015% kogu tema sisaldusest atmosfääris. kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas süsihappegaasiks või veeauruks. 6. Veeauru tähtus atmosfääris. kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved. sademete ja äikese esinemine. vee faasiüleminekute energiavahetus. veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis. kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest. 7. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. Taimed tarvitavad fotosünteesil, kiirguslikult aktiivne, peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest. 8. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV-kiirguse eest) 9. Mis on Dobsoni ühik (DU)? Ühik atmosfäärisambas oleva osooni üldkoguse (O3) väljendamiseks nn taandatud osoonikihi paksuse kaudu. 10
jne) 6.antitsüklon - Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. 7.kasvuhooneefekt - Veeaur, CO2 ning teised kiirguslikult aktiivsed lisandgaasid neelavad ja kiirgavad pikalainelist kiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides niiviisi ära osa pikalainelisekiirguse lahkumise ilmaruumi. Järelikult on maapind ja alumine atmosfäär palju soojemad, kui nad oleksid ilma nende selektiivselt neelavate gaaside olemasoluta. Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks Maa keskmine kiirgusliku tasakaalu temperatuur -18°C, seega 33°C madalam kui praegu.
Kui seisund on saavutatud, siis edasisel temperatuuri langemisel osa veeaurusst kondenseerub. Õhku tekivad veepiisad või jääkristallid, millest tekivad pilved, udu. Pilved võivad jälle aurustuda, teisel juhul kui pilvepiisad kasvavad veelgi, võivad nad sadada vihma või lumena alla. Seega veeauru hulk atmosfääris kogu aeg muutub. Vesi võib olla atmosfääris kõigis kolmes oma faasis. Vee faasiüleminekute (varjatud) energiavahetus mängib suurt rolli Maa energiabilansis. Veeaur on kiirguslikult aktiivne komponent. Neelab ligikaudu 60% Maa pikalainelisest kiirgusest, sest neelab peaaegu täielikult pikemad lained kui 20µm. On kõige olulisem kasvuhoonegaas ja suleb veeringe. Süsihappegaas Süsihappegaasi hulk atmosfääris kõigeb 0,02%-0,04% piires. On värvitu gaas, õhus peaaegu 1,5korda raskem. CO2 hulk atmosfääris kasvab, tekib orgaaniliste ainete oksüdeerumisel, kütuste põlemisel, hingamisel jne. Teda tuleb veel maalõhedest ja vulkaanipurestel. Taimed
Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus - veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis - kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest 5. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. - Taimed tarvitavad fotosünteesil - peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest, mõjutades Maa temperatuuri 6. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV- kiirguse eest) 7. Ultavioletkiirgus ja selle tähtsus. Ultavioletkiirgus on elektromagnetiline kiirgus lainepikkusega 10 - 400 nm.
vajadust olla tasakaalus. 2.2. Inimese mõju bioloogilisele mitmekesisusele Inimene on ainus liik, kes suudab sellisel määral häirida ja ka hävitada teisi liike. Kui väljalangemisi toimub massiliselt ja püsivalt, tekivad ökosüsteemis häired, mis ei jäta mõjutamata ühtegi osa. Tingey ja Barker (1992: 62) on kirjeldanud tuhandeid kemikaale, mida maailmas kasutatakse tööstus-, põllumajandus- ja kodusel otstarbel. Suur osa neist kemikaalidest, mis on kiirguslikult aktiivsed või toksilised satuvad lõpuks atmosfääri ja võivad kujutada otsest ohtu taimedele, loomadele ja mikroorganismidele. Tagajärjed, mida taoline reostus võib tekitada ei ole täielikult selge, teada on ainult väike osa negatiivsetest mõjudest. Alljärgnev joonis 2 näitab sajandite lõikes kuidas taime- ja loomaliigid on arvuliselt väljasurnud. 11 Chart Title 500 450 400 350 300 250 200 150
tuulepealsel nõlval. Vastasnõlvale(tuulealune nõlv) jõuab kuiv ja soe õhk Pilvisus maakeral. Suur ekvaatori lähedal ja kesklaiustel;väike- subtroopikas ja polaaraladel Veeringe- vee katkematu ringkäik looduses, veeringet hoiab käigus päikeseenergia. Veeringe osad: atmosfäär, ookean, maismaa. Peamised protsessid: aurimine, kondenseerumine, sademed, jõgede äravool Udude liigid: 1. Kiirguslikud udud-õhk jahtub (kiirguslikult) kastepunktini, selle tagajärjel õhus olev veeaur kondenseerub, õhku tekivad udupiisad. Õhu horisontaalset ümberpaiknemist(advektsiooni) ei toimu. Kiirguslik udu tekib peamiselt öösiti või varahommikul, päevaks hajub. 2. Advektiivsed udud- kui nt soe ja niiske õhk liigub külma aluspinna kohale ja õhk jahtub kastepunktini. Advektiivsed udud on kiirguslikest püsivamad ja võivad esineda ka päeval-p Sademetekke protsessid 1
Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O) 11 b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka c)mõlemad Kiirgusbilansi iseloomustamisel kasuta mõisteid (õigesti)! · otsekiirus, · hajuskiirgus · kiirguse neeldumine õhus (osoonis, veeaurus, pilvedes, tahked osakesed), maapinnas, vees · kiirguse peegeldumine õhust, pilvedelt, maa-ja veepinnalt
Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled. mussoon püsivad tuuled mandrie ja ookeanite vahel, kus tule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile passaat 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje kalduvad põhjapoolkeral meridiaanisuunast paremale (kirdepassaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (kagupassaadid) kasvuhoonegaas klimaatiliselt aktiivsed gaasid (kiirguslikult akt., keemiliselt akt.) Tähtsamad: Süsihappegaas, Metaan, Dilämmastikoksiid, Osoon kasvuhooneefekt nähtus, kusMaa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb osoonikiht maapinnast 10-50 km kõrgusel paiknev osoonist koosnev kiht, mis neelab Päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel Maa elu
lainepikkustel 10 12 µm. Pikalaineliseks muundunud kiirgus viib osa energiat läbi atmosfääri tagasi maailmaruumi, osa tagasi peegeldunud energiast neeldub aga atmosfääris. Kui palju energiat pääseb läbi ja kui palju neeldub atmosfääris sõltub atmosfääri koostisest. Maa atmosfääri energeetikat reguleerivad tõhusalt temas väga väikestes kontsentratsioonides esinevad lisandgaasid. Gaase, millel on neeldumisribasid Maa intensiivse soojuskiirguse lainepikkustel nimetatakse kiirguslikult aktiivseteks kliimagaasideks e. kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneeffekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist soojus-kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekt on iseenesest normaalne ja vajalik, ilma selleta oleks Maa keskmine temperatuur 33 0C võrra praegusest madalam
(inversioonikiht), mis takistab õhumassi ühtlast segunemist ja sealhulgas ka saasteainete hajumist troposfääri ülemistesse osadesse. Inversioonikiht on tavaliselt 100- 300 meetri paksune ja võib alumistest kihtidest olla kuni kümme kraadi ja enam soojem. Taolist inversioonnähtust võib kõige tavalisemalt esineda, näiteks selgetel tuulevaiksetel öödel (eriti talve), kui maapind on külmem ja jahtub kiirguslikult kiiremini kui tema kohal olev õhk. Inversioonikoht käitub piltlikult väljendudes potikaanena- erinevate füüsikaliste omadustega kihid omavahel ei segune ja nii jääb kogu inversioonikihi alla toodetud saaste kaane alla paigale. Sellised ilmastikutingimused võivad püsida mitmeid päevi, mille jooksul õhku paisatud ühendid reageerivad omavahel ja moodustavad veelgi ohtlikuma sekundaarse saasteaine (Maasikmets 2004: 11). 1.3. Puude kasvu mõjutavad tegurid
annaabi.ee 
