· Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) III periood Nimetatud Aktiga lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis "Keskkond" · Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid · Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris · Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted · Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni IV periood · Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja õiguse aluseid ja eesmärke · Võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega 1 Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Pärast Amsterdami lepingut V periood
kaitse seadusele 16. Kaebeõigus Kaebeõigus- Taotluse läbi vaatamata jätmise korral on taotlejal õigus esitada maksuhaldurile vaie vastavalt käesoleva seaduse või pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Maksuhalduri eelotsuses antud hinnanguga mittenõustumise korral kaebeõigust ei ole. 17. Keskkonnanormatiivid Keskkonnakaitses rakendatakse keskkonnanormatiive, millega kehtestatakse keskkonnakomponentide kvaliteedinõuded, lähtudes esmajoones inimese tervisest (keskkonnakvaliteedi normatiivid), ja piirnõuded saasteallikatele (saasteainete emissiooni normatiivid). Lihtsamalt- keskkonnanormatiivide puhul on tegemist kohustuslike käitumisreeglitega, mille eiramine kujutab endast õigusrikkumist. Kvaliteedi normatiivid Kehtestatakse saastuse maksimaalsed lubatud tasemed mingis keskkonnaelemendis. On
Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja – õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine
keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine
keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine
lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis „Keskkond“ sätestati EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid piiritleti EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris sätestati EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted sõnastati liikmesriigid õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive keskkonnaõiguse taotlused: o keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente (muld, vesi, õhk, jäätmed) o keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama neid keskkonnaelemente vastastikuses seoses o paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone Euroopa ühenduse VI keskkonnaprogrammi esmatähtsad valdkonnad ja realiseerimise teed:
kasutamiseks-või, ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks: õhusaasteluba;vee- erikasutusluba; kaevandamisluba: geoloogilise uuringu luba · Keskkonnakompleksluba- antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks · Eriluba - antakse välisõhu saasteloa ja vee-erikasutusloa kehtivuse ajal. Eriloaga võib teatud tingimustel ületada kehtestatud keskkonnanormatiive. Selle tüübi lubadest on Eestis väljastatud ajutist vee-erikasutusluba ja välisõhu erisaasteluba, vastavalt veeseadusele ja välisõhu kaitse seadusele · Erakorraline luba - antakse ühekordseks toiminguks kindla loodusobjektiga. Siiani enim kasutatud ohustatud liigi üle riigipiiri viimisel, kaitsealuste liikide isendite kasutamisel, liikide isendite ümberasustamisel jms. tegevuste puhul
-Jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ -Linnudirektiiv 79/68/EMÜ, jne Ühtsed Euroopa aktist (jõustus 1987) kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) – III periood -Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid -Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris -Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted -Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni – IV periood Artikkel 2 ja 3 rõhutati keskkonnakaitse kuulumist Euroopa Ühenduse põhieesmärkide hulka -Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke -Võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega - Aluslepingusse lisati keskkonnategevuskavade koostamist puudutavad sätted Pärast Amsterdami lepingut – V periood (1997- 2007)
Lihtlube väljastatakse konkreetset valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel: kaevandamisluba maapõueseaduse, vee-erikasutusluba veeseaduse, kiirgustegevusluba kiirgusseaduse alusel jne. Kehtivus vähemalt 15 aastat (seni erinev) Eriluba Antakse välisõhu saasteloa ja vee-erikasutusloa kehtivuse ajal. Eriloaga võib teatud tingimustel ületada kehtestatud keskkonnanormatiive. Selle tüübi lubadest on Eestis väljastatud ajutist vee-erikasutusluba ja välisõhu erisaasteluba, vastavalt veeseadusele ja välisõhu kaitse seadusele. Kehtivus sama pikk kui lihtloal. Erakorraline luba Antakse ühekordseks toiminguks kindla loodusobjektiga. Siiani enim kasutatud ohustatud liigi üle riigipiiri viimisel, kaitsealuste liikide isendite kasutamisel, liikide isendite ümberasustamisel jms
annaabi.ee 
