Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks 6 (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel
mõistlikku põhjendust anda. Lapse nime ei tohi enne ristimist nimetada - laps kerjab nime taga. Lapse nime ei räägida enni kui varuhumigu, kui kerku hakedaks minema. (Ibid) 7 Ei ole täpselt teada, kuidas toimus nimeandmisega seotud siirderituaal muinasaegses Eestis, ja seepärast tasub keskenduda hilisemale kihistusele, mis kannab endas varjatult mitmeid väga vanu jooni. Kiriklik ristimine ja selle tähistamine (ristsed, varrud, joodud) on rahva traditsiooni sügavalt mõjutanud ja märksa enam muutnud kui kristlik laulatus või matus. Sünni, abiellumise ja surmaga seostuvadki eesti rahvatraditsiooni kolm keskset siirderituaali - ülekandmine ühest ühiskondlikust seisundist teise, talle uue staatuse andmine. Võime järeldada, et lapse sotsiaalne omakstunnistamine polnud paganlikel eestlastel seotud nii
Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel
3. Territoriaalne hõimuliit (sugukonna ja riigi vahepealne): * põhineb sugulusel, aga juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud * poliitiline struktuur püsiv, juhtkond formaalne * asutus tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul * võim tsentraliseerub üha rohkem, kui puuduvad isikud, kes suudaksid otsuseid suurele grupile peale suruda * olemas varanduslik ebavõrdsus (tähtsamad isikud jätavad varanduse enadale) * Field'i kriitika: (üleminek väikese kihistusega suurele kihistusele) - aluseks peab võtma inimeste otsustusvõime määra - hõimuliitude puhul on liikumine sotsiaalsete kihtide vahel suuremad (võimalused ,,karjääri teha" suuremad), kui riigis. Inimese positsioon hierarhias oleneb madalamatel struktuuridel rohkem oma võimetest ja iseloomuomadustest, mitte päritolust. Riigis on inimese võimalused piiratud (tulevik sõltub päritolust). 4. Riik: keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur:
Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: o madala arengutasemega riigid - suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses -
Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. o Avalik ja erasektor Avalik sektor 1 ÜHISKONNA KOLMEST SEKTORIST: VÕIMU- JA VALITSEMISASUTUSED NING AMETKONNAD; AVALIKU SEKTORI PÕHIÜLESANNE ON RAHVUSLIKU JULGEOLEKU NING SOTSIAALSE HEAOLU KINDLUSTAMINE. Avaliku sektori tuum on riik. Avaliku sektori põhiülesanded valitsemine ja haldus. Riigi tunnused: · riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
Vähese kontrastiga värvid kipuvad eemalt vaadates ühte sulama. Laiemas plaanis on värvil reklaamiteates vähemalt neli funktsiooni: 1. Realismi tagamine 2. Tähelepanu tõmbamine; 3. Inimese seisundi muutmine 4. Esteetiline funktsioon 20 Värvivalikus peab selgesti teadvustama, mis eesmärgil värvust valitakse ning millisele isiksuse psühholoogilisele kihistusele värvus eelkõige mõjuma peaks. (Bachmann 1994:129) 3.3 REKLAAMI TESTIMINE Reklaamimise testimisest on ka juttu olnud kas seda teha, või mitte. AS Emor on seda teinud ning tulemused on siis alljärgnevalt näha: Otsus kas reklaame eeltestida või mitte sõltub iga reklaamilooja ja turundaja riskijulgusest või vastupidi, soovist teha põhjendatud valikuid. Siinkohal mõned mõtted
Huumorit kui võtet ei tohiks kasutada finantsreklaamis, kindlustusfirmade reklaamis ning inimese tõsiste haigustega seonduvas reklaamis. Telereklaamis on töövariandi nimetuseks storyboard (stsenaarium / album) - kujutab endast rida piltidest ja kaadridest, mis seatakse vastavusse tekstiosaga nii, nagu see reaalajas reklaami lõplikus variandis peaks olema. Reklaamid võivad apelleerida kas ratsionaalsete või emotsionaalsete isiksuse psühholoogilisele komponendile (kihistusele). - Reklaamiapelleering - reklaami element, mis justkui jaguneks teiste elementide vahel, lahustuks nendes, kui elementide koosmõjus siiski omandab oma jõu ja määratluse. Olulisemad reklaamiapelleeringud: 1) Bioloogilistele vajadustele. 2) Sotsiaalsetele vajadustele. 3) Hedonismile (mõnutundele) (nt kodumugavuste- ja ilumõnudele). 4) Praktilisele eelistele (nt kvaliteetigarantiile). 6
Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks 6 (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel
Teemade probleemiasetus: 1. Kes on reklaamitava toote/teenuse kõige tõenäolisem tarbija? 2. Kui jäigalt peab ta olema määratletud oma demograafiliste, psühholoogiliste ja elulaadiga seotud omaduste alusel? 3. Milline peaks olema selle perspektiivse kliendi isiksus? Reklaamiapellatsioon toetub esmajärjekorras just tarbija motivatsioonisfäärile. See sisuline kontsentreeritud tervik, mis on suunatud reklaami vastu võtva isiksuse mingile psühholoogilissotsiaalsele kihistusele ning mis on teostatud reklaamielementide oskusliku loomise, valiku ja kombineerimise teel, ongi reklaami apellatsioon. Reklaamiapellatsioon on reklaami element, mis justkui jaguneks teiste elementide vahel, lahustuks nendes, kuid elementide koosmõjus siiski omandab oma jõu ja määratluse. Reklaamiapellatsioon on kavandatud selliselt, et reklaami vastuvõtja alateadlikult samastab ennast reklaamis pildiosas kujutatud isikuga,