2). Sisendustardlahuse kristallivõre(lahustajakomponendi A kristallivõre on K8). Milline on kristallivõre baas? 3). Faasidiagramm polümorfismi korral? 4). Eutektoidstruktuuri faasid, millest tekivad, mis temperatuuril A->F+T (=P), 727 C 5). Eutektmuutus L->A+T (=Le), 1147C, C%=4,3 6). Eutektoidterase ja eutektmalmi struktuur P (C%=0,8), 727C Le (C%=4,3), 1147C 7). Legeerteraste liigitus legeerimisastme järgi · Madallegeerterased (Leg.elemente kuni 2,5%) · Kesklegeerterased ( Leg.elemente 2,5...5%) · Kõrglegeerterased ( üle 5 %) 8). Valge malmi ja valgendatud malmi vahe? Valgemalm-kiirel jahutamisel, kuid valgendatud malm teatud osade kiirel jahutamisel. 9). Deformeeritavate alumiiniumsulamite liigitus TT põhjal? · Sulamid, mida TT-ga ei tugevdata (mitteTT) (nt: AlMn ja AlMg); · TT-ga tugevdatavad (termotöödeldavad) (nt: AlCu, AlCuNi, AlLi). 10. vasesulamite liigitus lähtudes legeerelementidest
12. 1)ülikõva keraamika, 2) lõikekeraamika, 3) kermised 5. pilet.1.H6 k=6 n=2 4.eutektoid Fe-C sulamis perliit. Fe koosneb F ja T ning tekib jahtumisel alla 727C. 5.Eutektmuutus leiab aset 4,3%C sisalduse juures temperatuuril 1147C L-A+T. Vedelfaasist kristalliseeruvad samal ajal välja A ja T 6. eutektoidterase struktuur- puhas perliit C sisaldus on 0,8% eutektmalm: C-sisaldus on 4,3% struktuur ledeburiit. 7. madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente. 8. Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur.9 deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al-Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al- Zn-Cu, Al-Li sulamid.10. messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn 11. 1)vormimine
5.variant 1.H6 k=6 n=2 2.. 3.FD Mõlema komponendi polümorfismi korral. 4.eutektoid fe-C sulamis perliit. Fe koosneb F ja T ning tekib jahtumisel alla 727C. 5.Eutektmuutus leiab aset 4,3%C sisalduse juures temperatuuril 1147C L-A+T. Vedelfaasist kristalliseeruvad samal ajal välja A ja T 6.eutektoidterase struktuur- puhas perliit C sisaldus on 0,8% eutektmalm: C-sisaldus on 4,3% struktuur ledeburiit. 7.madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente. 8.Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur. 9.deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al- Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, Al-Li sulamid. 10.messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn 11
See on nüüd liigitus keemilise koostise järgi. On olemas mittelegeerteras=süsinikteras ja legeerteras. Mõlemad liigitatakse 3 gruppi koostise järgi. MITTELEGEERTERASED E. SÜSINIKTERASED liigitame koostise järgi: Madalsüsinikterased kuni 0,05-0,25% Kesksüsinikterased 0,3-0,6% Kõrgsüsinikterased üle 0,6% LEGEERTERASEID liigitatakse tavaliselt legeerivate elementide sisalduse järgi. Kuni 2,5% on madallegeerterased; Kuni 5% on kesklegeerterased; Üle 5% on kõrglegeerterased Ka markeerimise juures on erimarkeerimine madal- ja kesklegeerterastel ja kõrglegeerterastel. Süsinikteraseid markeeritakse tähega C margi ees ehk siis see viitab, et meil on süsinikteras. Margis tuleb arv, mis näitab süsinikusisaldust sajandikes protsentides teras C45 on 0,45% süsinikku. See on kõige tüüpilisem masinaehitusteras. Kui me räägime legeerterastest, kõrglegeerterastele viitab X margi ees ehk legeerivate
- roostevabad terased (C-sisaldusega alla 1,2%, Cr-sisaldusega üle 10,5%, Nisisaldusega alla 2,5 või üle 2,5 %), - kiirlõiketerased (Mo-, W- või/ja V-kogusisaldusega 7 %), - muud vääristerased. Lisaks liigitatakse legeerterased veel väga mitmesuguste tunnuste järgi. Liigituse põhilisteks alusteks on kasutusala, koostis, termotöötlus ja struktuur. - legeerkonstruktsiooniterased ( madallegeerterased, kesklegeerterased, kõrglegeerterased, legeertööriistaterased ). Legeerkonstruktsiooniterased (C = 0,2...0,7%, kul. terased 0,9...1,3%) · Madallegeerterased (leg. el. g 2,5%) ehitusterased külmvormitavad terased vedruterased (C = 0,5...0,7%, Si = 1...2%) kuullaagriterased (C 1%, Cr = 0,5...0,6%) · Kesklegeerterased (leg. el. 2,5...5%) tsementiiditavad terased parendatavad terased
Toodetakse ainult rahulike/täielikult taandatud kvaliteet- või kõrgkvaliteetterastena. Struktuuri järgi normaliseeritud olekus: a) Perliitterased – need on madallegeerterased (2… 4% legeerel-te); ei karastu õhus jahtudes, b) martensiitterased (5..6%), karastuvad õhus jahtudes, c) austeniit- ja ferriitterased (kõrglegeerterased); kuumutamisel ja jahutamisel struktuurimuutusi ei toimu Legeerimisastme järgi: a) madallegeerterased (legeerelemente 2…5%), b) kesklegeerterased (5..10%), c) kõrglegeerterased (12%, või ühte kindlat üle 5%) 10. Legeerkonstruktsioonterased (LKT) Eristatakse kasutusotstarbe järgi: a)tsementiiditavad LKT (C=0,1…0,25%), valmistatud detailid tsementiiditakse, karastatakse ja madalnoolutatakse. b) parendatavad LKT (C=0,3…0,5%), termotöötlus seisneb karastamises järgneva kõrgnoolutusega
– konstruktsiooniterased E295 – konstruktsiooniterased E295 L0 – magistraaltoruterased L360QB – sarrusterased B500N • Markeerimise alus: Rm – relsiterased RO880Mn – pingebetoonterased Y1770C • Koostise järgi – C (mittelegeerterased v a automaaditeras) C35E G-C35E (valuteras) 35 – C%x100 (E – etteantud S etteantud S-sisaldus) sisaldus) – C, leg. el. (madal- ja kesklegeerterased,leg. el. ≤5%, mittelegeerterased Mn ≥1%, mittelegeerautomaaditerased) 28Mn6 G-28Mn6 –C,leg.er l (kõrglegeerterased, leg. el. >5%) X5CrNi18-10 – Leg. el. (kiirlõiketerased) HS 12-9-1-8 W-Mo-V-Co 5.Malmid Malmide liigitus: süsiniku oleku, grafiidi-osakeste kuju ja metalse põhimassi järgi. Valgemalm Grafiitmalm
· räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist; · vask suurendab terase korrosioonikindlust; · volfram annab väga kõva terase. Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. 7 Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse
on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Legeerivad lisandid: nikkel, kroom, mangaan, räni, vask, volfram Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 10. Metallide omaduste määramine kõvadus, tõmbetugevus, löögisitkus Kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli. Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus.
3) Mangaan vähendab haprust, suurendab tugevust, sitkust, vastupanu korrosioonile 4) Räni suurendab tugevust, vetruvust, soodustab karastamist 5) Vask suurendab korrosioonikindlust 6) Volfram annab väga kõva terase. 20. Legeerivate lisandite järgi jagatakse terased: 1) SÜSINIKTERASED süsinikku 0,2-0,6% ja legeerivaid lisandeid pole 2) MADALLEGEERTERASED legeerivaid lisandeid alla 2,5% 3) KESKLEGEERTERASED legeerivaid lisandeid 2,5-10% 4) KÕRGLEGEERTERASED lisandeid üle 10% 21. 10. Metallide omaduste määramine- kõvadus, tõmbetugevus, löögisitkus 22. Metallide KÕVADUST hinnatakse nii, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli. Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse metalli kõvadus. 23. Metalli TÕMBETUGEVUST hinnatakse nii, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks
vähendab väävli kahjulikku toimet-haprust; ·Ränisuurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist; ·Vasksuurendab terase korrosioonikindlust; ·Volframannab väga kõva terase. Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: ·Süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; ·Madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; ·Kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; ·Kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. ·Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 13. Metallide omaduste määramine-tõmbetugevus, kõvadus Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine
· räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist; · vask suurendab terase korrosioonikindlust; · volfram annab väga kõva terase. Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. · Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid 13. Metallide omaduste määramine- tõmbetugevus, kõvadus, löögisitkus Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust:
· räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist; 05.05.2014 · vask suurendab terase korrosioonikindlust; · volfram annab väga kõva terase. Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. · Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 12. Metallide omaduste määramine- tõmbetugevus, kõvadus, löögisitkus- · Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine.
annaabi.ee 
