Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis. Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. Loodusvara kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited. Saastetasu. Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus. Näitd. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses (administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve). Maksustamine, subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload
Ei garanteeri (üksi) teatud keskkonnakvaliteedi taseme täitmist Maksud peaksid olema piisavalt kõrged, et stimuleerida keskkonnainvesteeringuid - kuid kui kõrge oleks optimaalne? Kattuvad öko.instr omadega, kuid võivadki kattuda, sest keskkonnamaksude puhul on tegemist ühega ökonoomilistest instrumentidest Eelised: Toodab keskkonnajuhtimiseks lisaraha Maksjatel on alternatiive Eksisteerib 3 eri keskkonnamaksu, nii et sõltuvalt tootest võib leida parima viisi selle maksustamiseks (nii, et seda saab korralikult kontrollida) uue kunstlikult suurendatud hinna tõttu on kujuneb välja uus optimaalne tarbimismäär (suurenenud hinna juures on tarbimine väiksem) 14
inimgruppidele (Porrini 2005: 506), Ühiskondlikult regressiivsed. Mida väiksem sissetulek, seda suurem osa sellest kulub energia kasutamisele. Info ebasümmeetria. Valitsusel katsumus identifitseerida sobiv maksumäär . Ettevõtetele saaste vähendamise kulu väga erinev. Keskkonnamaksud ja -tasud: toimetulek puudustega : Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) soovitused (Porrini 2005) Ettevaatlikult kujundada keskkonnamaksude kasutamist ja vastavaid tulusid osana poliitikapakettidest ja keskkonnamaksu reformidest, Rakendada keskkonnamakse järjepidevalt ja järk-järguliselt ning laialdaselt konsulteerides ja informatsiooni vahetades (Porrini 2005: 506). Riik tervikuna on huvitatud majanduse heast käekäigust ning seetõttu sunnitud ettevõtjatega arvestama . Majanduslikud meetmed Eestis : Keskkonnamaksud, tasud, hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgised.
Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Ökomaksureformi eesmärk on muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud – riigilõiv mootorsõiduki kasutamise eest Saastemaksud – maks saaste heitmise eest välisõhku, pinnasesse, põhjavette või veekogusse. Ressurismaksud ehk loodusvara kasutamise maksud – maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks. V.a
Näited tegevus- ja keskkonnalubadest: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba, vee rikasutusluba, jäätmeluba, üldgeoloogilise uurimistöö luba, maavara kaevandamise luba. Keskkonnakompleksluba- on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaks- on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks. Keskkonnamaksu liigid: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Suurimad keskkonnamaksude ja tasude maksjad. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: 1. Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist, 2
ÖMR tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. Ökomaksureformi eesmärk: On muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud); Transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele); Saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine:
loodusvara kasutusõiguse tasu määrad: o Vabariigi Valitsus kehtestab: maavara kaevandamisõiguse tasumäärad vee erikasutusõiguse tasumäärad kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad o keskkonnaminister kehtestab: harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõiguse tasumäärad jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad keskkonnamaksu liigid: o energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) o transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele) o saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid)
makstakse Maksu- ja tolliameti pangakontodele: jäätmete saastetasu; välisõhu saastetasu; vee erikasutusõiguse tasu; maavara kaevandamisõiguse tasu. Tähtaeg 25.01, 25.04, 25.07 ja 25.10 eelneva kvartali kohta. KESKKONNAMAKSUDE PROBLEEMID (OECD 2010): Maksubaasi kindlaks tegemine (saastajale ja saastaja käitumisele suunatud ...). Ulatus (keskkonnakahju ulatuses?). Unifitseeritud, erandite või väheste eranditega. Maksumäära kehtestamine (vastavuses keskkonnakahjuga?). Keskkonnamaksu poliitika usutavus ja etteaimatavus. Maksutulu kasutamine. Maksukoormuse jaotumise mõjud (nt väiksema sissetulekuga leibkondadele). Konkurentsivõime säilitamine, maksukavade tutvustamine, tagasisidestamine. Keskkonnamaksud ei ole ainsad päästeabinõud neid tuleks kombineerida teiste poliitikatega ja keskenduda mõningatele teemadele (innovatsioon?). KESKKONNAMAKSUDE TRENDID: Algatatud maksureformid on külmutatud, peatatud: Saksamaa, Rootsi, Eesti (?)
defineerida. Üks lihtsamaid seletusi kõlab aga järgmiselt – riigi võime saavutada jätkusuutlik ja kiire SKP kasv elaniku kohta. Teatud riigipoolne meede turutõrke eemaldamiseks võib küll tuua kaasa raskusi (kasumi vähenemist, turuosa langemist vms) mõningatele firmadele või mõnele majandussektorile, kuid teisalt võib see mõnede teiste ettevõtete või harude kulusid vähendada. Sestap võib makroefekt olla ka positiivne. Näiteks topelttulu efektiga keskkonnamaksu rakendamine vähendab energiamahukate majandussektorite konkurentsivõimet, kuid kasvatab see-eest tööjõumahukate harude oma. Üks konkreetne näide selle kohta pärineb Rootsist, kus ilmnes uuringute tulemusel, et süsinikumaksude suurendamine tõstab puidutööstuse (puitmajade ehitamine) konkurentsivõimet. Sellise protsessi põhjuseks ongi see, et betooni tootmine on puitmaterjalide valmistamisest energiamahukam ja seega muutub ta maksu kasvades kallimaks
annaabi.ee 
