õigusaktide nõuetele ja keskkonnaregistri seadusele. Nimetatud piirang ei kehti keskkonnaregistri rakendamise perioodil ja juhul, kui andmed on vajalikud operatiivjuhtimise eesmärgil otsuste langetamiseks [1]. Seireandmete graafiline esitlus veebikeskonnas võimaldab saada parema ülevaate seirejaamade asukohast, mõõtmistel saadud tulemustest ja keskkonnaseisundit mõjutatavatest näitajatest, mis on vabalt kättesaadavad kõigile (keskkonnaseisundist üldsuse teavitamise ja avalikustamise nõude alusel, mis on kirjas rahvusvahelistes ja riiklikes õigusaktides). Samuti muutub seirearuandluse edastamine lihtsamaks ja paremini kättesaadavaks keskkonnaseiret seadusega ettenähtud korras teostavale kohalikule omavalitsusele ja erafirmadele [1, 3]. EL-i direktiividest lähtuvalt tuleb Eesti keskkonnaregistris olevad seireandmed teha lihtsamalt kättesaadavaks huvigruppidele (sh. keskkonnateenistused, ametnikud, üliõpilased jt. huvilised)
*ülelinnastumine-järsk rahva kasv innas.demograafiline plahvatus *eeslinnastumine-linna ette koguneb palju inimesi *megalopol-väga suur linn *agromerisatsioon-e. linnastu. lähestikku asuvad linnaosad kasvavad kokku Millal loetakse linnaks? Soome,Rootsi , Taani .. 200 + võivad juba anda linnastaatuse Hollandis linn kui on üle 20 000 India 5000+ USA 2500 + Jaapan 30 000+ PROBLEEM ÜL.:oled ekspertgrupi liige ja pead esitama vallavalitsusele (Alatskivi) ettekande oma kodu asula keskkonnaseisundist ja elanike häirivatest sotsiaalsetest probleemidest. millised on probleemid? reasta need ja paku välja lahendused. paberi peale, mõned või ka aint 1 * On vähe korras parke, kus vaba ega veeta - Vald peaks parke heakorrastama N: malevlaste abil * Puudub keskkonnatöötaja, kes muudaks Alatskivi keskkonda paremaks ja kontrolliks seda - Palgata keskkonnakaitsetöötaja - Kui töötaja on olemas siis muuta tema töö tõhusamaks * Liialt palju venelasi - Suurendada inimeste tolerantsust
Jäätmekäitluse erinevates etappides on keskkonnamõjud erinevad. Seega on väga oluline teadvustada elanikele sellega kaasnevad head ja halvad küljed. Selgitada, et jäätmejaama negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ja seotud eelkõige jäätmete kontsentreerimisega ühte konkreetsesse kohta. Teha selgitustööd, vajadusel läbi viia infopäevi. Kõik, ka ilma erihariduseta kohalikud inimesed on vägagi teadlikud ja huvitatud oma kodukoha keskkonnaseisundist ning valmis oma arvamusi ja teadmisi jagama, kui neilt õigel viisil küsida. Selleks, et erinevad huvigrupid saaksid arvamust avaldada ning nende mõtetega saaks omavalitsus otsuste tegemisel arvestada, on vaja, et elanikud oleksid teadlikud. Kui elanikud pole arutluse alla tulevate teemadega kursis, võib edasiviiva dialoogi asemel tekkida omavalitsusstruktuuride ning kohalike elanike gruppide vahel vaid nõrgalt seostatav mõttevahetus.
....................................................9 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Töö koostamisel valiti eesmärgiks anda ülevaade koostaja kodukoha Salavere küla keskkonnaseisundist Pihtla vallas. Pihtla vald on vald Saare maakonna lõunaosas, mis sai valla staatuse 12. märtsil 1992. aastal. Pihtla vallas asuvat Püha kirikut ja kihelkonda mainiti esmakordselt 1449. a. Praeguse valla piirid, omaaegse Püha kihelkonna territooriumil, kujunesid peamiselt 1891. a. vallareformi käigus. Vald asub Liivi lahe rannal ja selle lähedus Kuressaarele muudab asukoha soodsaks. Naabriteks on Kaarma, Valjala ja Leisi vallad.
programmidele, planeeringute ja arengukava koostamiseks. Keskkonnaseire jaotub kolmele tasandile: riiklik, kohalik omavalitsus ning ettevõtja. Keskkonna ametkonnas teevad reostuse kontrollseiret keskkonnateenistused ja keskkonnainspektsioon. Ettevõtted seiravad keskkonnalubade alusel oma keskkonnamõjusid. Seiresüsteemi arendamisel lähtutakse eelkõige riiklikust ja avalikust vajadusest. Riiklik seire hõlmab kogu Eestit ning annab ülevaatliku pildi keskkonnaseisundist nii reostusallikate mõjuväljas kui ka foonialadel. (Roose, 2005: 3) Soode seireprogrammid Natura 2000 sooelupaigad. Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Haruldaste ja ohustatud koosluste ehk Natura 2000 koosluste seire keskendub olulisematele elupaigatüüpidele Eestis: loopealsed, nõmmed / liivikud, pärisaruniidud (sh
Tootmine tarbijale võimalikult lähedal. Agenda 21: Vastuvõetud Rio de Janeiro konverentsil 1992.a. SA tegevuskava. Käsitletavad teemad: Sotsiaalne ja majanduslik mõõde Arenguks vajavate ressursside kaitse ja majandamine Peamiste osapoolte rollide tugevdamine Rakendusvahendid Riigid peaksid kujundama oma SA strateegia Agenda 21 ja KOV tähtsus: Paljude probleemide juured just KOV (kohalikomavalitsus) tasandil Parim ülevaade majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaseisundist. Lähim tasand elanikele, seega väga head võimalused kaasaaitamiseks. Parimad võimalused koostöö algatamiseks. Lisakokkulepped KOV tasandi kohta: Alborg, Lissabon, Hannover (Euroopa) Kohalike Agenda 21 väljatöötamine Eestis: Kuressaare, Tartu, Valga jne. 12 Säästvaarengu mõõtmine: Säästva arengu näitajad (2004): Sotsiaalne areng Keskkonna olukord Majanduslik areng
lähedal. Agenda 21 : Vastu võetud Rio konverentsil 1992, SA tegevuskava Käsitletavad teemad: Sotsiaalne ja majanduslik mõõde, Arenguks vajalike ressursside kaitse ja majandamine, Peamiste osapoolte rollide tugevdamine, Rakendusvahendid, Riigid peaksid kujundama oma SA strateegia. Agenda 21 ja KOV tähtsus : Paljude probleemide juured just KOV tasandil. Parim ülevaade majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaseisundist, Lähim tasand elanikele, seega väga head võimalused kaasamiseks, Parimad võimalused koostöö algatamiseks, Lisakokkulepped KOV tasandi kohta: Alborg, Lissabon, Hannover (Euroopa), Kohalike Agenda 21 väljatöötamine (Eestis: Kuressaare, Tartu, Valga jt.) Keskkond ja majandus, majandusmeetmed, saastaja maksab põhimõte. Majanduse mõju keskkonnale : Kasvav tööstus, tootmine, transport, Keskkonnaprobleemide piirideülesus, Surve loodusressurssidele, Negatiivsete välismõjude probleem.
kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaal-majanduslikud tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul keskkonnaindikaatorite vajadus: o tuleneb suurest huvist keskkonnaseisundi info järele o sageli on olemasolev keskkonnaandmestik üsna laialipaisatud ning raskesti hoomatav ja võrreldav o keskkonnaindikaatorid võimaldavad keskkonnaseisundist anda lihtsustatud ülevaadet o keskkonnaindikaatorid võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise tulemuslikkust nõuded keskkonnaindikaatoritele: o teaduslikult põhjendatud o peavad kajastama põhjuslikke seoseid o esinduslikud, peavad hõlmama keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult
5) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; 6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; 8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Keskkonnaseire - meie vajadused -Lähteandmed:planeeringutele, arengukavadele, maakondlikele programmidele; -Informatsioon avalikkusele; -Baasmaterjal otsuste tegemiseks; -Keskkonnaseisundist ülevaate saamiseks ja muutuste hindamiseks. Seiretasandid • Riiklik keskkonnaseire • Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire • Ettevõtja keskkonnaseire Riiklik keskkonnaseire -Riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium. -Riiklikku keskkonnaseiret teostatakse keskkonnaministri kinnitatud programmi alusel. Riikliku keskkonnaseire programm peab sisaldama: • allprogrammide nimetusi; • kavandatavate tööde kirjeldust;
tasandil. Registri veebirakendust täiendatakse pidevalt uute andmetega. Registri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium, volitatud töötleja Keskkonnaagentuur, maardlate nimistu osas on volitatud töötlejaks Maa-amet. Keskkonnaregistri avalik teenus on internetis kättesaadav ja valdkonnapõhised teemad on elustik, loodusvarad, kaitstav loodus, vesi jne. Keskkonnanäitajad- keskkonnaindikaatorite põhjal saadav ülevaade keskkonnaseisundist. Survenäitajad iseloomustavad otsest survet keskkonnale; Seisundinäitajad annavad ülevaate keskkonnaseisundi olukorrast; Meetmenäitajad iseloomustavad keskkonnaseisundi parandamiseks rakendatud tehnilisi või korralduslikke abinõusid. Taustnäitajateks on: Eesti rahvaarv, Sisemajanduse kogutoodang, Primaarenergia tootmine ja tarbimine, Tööstustoodang, Põllumajandustoodang jne
annaabi.ee 
