5. Määrused ja juhendid riigikaitseõppuste korraldamise kohta. Õppekava 1927-1940 6. Riigikaitse ettevalmistuse programmid 1934-1936 7. Kirjavahetus eksamikomisjonide moodustamise kohta. Eksamiülesanded ja aruanded 1937 8. Juhendid, aruanded ja protokollid vastuvõtueksamite korraldamise kohta. Eksamilehed 1938 Huvitav teada 1944. aastal, kui Saksa okupatsioon oli asendatud Nõukogude Liidu okupatsiooniga, nimetati kool jälle Haapsalu Keskkooliks. 1945. aastal nimetati kool Haapsalu 1. Keskkooliks, kuna avati vene õppekeelega Haapsalu 2. Keskkool. 1956. aastal võeti kasutusele koolimärk, mis on siiani kasutuses. 1995. Aastal nimetati kool ümber Haapsalu Gümnaasiumiks. 1. September 2013 ühendati Haapsalu Gümnaasiumi ja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi, mis nimetati Läänemaa Gümnaasiumiks ja töötab siiani. Kasutatud kirjandus 1. Rahvusarhiivi vituaalne uurimissaal http://www.ra.ee/vau/ 2
o Käsitöö oli väga tähtsal kohal o Kooli abil korraldati ka lõpetanute edasine elu o Suleti aastal 1914 Pimedate õpetamine Tartus o Algas 1922 Tartu pimedate töökooli avamisega o Õpiti vitsatööd, matipunumist, harjade ja pintslite valmistamist o 1926 alustas tööd pimedate algkool o Töö käis üldharidusliku algkooli õppeplaani kohaselt o 1945 muutus õppeasutus põhikooliks o 1958 muutus õppeasutus keskkooliks Tartu Emajõe Kool o Riiklik erikool, tasuta õpe o Õpitakse põhi- ja keskkooli tavaprogrammi järgi o Põhikool 10 aastat, keskkool 3 aastat, kokku 13 aastat o Koolis on eraldi klassid lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi õppivatele lastele o Väikesed liitklassid o Kaasaegsed õppevahendid Tartu Emajõe Kool o Õpilaskodu, kus elavad Eesti teistest piirkondadest tulnud õpilased o Tegeletakse usinalt spordiga
intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elanikkond kui ka koolilaste arv. Aastal 1945 muudeti Kilingi-Nõmme 6-klassiline Algkool keskkooliks, direktoriks määrati Ado Almers. Õppetöö algas 1944.a. 23. Oktoobril, igal järgneval aastal aga 1. Septembril. Tundide algus oli kell 8.00 , vahetunnid kestsid 10 minutit aga suur vahetund 15 minutit, tunde kokku oli 8. Kool töötas kokku neljas majas: 1-4 klassid Sambla tänava koolimajas, 5-6 klass endises Saarde vallamajas, 7-11 klass peahoones Kantsi tänaval. Paljud õpetajad töötasid mitmes majas nii, et pidi vahetundide ajal ühest majast teise jooksma.
jaoks alles 19.sajandi II poolel. Kooliõpetajaid talurahvakoolide jaoks õpetati välja õpetajate seminarides. Tuntumaks õpetajate seminariks oli kihelkonnakooli õpetajaid ettevalmistav Cimze seminar Valgas. Rahvusliku liikumise kõrgajal hakati tegema ettevalmistusi kõrgema eestikeelse kooli - Aleksandrikooli rajamiseks. Loodi Aleksandrikooli Peakomitee, üle Eesti loodi abikomiteesid. Venestusreformid peatasid kooli rajamise Esimeseks valdavalt eestikeelse õpilaskonnaga keskkooliks kujunes Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Hariduselu korraldati põhjalikult ümber venestamisajal alates 1880.aastatel. Õppekeeleks sai vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid ususõpetus. 1893.aastal muudeti venekeelseks Tartu Ülikool. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid - merekoolid. Eestikeelne kirjasõna 19.sajandil muutus peamiseks kirjavaraks ilmalik kirjandus. Jätkuvalt olid populaarsed kalendrid. Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal "Tarto maa
Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka valgustab neid vastavalt, sest mõneti jääb see praegu vajaka. Kuna vallas puudub keskkool, siis lähevad noored õppima teistesse valdatesse ja see omakorda tekitab elanikkonna vananemise külades. Seda olukorda saaks parandada Sõmeru Põhikooli keskkooliks muutes. 8 KOKKUVÕTE Analüüsi koostamine andis mulle palju uusi teadmisi Sõmeru valla kohta. Sõmeru vallas tegeletakse peamiselt põllumajanduse, ehituse, metallide töötlemise ja puidutööstusega. Töö käigus sain keskkonnateadlikumaks oma kodukoha valla suhtes. Keskkonnaseisund on Sõmeru vallas jätkusuutlik ja hea. Uurimustöö tulemusena sain kinnitust, et Sõmeru vald on
Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka valgustab neid vastavalt, sest mõneti jääb see praegu vajaka. Kuna vallas puudub keskkool, siis lähevad noored õppima teistesse valdatesse ja see omakorda tekitab elanikkonna vananemise külades. Seda olukorda saaks parandada Sõmeru Põhikooli keskkooliks muutes. 8 KOKKUVÕTE Analüüsi koostamine andis mulle palju uusi teadmisi Sõmeru valla kohta. Sõmeru vallas tegeletakse peamiselt põllumajanduse, ehituse, metallide töötlemise ja puidutööstusega. Töö käigus sain keskkonnateadlikumaks oma kodukoha valla suhtes. Keskkonnaseisund on Sõmeru vallas jätkusuutlik ja hea. Uurimustöö tulemusena sain kinnitust, et Sõmeru vald on
Uurimistöö koosneb viiest peatükist ja lisadena on esitatud perekonnaarhiivist pärinevad fotod, mis aitavad tööd ilmestada. 2. LAPSEPÕLV JA KOOLIAEG Minu vanaisa Ilmar Valge sündis 1933. a 24.augustil Emilie Lippingu (sündinud 2.mail 1908 Otepää vallas) ja August Valge (sündinud 21.augustil 1905 Otepää vallas) perre esimese lapsena. Tal olid vennad Kalju ja Heino ja õde Laine. Vanemad käisid samas koolis, mida tollel ajal nimetati Nuustaku Kooli- ja Hariduse Seltsi Keskkooliks, praegu kannab kool Otepää Gümnaasiumi nime. Minu vanaisa Ilmar asus 1940 aastal õppima Otepää Keskkooli mille lõpetas 1948 aastal. Ta oli väga tark laps. Talle meeldis palju lugeda ja ta oskas väga hästi joonistada. Lapsepõlves oma vaba aega sisustaski ta raamatute lugemise ja karikatuuride joonistamisega Otepää Teatajasse. Kooli ja kodu vahemaa oli 4-5 kilomeetrit, mistõttu koolist koju kõndides oli tal alati raamat näpus mida ta luges. Ta oli enamus kooli
· 1931 Kool tähistas pidulikult oma 50. sünnipäeva. Kirjutatud ,,Reaalkooli marss" · 1935 Ilmus õpilasalmanahh ,,Realist" esimene number · 1940 Kool sai nimeks Tallinna II Keskkool. Aulast kõrvaldati marmortahvel, võeti maha poiss. · 1941 Kooli nimetati Tallinna II Gümnaasiumiks. Taastati marmortahvel, taaspüstitati poiss · 1942 Hakati tegema koolisõrmuseid · 1944 9. märtsi pommistamise tõttu katkes kooli töö. Kool korraldati ümber Tallinna II keskkooliks · 1945 Aulast kõrvaldati marmortahvel · 1948 Hävitati poiss · 1950 Aulast kõrvaldati ja hävitati Kalevipoja kipskuju · 1952 Lõpukella traditsioon · 1954 Kool muudeti segakooliks · 1956 Korraldati esimene vilistlasõhtu · 1958 Valmis väike maja · 1971 Avati vilistlase G.Lurichi bareljeef · 1981 Tähistati kooli 100. sünnipäeva. Avati päevakohane mälestustahvel E.Peterson-Särgavale · 1982 Esimest korda tähtistasid abituriendid lõpukella rahvariietes
a tütarlastekool (ühendati taas kihelkonnakooliga 1907. a). Esimese Eesti Vabariigi ajal töötas Väike-Maarjas 2 kooli: 6-kl algkool (koos 2- aastase täienduskooliga) ja gümnaasium. Algkool töötas riigi kulul, gümnaasiumi aga finantseeris põhiliselt gümnaasiumi toetamise selts, kelle eestvedamisel kerkis 1921- 1924 puidust gümnaasiumihoone Pikk tn 1. Algkoolimaja sai juurdeehituse 1938. a. Nõukogude ajal ühendati need koolid keskkooliks. 1995. a muudeti keskkool gümnaasiumiks, kus õpib üle 400 õpilase. Endine Triigi Lasteaed-Algkool tegutses alates 1. septembrist 2001 ühe õppeaasta Väike-Maarja Gümnaasiumi koosseisus, seejärel likvideeriti. 1962. a avati Väike-Maarjas Maakutsekool. Algul valmistati ette elektrikuid, hiljem traktoriste. Selle kooli baasil on moodustunud Väike-Maarja Õppekeskus ja Väike- Maarja Päästekool. Kiltsi ümbruskonnas on vaimuvalgust jagatud üle 140 aasta. Esimene kool asutati 1855
edukalt tegutsenud. Au see on peetud ka sporti. Aastaid on Tapa 1. Keskkool olnud Eesti tuvlimaid käsipallikoole. Ka laskmine meelitas noori treeningutele, praegu on treeneri puudumisel see aga soiku jäänud. 1954. a sai kool 60- kohalise internaadihoone ja kõige esimesed lõpetajad, kellele anti lõpumärk, mille sinisel põhjal tõrvik ja tähed TK, lõpetasid aastal 1957. 1958. 1960. 1961. õppeaastast hakati kooli nimetama Tapa 1. Keskkooliks ja 1963. aasta kevadel alustati uue koolimaja ehitust. Kõige pikema aja on kooli juhtinud Harry Salmisto: ta alustas veel Kooli tänava majas 1959. aastal ning töötas direktorina 1987. aastani. 1987. aastast juhib Tapa Gümnaasiumi Elmu Koppelmann. Noore direktori visa tegutsemise tulemusena rajati uus soojustrass ning aastaid külmaga maadelnud Tapa kool on praegu vist küll maakonna joojemaid koole. Huvialad ja sport 80 aasta jooksul on Tapa Gümnaasiumis tegeldud palude spordialadega
1939.a sai kooli nimeks Rakvere Gümnaasium. 1940.a ENSV Haridusministeeriumi koolivalitsus sulges Rakvere Gümnaasiumi ja Zeeh' erakooli, millede asemel avati Rakvere I Keskkool (a-st 1941 R I Gümnaasium) ja Rakvere II Keskkool (a-st 1941 R II Gümnaasium) (direktorid vastavalt Johannes Blauberg, Voldemar Raam; ja Jaan Meerits). Koolid töötasid endise RG majas kahes vahetuses. 1944.a koolid ühendati, nimeks sai Rakvere Keskkool. 1946.a muudeti kooli nimi Rakvere Eesti Keskkooliks ja 1950.a Rakvere I Keskkooliks (direktorid Voldemar Raam, Karl Laidma, Albert Baumverk, Valdar Lõugas, Vello Kaskmann, Ervin Kukk, Tiit Aruste, Aivar Part). 1994.aastast kannab kool nime Rakvere Gümnaasium (direktor Aivar Part).16 Rakvere Gümnaasium on funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arhitekt Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid. Projekteeritud 1935, ehitatud aastatel 1936-38, võimla valmis 1939. a.
Koosa kooli asutamise tähtajaks peetakse 1785 aastat. Esialgu oli kool ühe komplektiline. Koolimajaks oli väike hoone kahe toa ja köögiga (õpetajale) ja ühe klassitoaga.1919 muudeti kool 4 klassiliseks. 1926/1927 avati 5 klass. 1927 tegi koolijuhatja valla volikogule ettepaneku moodutsada ka 6 klass, otsus tuli eitav. Peale kolmandat ettepanekut avati 1927/1928 õppeaastal Koosa kool 6 klassilisena, kus 3 õpetajat andsid teadmisi 99 õpilasele. 1944 nimetati kool Koosa Mittetäielikuks Keskkooliks. 1962/1963 töötas kool kaheksa klassilisena ning 1963 aastal muudeti kool algkooliks. 1995 aastal õppis Koosa koolis veel 75 õpilast. Aastal 2000 suleti kool ning lapsed asusid õppima kas Juhan Liivi nim. Altsikivi Keskkooli või Vara Põhikooli. 2006/2007 moodustati Koosa lasteaia juures 4 õpilasega Vara kooli 1 klassi paraleelklass ning õppeaastal 2008/2009 on Koosal taas 3 klassiline algkool. (10; 11) 3.2. Haridusajalugu Välgis
4. OLAV EHALA JA 4. KESKKOOL 11 Olav Ehala on lõpetanud Tallinna 4. keskkooli (praegune Tallinna Kristiine Gümnaasium) 8 klassi. 8 klassi sellepärast, et sellel ajal kui Olav koolis käis oli direktor muutnud kooli 8 klassiliseks. Selline olukord oli umbes 3 aastat, misjärel tehti kool uuesti keskkooliks tagasi. Olav Ehala pinginaabriks oli hea sõber ja ka naaber Peeter Podelski, kellega koos prooviti muusikalist haridust omandada ja mängiti ka koos bändis. Bändi moodustas neist nende joonistusõpetaja A. Meristo, kes pani Olavi klaverile, Peetri trummidele ja veel ühe poisi Jaani kontrabassile. Väga hooliti Olavi klassis nende klassijuhatajast Haide Kurskist, kes oli muidu tütarlaste käsitööõpetaja.
läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927)
annaabi.ee 
