93. Keskseinand Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatab kaelani. Eesosas süda, harkelund ja suured veresooned, tagumises osas söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinna lümfijuha ja teised elundid 94. Kuseelundkonda kuuluvad organid Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti 95. Neeru asend, kihnud Kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Katab kolm kihnu: fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kaitseülesanne. 96. Neeru välisehitus Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad fibrooskihn, rasvkihn ja neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 97. Neeru siseehitus neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen
Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. Jämesool jaguneb umb-, käär-, pärasooleks. omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt < 1mm). Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis(, meestel eesnääre), kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus ja välisehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. Neeru väliseituses on kolm kihnu!!! 74
NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST
Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. 74
rinnak. Ülalt ulatub keskseinand kaelani. · Keskseinandi eesosas paiknevad süda, harkelund ja suured veresooned (aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen jm), tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha ja teised elundid. 93. Kuseelundkonda kuuluvad organid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud. · Neerud paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. NEERUD ON VERE FILTRID. · Neeru katab 3 kihnu: o Fibrooskihn kõige sisemine, sidekoeline o Rasvkihn keskmine kihn o Sidekirme kõige pealmine · Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kitseülesanne. 95. Neeru välisehitus.
segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus Kuseelundkonda kuuluvad elundid Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus Neeru asend, ümbritsevad kihnud bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarbronhiks, mis jaguneb segmendibronhideks, siis Neeru värat, seda läbivad elundid sagarikubronhid, mis omakorda bronhioolideks. Neeru siseehitus Serooskelme, mis jaguneb
vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15) Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide. Siseehituse oluline element on ka
omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15) Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide. Siseehituse oluline
Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Keskseinandi eesosas paikneb süda, harkelund ja suured veresooned; tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha ja teised elundid. 95) Kuseelundkonda kuuluvad organid Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 96) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu peal
46 põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud? Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu 00peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus?
põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 46 85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud? Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu 00peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus?
46 põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud? Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja sama son neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus?
kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood
kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood
annaabi.ee 
