umbes 20 mõisa kohta, millest osa olid väikesed karjamõisad. Suur näljahäda 17. sajandi lõpus, Põhjasõda ning sellega kaasas käinud katk hävitasid palju rahvast. Pärast Põhjasõda etendasid piirkonna uusasustamisel tähtsat osa soomlased, kelle juurdevool kestis ligemale 1740. aastani. Vaivara alade kohta on Taani Hindamisraamatus, mis on koostatud 1241. aasta paiku, mainitud ainult kolm küla: Narva, Sirgala ja Udria. Iseseisvaks kihelkonnaks sai Vaivara 18 sajandi alguses. Põhjasõja ajal, 1704. a., moodustati Alutagusest Peterburi kubermangu koosseisu kuuluv Narva kreis, mis hõlmas ka Vaivara. Sõja lõpul liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu ta kuulus järgneva kahesaja aasta vältel. Toilast on leitud inimasustuse jälgi, mis viitavad 7-8 aastatuhande kaugusele. Ainuke küla Toila vallast, mida mainitakse Taani hindamisraamatus, on Pühaje küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu)
Allikas: Maa-ameti geoportaal Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse 1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa. Kihelkonnaks oli Rõuge, Maakonnaks Võru ning Kubermanguks Liivimaa. Meegomäe on eraldatud Vastseliinast 1588 ja 1592.a. vahel. Alale jääb Vana-Kasaritsa riigimõis. Küla ümber oli okasmets ja paar talu, põllumaad. Aastatel 1922-1959 oli küla nimeks Kasaritsa ning maakonnaks Võru. 1979.a. oli rajooniks Võru ning 1989.a. Võrumaa. 2004.a. on nimeks Meegomäe küla, vallaks Võru ja Maakonnaks on Võrumaa. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 3
Olid välja kujunenud erinevad käsitööliigid: sepandus (ühed olid tavalise sepatööga tegelevad, teised eeskätt pronksist ja hõbedast ehete valmistamisega tegelevad sepad), potsepandus. Vahenduskaubandus eksisteeris (idast läände, läänest itta). Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland, Ida pool Pihkva ning Novgorod. Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu). Nooremal rauaajal tekib taas koondumine küladesse, mis omakorda koondusid umbes 45 kihelkonnaks. Kihelkonnad moodustasid maakonnad, mida oli 8: Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Kesk-Eesti suhtes on kaks erinevat käsitlust: esimene neist väidab, et tegemist oli paljude väikeste maakondadega; teise käsitluse kohaselt eskisteerisid Eesti keskpaigas üksnes kihelkonnad, mis polnud maakondadeks koondunud. Selle piirkonna alad ei vajanud niivõrd efektiivset kaitset, mida oleks pakkunud maakondade olemasolu. Seega ei olnud neid ka tekkinud.
Protestantismil on olnud oluline mõju r a h v u s l u s e l e. Protestantism on avaldanud suurt mõju majanduseetikale, soodustades kapitali kuhjumist. Luther vaatles riiki ja kirikut ühe puu eri okstena ning protestantism on üldse riigi ja kiriku lahutamised valutult vastu võtnud. Protestantlikel kirikutel puudub ühtlustatud ja tsentraliseeritud struktuur. EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK ( EELK) koosneb umbes 165 k o g u d u s e s t. Ajaloolise tava kohaselt nimetatakse maakoguduse ala kihelkonnaks. Kogudus valib endale õ p e t a j a , kelle piiskop ametisse õnnistab, samuti koguduse juhtorganid. Kirikuõpetajaks võib olla ka naine. Õpetaja puudumisel võib kogudust teenida aseõpetaja või diakon. Ühe piirkonna kogudused moodustavad p r a o s t k o n n a. Eestis kattuvad nad umbkaudu maakondade piiridega. EELK k i r i k u k o g u täidab kirikuparlamendi rolli. Ta koosneb praostkondade ja tähtsamate kiriklike asutuste esindajaist. Kirikukogu valib
jalg. Kaevamised müürijalamil näitasid, et mõisaaegse kivimüüri ehitamise ajal oli varasem, seega tõenäoliselt muinasaegne müür juba lammutatud. Seniste uurimistulemuste põhjal jääb veel selgusetuks, kas müür rajati kaitseotstarbel või kultuslikel esemärkidel. Selle seletamiseks lisavad mõttelennule omakorda hoogu vanad kohanimed nagu "Paasiaia põld", "Püha mets" või kogu ümberkaudse kihelkonna nimetamine Püha kihelkonnaks.7 5Ibid. 6 6 Lennart Meri. Hõmevalgem. Tallinn 1984. Lk 82 7 http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/uuringud.html 2.5 Viiteid Kaali meteoriidile vanades legendides Vana- Kreeka müüt päikesepojast Phaetonist, kes päikesekaarikut juhtides võimu hobuste üle kaotas ja koos Päikesega salapärasesse Eridanose jõkke kukkus, juhib mõtted Kaali meteoriidi
12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks. Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa) 8-11 saj. läbis esimest korda Eestit suurem kaubatee idamaadesse. Eesti ala rikastus. 1154a. Araablane AL-IDRISI nimetas esimest korda Tallinnat (Kolõvan). Kandis Eesti-ala esimesena maakaardile. Suhted Naabritega 12.saj. kogu Eesti ala jaotatud 8 Maakonnaks, lisaks 45 kihelkonnaks (kihlaga seotud). Eesti oli nõrgalt ühendatud (iga-aastased vanemate nõukogud Raikkülas) Eesti riiki veel polnud. 12. saj. suhted naabritega on selle aja kohta tavapärased (kaubavahetus, rüüsteretked) Rünnakutel eestlased pigem aktiivsem pool pidevad rüüsteretked Lätti (Latgallia), Venemaale (Pihkva), Rootsi ja Saksamaale. 12. Saj (viimased) viikingid olid saarlased. Eestlaste rünnakute paremaks näiteks oli Rootsi pealinna Sigtuna vallutamine ja rüüstamine
· Rahvaarv umbes 150 000 · Külaühiskond · Peamiseks tegevusalaks põllumajandus (atrade kasutamine) · Maade mõõtmine adramaades · Kolmeväljasüsteem suvivili, talivili ja kesa · Lisaks loomakasvatus · Oluline valdkond metsmesindus · Käsitöö kunsti jätkuv areng · Transiitmaaks kujunemise algus · Röövretkede korraldamine Valitsemine: · Ühtne riiklik korraldus puudus · 8 muistset maakonda · Jagunesid 45 kihelkonnaks · Mõlemaid üksuseid valitsesid vanemad · Põhimõtteliselt rikkamate ja mõjukamate perede pead · enne vabadusvõitlust algas omavaheline tihedam suhtlus · üldine sõjaline tase küllalt nõrk · erandiks Saaremaa · võõraste sõjakäike kardeti · kaitselinnuste ehitamine · tuntuim oli venelaste rünnak Tartule 1030 · siiski teada mitmed sõjakäigud võõrsile · 1177 sõjakäik Pihkva alla · 1187 põletasid saarlased Sigtuna
jätkas orkestri juhatamist, on tähtis kultuuritegelane. Ta avaldas ajalehe ,,Sakala", mis oli üks esimesi ajalehti Eesti ajaloos. Selle lehe algus oli raske, sest sakslased olid vastu, kuid jäi siiski püsima. Pärast Carl Roberti surma lehe juhtpositsioon kadus, kuid samanimelist lehte loetakse siiani Viljandimaa kodudes. Torma on rikka kultuurilise ja vaimse pärandiga vald. Tormat nimetatakse juba 1212. aastal ja seal on arvukaid arheoloogiamälestisi. 17. sajandil nimetati Torma kihelkonnaks. See asus Tartumaal, mis oli Liivimaa kõige arenenum osa. Torma kihelkonna arengule avaldas positiivset mõju seda läbiv Riia Peterburi maantee. Seal sõitsid paljud isandad ja tormalased said tihti neid oma kodus näha. Sealt on läbi sõitnud näiteks Paul I, Katariina II, Aleksander I ja paljud teised. 54. Käesolev aasta on vanale Palamuse koolile ajalooline: eeloleval kevadel saadab ta keskkoolina ellu oma esimese lennu (Kapral: 1960). Koolielu on jäänud samaks
ligikaudselt 100 000 meest läks teenistusse). Kui nekrutikohustust polnud siis Eesti rahvaarv oleks olnud 200 000 võrra suurem. Asustuse põhijooned: Asustuspildilt oli 18. saj eesti tüüpiline agraarmaa. Eesti kümnekonnas linnas elas 1782 aastal vaid 24 000 inimest, mis moodustas alla 5% kogu rahvaarvust. Asustustihedus poole väiksem euroopa keskmisest. Tihedamalt asustatud põhja-eesti ja saaremaa. 18 saj jooksul asustustihedus ühtlustub. 19 saj alguses jagunes eesti ala 103 kihelkonnaks, kihelkonnas keskmiselt 4500-5000 inimest. Rootsi aja lõpuks eestis u 1000 mõisat. Keskmises eesti külas 5-10 talu. 7) Mõis ja talu 18. sajandil: Mõisate restitutsioon: Mõisate restitutsioon- Rootsi aja lõpul reduktsiooni käigus olid paljud läänimõisad olid võetud riigi kontrolli alla, 18. sajandi algusel toimus restitutsioon, mille tulemusel anti tagasi läänimõisad omanikele või nende järglastele.
3) 1422/1426 - 1581/1594 - 208 g (kaalumärk): 1 rahamark = 4 veeringut; 1 rahamark = 36 killingit; 1 killing = 3 penni; 1 penn = 2 serfi. 27. Ristiusk ja ,,paganlus" keskaegsel Liivimaal: Kihelkonnad- Ehk kiriklik haldusüksus, millel on oma territooriumil ja kus asub kirik, abikirikud ja kabelid. Kirikukihelkondade rajamisel Eestis lähtuti muinaskihelkondadest. Kuid misjonipiirkonnad osutusid liiga suurteks ning jaotati osa neist mitmeks kihelkonnaks. Teated esimestest kirikukihelkondadest pärinevad Henriku kroonikast: 1184. aasta paiku alustas piiskop Meinhard kiriku rajamist Ükskülla, 1206. aastal rajati kirikukihelkonnad ja alustati kirikute ehitamist. Eestis oli olemas kirikute võrgustik enne 1223.-1224. aasta ülestõusu. Hiliskeskajal oli Riias 48, Tartus piiskopkonnas 34, Saare-Lääne piiskopkonnas 27 ja Tallinna piiskopkonnas 25 kirikukihelkonda. Maakabelid- Kirik võis asuda liiga kaugel kihelkonnas ning seetõttu vasallid
annaabi.ee 
