Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 – 2018 samade haldusü ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP, st moodustada veerud aastate ja haldusüksuste (maakondade) ja Lisada kaks veergu ning leida töölehelt Rahvastik maakondade rahvaarvud igal aastal ja arvutada (sellel aastal ja selles haldusüksuses). Ül 3
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Lääne-virumaa REGISTREERITUD MAJUTUSETTEVÕTTED 2012 Juhendaja Reet Villig Üldinfo 2 Lääne-Viru Maakonnas koos Rakvere linnaga on kokku 43 registreeritud majutusteenust pakkuvat ettevõtet, 37 ettevõtet on avatud aastaringselt majutuskohti 1524 hotellid , kokku 7 ettevõtet 495 majutuskohta külalistemajad, kokku 9 ettevõtet 299 majutuskohta hostelid, kokku 6 ettevõtet 342 majutuskohta kodumajutusettevõtteid 14 majutuskohti 118 puhkemaju, -külasid ja laagreid 7 majutuskohti 270 Lääne-Viru majutusettevõtted 2012
Jaotiste arv tabeli loomisel on 40. Leida tabeli andmetest valemite abil funktsiooni F2 suurim väärtus ja sellele vastav argument (x vä Viimane nr lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes.
lähtetabel (List range), tingimuspiirkond (Criteria Range), tulemuspiirkond (Copy to). Viimane nr lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik
Aastat M/N 10-12 klass Maakond Jah/Ei Kell Kell 42 16 N 11 Ida-Viru Jah 07.00.00 00.00.00 1 43 17 M 11 Jõgevamaa Jah 07.00.00 00.00.00 2 60 18 M 12 Tartumaa Jah 07.00.00 00.00.00 3 39 18 M 12 Lääne-Viru Ei 07.10.00 00.00.00 4 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 5 10 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 6 20 17 M 11 Jõgevamaa Ei 07.20.00 00.00.00 7 48 18 M 12 Jõgevamaa Jah 07.20.00 00.00.00 8
Läänemaa Linnamäe 88 10 92 34 680 4115 8630 Läänemaa Martna 88 7 72 34 846 3776 1440 Läänemaa Ridala 88 6 42 52 612 3506 788 Läänemaa Sōpruse NK 88 11 96 38 1085 4363 2155 Läänemaa Tuudi 88 6 88 26 1098 3101 1080 Läänemaa Vatla 88 10 99 42 476 3874 1801 Lääne-Viru Energia 85 23 206 195 1176 4545 2196 Lääne-Viru Hulja 85 19 117 292 702 4151 5449 Lääne-Viru Ilumäe 85 18 172 192 401 4354 1020 Lääne-Viru Kalevipoeg 85 23 150 263 700 3820 2562 Lääne-Viru Laekvere 85 22 133 214 1889 3643 7187 Lääne-Viru Nōmmküla 85 16 130 339 885 3892 1372 Lääne-Viru Pōdrangu 85 23 125 234 1255 5062 132
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna
Kas sööb hommikusööki või ei Ärkamise kellaaega Magama mineku kellaaega Andmed Jrk. Magama nr. Vanus Sugu Klass Elukot Hommikusöök Äratus minek (10-12 (Aastat) (M/N) klass) (Maakond) (Jah/Ei) (Kell) (Kell) 1 16 M 10 Lääne-Viru Jah 07.30.00 23.30.00 07.30.0 2 16 M 10 Harjumaa Jah 0 23.30.00 3 16 M 10 Valgamaa Jah 07.30.00 23.00.00 4 16 M 10 Harjumaa Jah 07.30.00 00.00.00 5 16 M 10 Lääne-Viru Jah 07.30.00 22.15.00
OÜ ÄRIPERE Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 LÄÄNE-VIRU MAAKOND 11.11.2015 nr 2-1/3 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib oma töötaja Mari Maasika ik.49012122804 käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Tamm Juhatuse esimees Milvi Pilveke 666 4455 [email protected] Tartu mnt 62 Telefon +372 666 5522 Arvelduskonto EE772000457 10115 TALLINN Faks +372 666 2255 LHV Pank E-post: [email protected] Registrikood 700083253 Inernet: www.aripere.ee
Läänemaa Lihula 88 8 62 41 1453 4394 1542 Läänemaa Linnamäe 88 10 92 34 680 4115 8630 Läänemaa Martna 88 7 72 34 846 3776 1440 Läänemaa Ridala 88 6 42 52 612 3506 788 Läänemaa Spruse NK 88 11 96 38 1085 4363 2155 Läänemaa Tuudi 88 6 88 26 1098 3101 1080 Läänemaa Vatla 88 10 99 42 476 3874 1801 Lääne-Viru Energia 85 23 206 195 1176 4545 2196 Lääne-Viru Hulja 85 19 117 292 702 4151 5449 Lääne-Viru Ilumäe 85 18 172 192 401 4354 1020 Lääne-Viru Kalevipoeg 85 23 150 263 700 3820 2562 Lääne-Viru Laekvere 85 22 133 214 1889 3643 7187 Lääne-Viru Nmmküla 85 16 130 339 885 3892 1372 Lääne-Viru Pdrangu 85 23 125 234 1255 5062 132
Olen: Vanus Elukoht Naine 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Harju maakond mees 42- ... Tartu maakond Naine 18-21 Rapla maakond Naine 34-37 Harju maakond mees 18-21 Järve maakond Naine 18-21 Järve maakond Naine 22-25 Harju maakond mees 26-29 Lääne-Viru maakond Naine 30-33 Harju maakond mees 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Viljandi maakond mees 42- ... Jõgeva maakond Naine 18-21 Harju maakond Naine 22-25 Saare maakond Naine 26-29 Tallinn mees 30-33 Tartu maakond Naine 34-37 Tallinn Naine 38-41 Viljandi maakond Naine 42- ... Ida-Viru maakond Naine 18-21 Viljandi maakond Naine 22-25 Ida-Viru maakond
1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 2002 0 0 0 10 Rapla 2002 0 0 0 11 Saare 2002 0 0 0 12 Tartu 2002 0 0 0
a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.8) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...
Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. 15 omavalitsusüksust, 2 linna - Kunda ja Rakvere, 2 vallasisest linna (Tamsalu ja Tapa), 21 alevikku ja 379 küla. Kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on Porkuni järv (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka
Harju MaakKehra 1 parempoolsetesse lahtritesse 1 ja Harju MaakKeila 4 vorming klõpsates Format käsul j Harju Maakond 2 vali Color ripploendist sinine värv. Teise reegli jaoks klõpsa taas käsu Lääne Maakond 1 seejärel Format only cells that c Lääne-Viru Maakond 5 parempoolsetesse lahtritesse 7 ja Pärnu Maakond 1 vorming klõpsates Format käsul j Pärnu MaakSindi 1 vali Color ripploendist roheline vä Rapla Maakond 1 Tartu MaakElva 4 Tartu Maakond 2 Viljandi Maakond 2 Harju MaakTallinn 1 Määramata 1 Harju MaakMaardu 2 Harju Maakond 8
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Essee Õppejõud: Mare Pärenson, MA Mõdriku 2017 MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Ma elan Viru-Nigulas, väikeses Lääne-Virumaa alevikus, kus elab 309 inimest. Enne haldusreformi oli Viru-Nigula alevik ka valla keskuseks, kus asub vallamaja, Vasta Kooli lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, muuseum ja perearst, lisaks asub ühe kilomeetri kaugusel kohalik põhikool. Ma mõtlesin kuidas sellele teemale läheneda. Küsisin iseendalt, mida ma tahaksin muuta oma kodukohas. Siin on ju kõik olemas, mis vaja. Ise ma töötan Vasta lasteaias tugiisikuna. Töö mulle meeldib ja on samas vaheldusrikas. Kollektiiv on üldiselt meeldiv. Nagu naiste kollektiivis ikka on seal piisavalt intriige ja hõõrumisi, kuid üldiselt võib töökeskkonnaga rahule jääda. ...
Harju MaakondKehra 1 parempoolsetesse lahtritesse 1 ja 6. Seejärel vali vorming klõpsates Format käsul ja Harju MaakondKeila 4 vali Color ripploendist sinine värv. Harju Maakond 2 Teise reegli jaoks klõpsa taas käsul New Rule, Lääne Maakond 1 seejärel Format only cells that contain, sisesta Lääne-Viru Maakond 5 parempoolsetesse lahtritesse 7 ja 12. Seejärel vali Pärnu Maakond 1 vorming klõpsates Format käsul ja Pärnu Maakon Sindi 1 vali Color ripploendist roheline värv. Rapla Maakond 1 Tartu MaakondElva 4 Tartu Maakond 2 Viljandi Maakond 2 Harju MaakondTallinn 1 Määramata 1 Harju MaakondMaardu 2 Harju Maakond 8 Ida-Viru MaakoKiviõli 1
Hiiu Harju Tartu Ida-Viru Pärnu Lääne-Viru Viljandi Valga Järva maakond Joonis 2
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Mõdriku 7 45910 RAKVERE 10.12 2013 nr 7-1/4 GARANTIIKIRI Äripere OÜ garanteerib oma töötaja Mari Maasika arve tasumise, mis on seotud käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumisega Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud pangarekvisiitidele. Maret Jõgar Meelis Vainu Juhataja Raamatupidaja Kaire Laan 7543 9384 [email protected] Asuke 9 Telefon 7758 4905 Registrikood 3304847513 06522 TARTU Faks 7758 3921 E-post: [email protected]
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 Mõdriku 23.11.2015 nr 1-1/1 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib Mari Maasika (isikukood 48804184795) käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Õppemaksu tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Juula Juurikas Juhatuse liige Liis Kosk 324 7789 [email protected] Põllu 29 telefon 324 7787 Arvelduskonto nr OÜ Äripere faks 123456 EE102131568455 12034 Tallinn e-post [email protected] Swedbank Registrikood 123456789
HALJALA 2010/2011 Haljala Püha Mauritiuse kirik Aadress: Võsu mnt 4, 45301 Haljala Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas. Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on
i http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=323 ii http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=469 KADRINA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED Kadrina vald asub Lääne-Virumaa lääneosas. Põhjas piirneb ta Vihula vallaga, kus on ka Lahemaa Rahvuspargi lõunapiir. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas ja edelas asuvad Tapa vald ja Tamsalu vald. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu vald. Kadrina valla pindala on 35 481,3 hektarit, mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna pindalast. Valda läbivad Tallinn-Narva- Peterburi raudtee, Tallinn-Narva ja Pärnu- Rakvere-Sõmeru maantee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast ja 85 km kaugusel Tallinnast. Valla asukoht ja liigendatus on tema toimimiseks ja arenguks soodsad. http://www.stat.ee/public/ppe/diagrammid/rahvastikupyramiid/Rahvastikup%C3%BCramiid %20%E2%80%93%20Kadrina%20vald.png?uuendatud=1369980138 Valla rahvastik (01.01.2011) Rahvaarv 5 251 elanikku.
OÜ Äripere Kellele (nimi) Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Tiigivahe tee 2 46609 MÕDRIKU 03.09.2013 nr 102/6 GARANTIIKIRI Lugupeetud (nim) OÜ Äripere garanteerib oma töötaja Mari Maasika käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. Lugupidamisega Nimi Juhatuse liige Koostaja: Mari Murakas 569 0988, [email protected] Haapsalu mnt 65 Telefon 654 765 Arvelduskonto 221721495250 76607 KEILA Faks 654 763 Swedbank E-post [email protected]
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 Mõdriku 10.12.2016 nr 4-1/62 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib ettvõtte töötaja Mari Maasikas (ik. 48801010101) 2016/-17 õppeaasta õppemaksu tasumise täies mahus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Meeri Muld Kalle Must Tegevjuht Finantsdirektor Sille Sepp 611 1111 koostaja [email protected] Vilde tee 130 Telefon +372 611 1010 Arvelduskonto
koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17 2107 1800 Gross Joosep Järvamaa 05:01:17 M17 117 406 Holtsmann Marko Viljandi 03:05:21 M17 345 2744 Jalakas Siim Järvamaa 03:20:43 M17
35 2012 Riigiasutus Tartu Maakond Elva 4 35 2012 Riigiasutus Harju Maakond Kehra 1 35 2012 Riigiasutus Harju Maakond Keila 4 35 2012 Riigiasutus Harju Maakond 2 35 2012 Riigiasutus Lääne Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Lääne-Viru Maakond 5 35 2012 Riigiasutus Pärnu Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Rapla Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Tartu Maakond 2 35 2012 Riigiasutus Viljandi Maakond 2 35 2012 Riigiasutus Pärnu Maakond Sindi 1
sotsiaal-, haridus-, tööjõupoliitikat jne. Käesoleva töö eesmärk on koostada demograafiline analüüs Lääne-Virumaa kohta. Hindan ja analüüsin oma tööpiirkonnas demograafilisi arengutendentse. Analüüsin sündimust, sündide arvu, mis vanuses naised sünnitasid, esmasünnitaja vanus, abielulisus, abielude arv, lahutused, suremusega seotud protsessid, ja rahvastiku rännet. 1.LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDEMED Üldandemed 01.01.2012 Lääne-Viru maakond asub Kirde-Eestis ja hõlmab ajaloolise Virumaa läänepoolse osa. Lääne- Viru maakond on moodustatud 1.Jaanuaril 1991.aastal. Arvestulik rahvaarv 66701, mehed 30834 ja naised 35867. Maakonna pindala on 3826,6 km². Maakonnakeskus on Rakvere linn, kus elab 16801 elanikku (seisuga 01.01.2012). Lääne-Virumaal on pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamist (20.10 2005) 15 kohaliku omavalitsuse üksust: Rakvere ja Kunda linn,
1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja ...
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765
Rootsi ja Norra turismi populaarsus Eestisse vähenes ka see aasta, kõige enam külastati Pärnut ja Tallinnat. Samas Läti turistide arv Eestis saavutas uue rekord taseme. Läti turistide ööbimisi lisandus peaaegu kõigis Eesti sihtkohtades, suurim kasv oli Tartus ja Pärnus. Siseturism Eestis 2012.aastal on kasvanud tänu majanduskriisist tingitud nõudluste vähenemisele. Kõige kõrgem ööbimiste arv oli Tartu linnas ja maakonnas. Samuti väärivad mainist ka Harju, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnad. Kõige suurem kasv Eesti siseturistide seas oli just puhkusreiside ööbimisel. Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2013.aasta esimesel poolel kogu maailmas. Aasta esimesed kuud on näidanud, et välisturistide ööbimiste arv Euroopa riikides on kasvanud mõnevõrra vähem kui reiside arv, kuna tarbijad on endiselt hinnatundlikud ja teevad sellest tingituna lühemaid reise. Eesti sissetuleva turismi arv 2013
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
Pandivere kõrgustik Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik Pindala: 2415 km2 Moodustab Eesti territooriumist 5,3% Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv
loogilisele mõtlemisele. Arvan, et mulle sobivad tegevused on abistamine, teenindamine, õpetamine, ravimine, nõustamine, kasvatamine. Võimalikud kutsed on arst, psühholoog, nõustaja, õpetaja. Vaba aega mul eriti üle jäägi, tööd on nii palju. Üritan kaks korda nädalas aeroobikatrennis käia. Minu vaba aja tegevused: vabatahtlik (ühiskondlik) töö, lugemine ja tantsimine. Millised on minu eesmärgid? Tänapäeval minu peamiseks eesmärgiks on edukalt lõpetada Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli 2013.aastal selleks, et omandada kutsealast rakenduskõrgharidust sotsiaalvaldkonnas ja parandada oma eesti keelt. Olen avatud uutele teadmistele. Arvan, et kaasaegne inimene peab oskama ka võõrkeelt. Aga sellega mul on probleemid. Kooli ajal olin õpinud saksa keelt, aga mul on tunne, et minu korralik saksa keel on juba päästmatult kadunud. Oleks hea taastada ka mu saksa keele oskusi. Kuidas võiksin selleni jõuda? Arvan, et kõigepealt pean pidevalt täiendama oma
Pressiteade Merle Põesaste 29.09.2016 KAITSELIIT KORRALDAB NOORTE KOTKASTE LAAGRI SEL AASTAL MIILI KÜLAS. Koolilaste sügisvaheaja esimesel nädalavahetusel toimub Kaitseliidu Noorte Kotkaste metsalaager Lääne-Virumaal Miila külas juba neljandat korda. Kaitseliidu Viru maleva pealik Jaan Tooming ütles, et hetkel on juba registreerunuid laagrisse 42 noort ja plaanis on erinevad orienteerimis-ja laskmismängud. Lisades veel, et jätkuvalt on keelatud laagrisse kaasa võtta ja tarvitada alkoholi ja suitsu. Noorte Kotkaste organisatsiooni eesmärk on tõuke andmine noortele iseseisvalt elus erinevates situatsioonides ja teineteisest erinevate ülesannetega hakkama saamisel. Organisatsioon alustas tegevust 1991. aastal 19 Tapa Keskkooli poisiga ja tänaseks on Viru malevas 20 rühma 316 erinevas vanuses noorkotkast. Toomas Sirel Viru maleva Noorte Kotkaste instruktor tel.(+372)5248 5963 [email protected] www.nooredkotkad.ee ...
Harju maakond 2,42928 3,18727 4,85089 5,32576 6,42 Hiiu maakond 1,69749 2,2171 3,28378 3,86474 4,97 Ida-Viru maakond 1,67193 2,06754 3,17897 3,97147 4,73 Jõgeva maakond 1,42012 2,05412 3,5145 3,75097 4,33 Järva maakond 1,60354 2,23627 3,75353 3,80594 4,51 Lääne maakond 1,46166 2,14551 3,29528 3,89925 4,93 Lääne-Viru maakond 1,66937 2,11611 3,40521 3,92226 4,93 Põlva maakond 1,43226 1,98318 3,37262 3,7727 4,49 Pärnu maakond 1,7058 2,22732 3,58353 4,24501 4,73 Rapla maakond 1,75565 2,24713 3,60206 3,67748 4,48 Saare maakond 1,57031 2,22988 3,78677 3,97339 4,56 Tartu maakond 1,78377 2,55007 4,2661 4,69175 5,51 Valga maakond 1,47828 2,0145 3,19239 3,61293 4,42
Tartu Ülikooli raamatukogus ei leidu aastatel 2009-2010 kaitstud eestikeelseid magistritöid teemal infohaldus. Tegin Liitotsingu, sisestasin sõna ,,infohaldus", valisin keeleks ,,eesti", määrasin eksemplari asukohaks TÜ raamatukogu aja ajavahemikuks panin 2009 kuni 2010. Tulemuseks sain 4 kirjet. Kaks käsikirja, ühe raamatu ja ühe standardi sooritage otsing märksõnadega ,,Lääne-Viru Rakenduskõrgkool" ja ,,üliõpilastööd" ning leidke alates 2013. a ilmunud materjale; mis laadi teavikud need on? Lisage otsingu kirjeldus; Liitotsing, sisestasin märksõnad ,,Lääne-Viru Rakenduskõrgkool" ja ,,üliõpilastööd" eraldi ridadele ja ilmumisaasta alates 2013. Tulemuseks sain 3 kirjet. Kaks kirjet on Sotsiaaltöö õppetooli üliõpilaste ja õppejõudude
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike
(http://www.vmaarja.ee/systematic/files.php? id=4353&PHPSESSID=17v9rb8oc78dkh1ip3q0ruqp31) „Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019“ – Minu poeg käib Väike- Maarja Lasteaias. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja.ee/vmgym/sisu/70_889_425_Vaike- Maarja_Gumnaasiumi_ja_Oppekeskuse_arengukava.pdf) „Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli arengukava aastateks 2014-2018“ - Olen Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õpilane. (http://www.lvrkk.ee/wp2105/wp-content/uploads/2015/05/arengukava.pdf) „Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava aastateks 2016 – 2023“ – Eesti Vabariigi kodanikuna on hea ja turvaline elada hästi toimivas riigis. (https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/sotsiaalse_turvalisuse_arengukava_koostamise_ettepanek.pdf)
Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6] 6 Pinnamood Lääne-Viru maakonna praegune pinnamood on pärit mandrijää taandumise ajast ligikaudu 12 000 aastat tagasi. Eesti maastikulise liigestuse järgi jäävad siia 4 maastikurajooni: Pandivere kõrgustik, Kirde-Eesti lavamaa, Põhja-Eesti rannikumadalik, Kõrvemaa. [8] Veestik Maapinnal võib näha mitmesuguse suuruse ja kujuga karstilohke ja kurisuid, mis suurvee ajal moodustavad ajutisi järvikuid. Pandivere veekaitseala piires on välja eraldatud 212 karstiala (üldpindalaga 120 km²)
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
maakonnad külastusi tuhandetes arv Tallinn 131,7 131700 Tartu maakond 108,1 108100 140000 Pärnu maakond 96,2 96200 Saare maakond 84,9 84900 120000 Ida-Viru maakond 78,1 78100 Harju maakond (v.a Tallinn) 55,6 55600 100000 Võru maakond 48,8 48800 Lääne-Viru maakond 45,4 45400 80000 Viljandi maakond 37,8 37800 131700 60000 Lääne maakond 36 36000 108100 96200 Jõgeva maakond 35 35000 40000 84900 78
SOTSIAALNE ETTEVÕTE Arina Borissenko 12. klass Kiviõli I Keskkool PROBLEEM Üksikvanemaks olemine Eestis on väga keeruline Üksikvanema lapsetoetuse saajad (2012) 1. Harju maakond (6 059) 2. Ida-Viru maakond (3126) 26% 35% 3. Tartu maakond (1932) 5% 4. Pärnu maakond (988) 6% 11% 18% 5. Lääne-Viru maakond (937) Ülejäänud 10 maakonda (4511) Üksikvanemad 8% Üksikem 92% ad PÕHJUSED abielu ei ole registreeritud abielu purunemine abikaasa surm SIHTGRUPP Kiviõli regiooni üksikvanematele TEENUSED lasteaed hakkab töötama öösel ja päeval toetusgrupp (oma murude jagamiseks) psühholoogiline abi
Meditsiin- turbamuda Keemiatööstus- tõrv, õlid, parafiin, ravimid, värvained Põllumajandus- allapanu loomafarmides, kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Turba kriitilise varu suurus Harju maakond 158 miljonit tonni Hiiu maakond 9 miljonit tonni Ida-Viru maakond 102 miljonit tonni Jõgeva maakond 160 miljonit tonni Järva maakond 173 miljonit tonni Lääne maakond 122 miljonit tonni Lääne-Viru maakond 62 miljonit tonni Põlva maakond 40 miljonit tonni Pärnu maakond 228 miljonit tonni Rapla maakond 115 miljonit tonni Saare maakond 18 miljonit tonni Tartu maakond 179 miljonit tonni Valga maakond 45 miljonit tonni Viljandi maakond 148 miljonit tonni Võru maakond 31 miljonit tonni Eestiskokku 1590 miljonit tonni Praegusel ajal on turbakaevandamine reguleeritud ka säästva arengu seadusega: lubatud
vööndina jätkuvad kuni Juminda neemeni, rannikualad Virve ja Tapurla küla vahelistes metsades, Hara ja Virve küla vahel. Kivikülvide seas väärivad esiletõstmist suurte rändrahnude rühmad, millest tuntumaid on Palmse mõisahoone lähedal metsas olevad Kloostrikivid. 5.1 Kaitsealused puud Ilumäe hiiepärn (Hiie-niinepuu) Ilumäe hiiepärn kasvab Lääne-Viru maakonnas Ilumäe külas vahetult tee ääres vanas hiiepaigas ning tänu sellele on üks külastavamaid üksikobjekte Lahemaal. Kunagisest viiest harust on säilinud neli haru. Korbaproovi järgi määrati puu vanuseks 1999. aastal 442 aastat. Hinnanguliselt on pärn vähemalt kolm sajandit vana. Arvatavasti kõrgus praegu poolringis kasvavate tüvede 15 keskelt varem üksik jäme tüvi
Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest Eesti murded kujunesid välja mitme ajajärgu jooksul, alates esimesest aastatuhandest kuni 17. sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka ...
Hiiu 0 0 4 2 0 6 4 2 Ida-Viru 0 0 9 15 23 21 23 23 Jõgeva 1 0 11 16 17 12 12 9 Järva 1 0 11 9 19 22 12 13 Lääne 0 0 5 4 7 4 11 7 Lääne-Viru 1 0 17 11 26 28 27 19 Põlva 0 0 10 12 6 14 9 12 Pärnu 1 2 14 7 20 17 18 7 Rapla 0 2 13 6 17 5 16 9 Saare 0 0 11 8 16 10 9 14
ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud Esimese astme kohus Jõhvi Eestis on 4 Halduskohus halduskohut Pärnu Kokku 26 halduskohtunikku Halduskohus Kohtunikud nimetab Tallinna ametisse Vabariigi Halduskohus President Riigikohtu Tartu ettepanekul Halduskohus Ringkonnakohtud Teise astme kohtutes vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid
Eesti sood ja rabad Mukri Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit Mukri ja Oinamurru ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevöönd on hooldatav ala. Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõ...
annaabi.ee 
