PIKISAAGIMINE KETASSAEGA Pikisaagimisel lõigatakse materjal õigesse laiusesse ning see toimub rohkem või vähem paralleelselt kiudude suunaga. Detail surutakse alati vastu juhtlatti, sest vaba käega saagides võib saeketas kinni kiiluda. Plaatmaterjale saetakse samal viisil nagu puitu. Saagides peab alati kasutama kiilnuga ja terakaitset. Juhtlati seadistamine Piki töölauda ühest otsast teiseni ulatuv juhtlatt sobib hästi stabiilsete puitplaatide saagimiseks, kuid puitu saagides peitub selles alati oht. Saagides vallanduvad puidu sisepinged võivad saetee sel määral lahti painutada, et detail kiilub juhtlati ja saeketta vahele kinni ning viskub üles. Laia plaadi saagimine Laia plaati saagides hoia seda mõlema käega, lükates ühe käega tagant saagimisjoone kõrvalt ning surudes teise käega detaili
Viimastel aastatel levivad üha rohkem APJ treipingid, mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel. Metallilõiketreipink peab olema küllalt võimas, jäik (värisemiskindel), võimaldama suuri lõikekiirusi, olema kaua vastupidav, töötamisel ohutu ja lühikese masinaajaja abiajaga. Ketassaepink Ketassaepingi läbimõõt on 140-300 mm. Käsiratta abil saab saeketast kallutada 45º. Saeketast tõstetakse ning langetatatakse vända abil. Kiilnuga kasutatakse saetee lahtihoidmiseks, mis on nõgusa kujuga metall-leht. Lükkelatti kasutatakse detailide järkamiseks. Töölaud peab olema tugev ja tasane. Nurklihvija Nurklihvijaga saab lihvida ja lõigata metalle ning lihvida kive. Tuleb kasutada kaitseprille, kitlit, kindaid. Tähtsamad osad on käepide, korpus, mootor, ketas, kettakaitse, kettamutter, stopper. Nurgasaag Nurgasaega saab lõigata erineva nurga ning kalde all.
Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis. Kiilnuga. Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel saetee sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall-lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit
• A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis. Kiilnuga. Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel saetee sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall-lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit
· Noorel kuul ketrati linu ja vanal kuul villla. · Tarbekuu langetus oli talveperioodil. · Sooline tööjaotus:meestetööd ja naistetööd. MEESTETÖÖD · Koduses käsitööd tähtsal kohal puutöö, mida viljeleti juba kunda kultuuri ajal. · Eesti rahvuskultuuri on nimetatud ka puukultuuri. · Töövahenditek lihtsalt kasutatavad erinevad kirved (lõuaga kirves, labaga kirves, ristkirves), noad (kiilnuga, sirgeseljaline nuga, lusikanuga), naaskel, peitel, puurid (vibupuur, oherpihv), saeg, höövlid, mõõteriistad (vinkel, sirkel tuli 19. saj). TARBEPUU omadusi tunti väga hästi ja teati nende töötlemise võimalusi. · Enim kasutati okaspuud (mänd ehituspalk, lauad; kuusk lauanõud, muusikariistad; kadakas pidulikud jooginõud). · Lehtpuudest kasutati enim kaske (naiste käsitööriistad, veovahendite osad, piibud, viisud), haavapuud (nõud).
Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel. Saeketta lõikesügavust ja kaldnurka on võimalik reguleerida. Parima saagimistulemuse saavutamiseks reguleeritakse saagimissügavus nii, et saeketas jääb hamba võrra materjalist välja. Sel puhul tekib optimaalne lõikenurk, mis tagab puhta lõikejälje ja minimaalse tagasilöögivõimaluse. 4 Kiilnuga Kumera kiilu kujuline kiilnuga paigutatakse vahetult saeketta taha. See takistab saetee sulgumist ning seega saeketta kinnijäämist. Kiilnoa kaugus sae hammastest peaks olema 2 -3 mm ning selle tipu kaugus saeketta alumisest servast samuti 2 3 mm. Toodetakse ka ilma kiilnoata ketassaage nn plaadisaage. Need on mõeldud puitplaatide saagimiseks. Plaate saagides ei kipu saetee sulguma Tolmu eemaldamine Saeketta kohale kinnitatud terakaitse on varustatud tolmueemaldusavaga. Ava otsa võib ühendada
Saeketta kallutamine ( lisavarustusena) Külgmise juhtlati asukoha muutmine määrab detaili laiuse lahkamisel Kelgu juhtlati piiraja asukoha muutmine määrab detaili pikkuse lõikamisel Kelgu juhtlati seadmine nurga alla . Altlõikesaag – väikese läbimõõduga saeketas, mis pöörleb etteandekiirusega samas suunas Väldib kildumist alumisel pinnal . Kaitseseadmed universaalsel ketassaagpingil . Kiilnuga – saeketta taga paiknev detail, mis suunab saetud detailid saekettast eemale Hoiab ära detailide tagasipiskumise . Järkamine on pika saematerjali tükeldamine tooriku pikkusesse Järkamise eesmärgiks on : Saada vajalik arv vajaliku pikkusega ja kvaliteediga toorikuid Tagada materjali parim võimalik ärakasutamine . Šarniirsaag – saeketas asub töölaua kohal ja liigub liigenditel
4) ja paigaldada näidik vajalikule sügavusenäitajale liigutades plaati üles (vähendamine) või alla (suurendamine). Õnnetuste ärahoidmiseks ja kvaliteetse lõike saamiseks soovitatakse mitte üle saeketta hammaste sügavuse liigutada plaati. Mida vähem on hammas puidust väljas seda puhtam lõige. Saagimine nurga all: Saag vooluvõrgust välja! Nurga all saab saagida kuni 45 kraadi nurga all, selleks lõdvendage kruvid 6(joon.1) ja 1 (joon.5), seadke asend skaala 2 sektoril 3(joon.5). Kiilnuga 1(joon.6) hoiab ära saeketta kinnikiilumist, tuleb kogu aeg kasutada. Peab olema paigaldatud ühel joonel saekettaga, vahemaa ketaa hammaste ja noa vahel peab olema igas kohas mitte üle 5mm. Alus paralleelseks saagimiseks koos joonlauaga 7(joon.1) aitab saagida sirgelt ja paralleelselt. Joonlaud kinnitatakse sae alusele 17 vedru ja kruviga 16. Laius määratakse joonlaua skaalal. Tolmuimeja. Otsik kinnitatakse prügi väljaviskeava 5 juurde (diam32mm) (joon.1)
lôikeserva puutuja sihis. Noa lôikeserv töötab siin miniatuurse saena. Ükskôik kui teravaks noa lôikeserva ka lihvida, jääb ta ikkagi hambuliskes, mis piisava suurenduse juures on selgesti näha Need hambad kergendavadki materjali purunemist, uus kujunev pind kontakteerub vahetult lôikeservaga. 7.Mis tüüpi nuga kasutatakse suure elastsusega materjalide lõikamisel? Suure elastsusega matarejalide lõikamiseks kasutatakse kiilnuga. 8.Mis tüüpi nuga kasutatakse tekstiili lõikamiseks? Tekstiili lõikamiseka kasutatakse lehtnuga. 9.Mis tüüpi nuga kasutatakse plastsete materjalide lõikamiseks? Plastsete materjalide lõikamiseks kasutatakse traatnuga. 10.Mis piirab noaga lõikamise võimalikust? Noaga lôikamise vôimalikkust piirab lôigatava materjali kôvadus. 11.Mis juhtub kui noa teravnemisnurka suurendada? Soovitud tulemusi ei anna teravnemisnurga (vt. joon.1.1) suurendamine noa tööpôhimôtte säilitamisel
Lõiget lõpetades vähenda survet saele . Ketassaag . Materjali tükeldamiseks Materjali servamiseks . Sae välajulatuse reguleerimine : Saag ei tohi materjalist rohkem välja ulatada kui 2….3mm Elektriketassaer ohutu kasutamine Kontrolli, et sae liikumise tee oleks vaba ja et seal ei oleks metallesemeiD Kontrolli, et toitejuhe ei jääks saagimisel ette Saagimisel peab kiilnuga olema alati paigaldatud õigesse asendisse Terakaitse peab olema alati tööasendis ja töökorras . Elektriline ülafrees . Kujufreesid – freesimiseks juhtlati või piirajaga . Ülafreesi ohtu kasutmine : Jälgi, et toitejuhe ei ole töötsoonis Juhi freesi alati kahe käega Kinnita detaili kindlalt töölauale Jälgi, et tera oleks kindlalt kinnitatud . Lamellifrees .töötlemiseks soonte freesimiseks vaipease parandamiseks kiiludega .
annaabi.ee 
