2007-2010). Teadaolevalt kasvab maailma kõrgeim harilik mänd Eestis Põlvamaal ning puu pikkuseks on mõõdetud 48,6 m (Teder 2016). Noores eas ja puistus kasvades on võra koonusjas, kuid vanemas eas muutub poolkerajaks või vihmavarjutaoliseks. Hariliku männi tüvi on vähese koondega ning silindri kujuga. Puistus kasvanud puud on kõrgelt laasunud ning tüve alumises osas kaetud rõmelise pruunikashalli paksu korbaga. Tüve ülemine osa on kaetud punakasoranži või oranžika kestendava koorega. Alumised oksad hakkavad kuivama juba 8-10 aasta vanuselt ning okste armid hakkavad kinni kasvama alles 40 aastaselt (Laas 1987). KOKKUVÕTE Sain teada, et harilik mänd on Eestis enimlevinud puuliik. Ta on väga vastupidav ning suudab kasvada erinevates kliimavöötmetes. Männi puidul on head mehhaanilised omadused ja seda saab kasutada mitmetes erinevates tööstustes. Männi puidu kvaliteet võib erineda isegi siis kui tegemist on ühe ja sama puuga. KASUTATUD KIRJANDUS 1
Viljad 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti. Vanemas eas kipub murduma, samuti esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist. Suhkruvaher (Acer saccharum) Eestis kuni 20 m kõrgune peenerõmelise, vanemas eas pikkade ribadena kestendava tüvekoorega puu. Võrsed noorelt läikivpruunid, paljad, harvade tumedamate koorelõvedega. Lehed 3-5 hõlmased, hõlmad tipuosas üksikute hammastega, pealt matid, paljad, alapoolelt noorelt paljad kuni karvased. Lehtede sügisvärvus värvikirev oranzides ja punastes toonides ning puud eriti dekoratiivsed ongi just sügisel. Õied rippuvad, kuni 7 cm pikkustes väheõielistes rohekas-kollakates pöörisjates õisikutes, enne lehtede puhkemist. Kaksiktiibviljad kuni 4 cm pikad,
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses
Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist kasvavad meil pargipuudena hästi Põhja-Ameerikast pärit valge paberjalt kestendava koorega paberikask (B. papyrifera), omapärase hallikaspunakaspruuni ribadena kestendava tüvekoorega kollane kask (B.alleghaniensis) ning mustjashalli tüvekoorega suhkrukask (B. lenta). Kollase ja suhkrukase võrsekoor lõhnab hõõrudes. Ida-Aasiast pärit liikidest kohtab meil sagedamini omapärase tume-hallikaspruuni kestendava koorega dauuria kaske (B.davurica) ning väga tugeva puidu ning paberjalt kestendava kollakasvalge tüvegakivikaske (B. ermanii). 85. Perekond lepp
Külmpressitud õlid on rikkad rasvas lahutuvate toiteainete poolest (vitamiinid A, D ja E), mis imenduvad kergelt nahasse ja mida keha kasutab. Vältida tuleb mineraalõli, kuna selle puudub taimeõli väärtus ja see võib kehast isegi mõne selle rasvas lahustuva komponendi röövida. ALUS e. BAASÕLID (külmpress) AVOKAADOÕLI - niisutavat, pehmendavat ja kaitsevat õli kasutatakse eriti kuiva, kestendava naha puhul. Sobib allergikuile. Kasutatakse üldiselt segus teiste alusõlidega. JOJOOBIÕLI - ravib imetlusväärselt kõiki nahatüüpe. Antioksüdandina aeglustab naha vananemist ja sobib nahapõletike, akne ja psoriaasi raviks. Ultraviolettkiirgust filtreeriva õlina sobib kaitseks päikesepõletike vastu. MANDLIÕLI - nahka pehmendav ja toitev, hästi imenduv mandliõli ravib mahedalt kõiki nahatüüpe, eriti sobib õrnale ja ärrituvale nahale.
Õitsemisaeg juuni Kasvukoht: valgus poolvarjutaluv niiskus muld eelistab viljakamaid huumusrikkaid muldi Kasutamine levinud alusmetsaliik. Kasvatatakse viljade saamiseks, aretatud väga palju kultuursorte Sordid Märkused paljuneb väga hästi vegetatiivselt LÕHNAV VAARIKAS Päritolu Põhja-Ameerika idaosa Kõrgus 1-2 m Kasvukuju laiuv hõre põõsas Võrsed võrsed tavaliselt kaheaastased, kestendava koorega, esimesel aastal kaetud näärmekate hatuseliste karvadega Pungad vahelduvad 3-5 hõlmalised lihtlehed. Kuni 30 cm läbimõõdus, südaja alusega, hõlmad kolmnurksed, terava tipuga, Lehed kahelisaagja servaga. Lehe mõlemal küljel näärmelised karvad. Leheroots karvane, kuni 8 cm pikk Õied suured, kuni 5 cm läbimõõdus, roosad või punased. Õied paiknevad üksikult või väheõielistes pööristes.
Kortsude teke aeglustub ja juba tekkinud kortsud taanduvad. YLANG-YLANGIÕLI - annab lõhnalambis erilise heaolutunde, peletades hirmu, masenduse ja paanika. Rahustab südametegevust, alandab vererõhku. Afrodiidne, erotiseeriv õli, kasutatakse seksuaalprobleemide korral. Kosmeetikas sobib igasuguse, eriti aga rasuse naha hoolduseks. · ALUS e. BAASÕLID (külmpress) AVOKAADOÕLI - niisutavat, pehmendavat ja kaitsevatõli kasutatakse eriti kuiva, kestendava naha puhul. Sobib allergikuile. Kasutatakse üldiselt segus teiste alusõlidega. JOJOOBIÕLI - ravib imetlusväärselt kõiki nahatüüpe. Antioksüdandina aeglustab naha vananemist ja sobib nahapõletike, akne ja psoriaasi raviks. Ultraviolettkiirgust filtreeriva õina sobib kaitseks päikesepõletike vastu. MANDLIÕLI - nahka pehmendav ja toitev, hästi imenduv mandliõli ravib mahedalt kõiki nahatüüpe, eriti sobib õrnale ja ärrituvale nahale.
Lehti kasutatakse tihti lilleseadetes. Hea meetaim, andes mett kuni 44 kg hektari õitsvate taimede kohta. Indiaanlased on taime kasutanud maovaevuste, verejooksude, silmahaiguste jm. tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. 24. Perekond kask ja arukask Perekond kask (Betula L.) [bétula] Betula on vana ladinakeelne nimetus kaskedele Pliniusel. Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised, tuultolmlejad, kestendava koorega (tohuga) puud ja põõsad. Pikkvõrsetele kinnituvad lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, urbadena, isasurvad arenevad sügisel 2-3 kaupa võrsete tipus, enamasti üksikult paiknevad emasurvad moodustuvad lühivõrsetel kevadel vahetult enne õitsemist. Tolmlemine toimub tavaliselt koos lehtimisega, vili on kahe kileja tiivakesega pähklike. Seemned pudenevad koos urva
silmahaiguste jm. tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. Sordid: 'Apollo'; 'Atropurpurea'; 'Compacta'; 'Donewell'; 'Orange Flame';'Moseri'; 'Smaragd'; 'Green Ripple'; 'Hastings Elegant'; 'Maqu'; 'Mirena';'Undulata'; 'Versicolor'; 24. Perekond kask ja arukask Perekond kask (Betula L.). Betula on vana ladinakeelne nimetus kaskedele Pliniusel. Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised, tuultolmlejad, kestendava koorega (tohuga) puud ja põõsad. Pikkvõrsetele kinnituvad lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, urbadena, isasurvad arenevad sügisel 2-3 kaupa võrsete tipus, enamasti üksikult paiknevad emasurvad moodustuvad lühivõrsetel kevadel vahetult enne õitsemist. Tolmlemine toimub tavaliselt koos lehtimisega, vili on kahe kileja tiivakesega pähklike. Seemned pudenevad koos urva kattesoomustega ja viljad levivad
alamperekond Oxycedrus. Seemned on vabad. Kahekojalised. Lehed okkataolised, ilma vaigunäärmeteta (Juniperus communis etc.). alamperekond Sabina. Seemned on vabad, lehed sageli soomusekujulised, õli- või vaigunäärmega. Primaarsed lehed on okkakujulised. Harilikult ühekojalised, kuid esineb ka kahekojalisi liike (J. sabina, J. virginiana virgiinia kadakas). Tüve koor on hallikas- kuni oranzpruun, vananedes hallineb, on kiuline, harva soomusjas, kestendava või irduva pealisosaga, vanemas eas vaoline. Koor sisaldab tanniine, mida kasutatakse parkimistöödel. Puit on pruuni lülipuiduga, mis on pehme (tihedus 410...700 kg/m3), kuid tugev ja sitke, meeldiva aromaatse lõhnaga, peenekiuline, ilusa tekstuuriga, vastupidav mädanemise ja putukate suhtes, ei sisalda vaigukäike, kuid selles on eeterlikke õlisid. Kadakapuitu kasutatakse tisleritöödel, treimiseks, muusikariistade ja
männaseliselt või vastakuti · Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat, sisaldavad rohkesti suhkrut, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid jm. ning leiavad laialdast kasutamist meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. · Tüve koor on hallikas- kuni oranzpruun, vananedes hallineb, on kiuline, harva soomusjas, kestendava või irduva pealisosaga, vanemas eas vaoline. Koor sisaldab tanniine, mida kasutatakse parkimistöödel. · Kadakapuitu kasutatakse tisleritöödel, treimiseks, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks Juniperus communis - Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Harilik kadakas kasvab meil enamasti 13 meetri kõrguse tugevasti
annaabi.ee 
