maailma rahvastikuarv küündinud juba üle 7 miljardi. Kriitilisemad keskkonnakaitsjad on rahvast võrrelnud vähkkasvajaga. Lahendus: Kui tahame Maad olevat elu säilitada, peaksime õppima uut moodi elama ning muutusi tuleks läbi viia juba täna. Tuleks panna ka suuremaid määre laste sünnile, liigsele tarbimisele ja reostamisele. Õnneks tänapäeval see Eestit ei puuduta aga muu maailm, eriti Aasia manner peaks sellele tõsisemalt mõtlema. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik
osutunud arvatust suuremaks. Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera vähkkasvajaga. Kui inimkond tahab kasvava rahvastikuga toime tulla, peame õppima uut moodi elama. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik. Elanikkonna juurdekasvu tulemusena suunduvad inimesed elama linnadesse, mille tagajärjel kasvavad linnad üha suuremaks. Kasvab tootjate hulk, kellel on võimalus piiramatult kasutada taastumatuid loodusvarasid. Tootjad mõtlevad ainult sellele, kuidas toota odavamalt, mitte sellele kuidas toota keskkonnasõbralikumalt ja loodussõbralikumaid tooteid. Odav tootmine
Ökoloogiline püramiid Tipptarbijad III astme tarbijad II astme tarbijad I astme tarbijad Produtsendid Toiduahelas antakse järgmisele tasemele edasi ainult 10% eelmiselt tasemelt saadud energiast - seda nimetatakse ökoloogiliseks efektiivsuseks. Ülejäänud osa kasutatakse ära organismi elutegevus või hajub see soojusena Igal tasemel on vähem isendeid kui eelmisel. Kõige vähem on tipptarbijaid. Ökoloogilised globaalsed keskkonnaprobleemid Ökoloogiline keskkonnakriis Inimkonna ja looduse konflikt, kus ressursse raisates ja keskkonda reostates on inimkond jõudnud olukorda, mis ei võimalda meil normaalselt eksisteerida. Põhjused: Tootmise kasv Rahvastiku kasv ehk industrialiseerimine Linnastumine Rahvastiku kasv Põhjused: 1. Suur sündimus 2. Meditsiini areng (vaktsineerimine) 3. Madal haridustase 4. Pereplaneeringu puudumine 5. Religioossed tõekspidamised 6. Toitumistingimuste paranemine Tagajärjed: 1
Domineeriva rolli muutus: kauplemise kohast transpordisooneks. Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid: võimuga, religiooniga, sõjaväeliste suhetega. Tänava esteetika. Tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik. 22. Kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv. Tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv. Raudtee ajastu. Uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid. Üliliberaalne vabaturumajandus. 23. I keskkonnakriis lokaalne reostus ja puudulik planeerimine. Tööstussaast linnas, kanalisatsiooniprobleemid. Lahenduseks modernism: üksikhoone fookuses, vabapaigutusega hooned, omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleks. II keskkonnakriis sotsiaalne reaktsioon modernismile ja majanduskliima muutus Modernismi langus. Linnade saneerimine ja rekonstrueerimine. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut.
· meretransport asendus maismaatranspordiga (peamiselt raudtee esialgu) · uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid · üliliberaalne vabaturumajandus vana traditsionaalsus (ka linnaplaneerimises) heidetakse kõrvale · kontrollimatu "varaliberaalne" linnaehituse periood 1780 1830 · turutingimused tingisid elamute ja tööstushoonestuse segunemise linna siseselt 16. I, II ja III keskkonnakriisi tekkimise põhjused, olemus ja lahenduste mõju linnakeskkonna arengule I keskkonnakriis lokaalne reostatus ja puudulik planeerimine · Liberalistliku linnaehituse eesmärk: maksimaalselt elamuid minimaalse maa ja rahakuluga maksimaalse kasumi eesmärgil · Selle tulemuseks: o tööstussaast linnas suits ja tahm Londoni smog o kanalisatsiooniprobleemid · liberaalne turumajandus polnud linnaarengu seisukohalt otstarbekas · kerkis päevakorrale linnaehituse normeerimine esimene moodsa planeerimise alge
moraalsetest tõekspidamistest. Post-modernistlikud ideed ühiskonnast ja loodusest Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda konkreetsest ajaloolisest, poliitilisest või institutsionaalsest kontekstist, mille kaudu konkreetset käsitlust õigustatakse (M. Foucault). Keskkonnakriis on samapalju sotsiaalne fenomen, kui füüsiline fenomen. Selleks, et me saaksime midagi nimetada reostuseks, peab kõigepealt olema arusaamine “korras” ja puutumata süsteemist või keskkonnast. Sotsiaalkonstruktivism post-modernismi alustala: Rõhutab mitmekesisust keskkonnaprobleemide tõlgendusvõimaluste seas Sotsiaalsed, poliitilised ja kultuurilised protsessid mõjutavad arusaamasid sellest,
ajenditel. - Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest. - Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest. - Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda konkreetsest ajaloolisest, poliitilisest või institutsionaalsest kontekstist, mille kaudu konkreetset käsitlust õigustatakse (M. Foucault). - Keskkonnakriis on samapalju sotsiaalne fenomen, kui füüsiline fenomen. Selleks, et me saaksime midagi nimetada reostuseks, peab kõigepealt olema arusaamine “korras” ja puutumata süsteemist või keskkonnast. - Rõhutab mitmekesisust keskkonnaprobleemide tõlgendusvõimaluste seas. 6. Riskitunnetust mõjutavad emotsioonidest ja mõtteseostest tulenevad tegurid. - Keskkonnarisk kui ohu ilmnemise tõenäosus ja ohu suurus füüsilise mõjuna inimestele või loodusele.
teeb suure tõenäosusega keskkonnaalaselt sobivamaid otsuseid. Miks me peaksime keskkonda kaitsma? et säilitada elamiskõlblikku elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele inimkeskne seisukoht elukeskkond on iseenesest väärt säilitamist looduskeskne seisukoht sest Jumal kui looduse looja on andnud inimesele õiguse ja kohustuse hoolitseda looduse eest heaperemehelikult jumalakeskne seisukoht Seyyed Hossein Nasr: ,,Keskkonnakriis on oma põhiolemuselt väärtuste kriis" ja kuna ,,religioonid on põhilised väärtuste allikad igas kultuuris, siis mõjutavad nad ka inimkonna keskkonna-alaseid otsuseid." Keskkonnaprobleeme aetakse ka kristluse süüks. Ökoloogiline kriis süveneb, kuni kehtib aksioom, et loodusel pole olemasoluks muud põhjust peale inimese teenimise. Usunditest mitte ükski ei õhuta tegelikult inimest loodust ekspluateerima. Seega keskkonnaprobleemide
Clive Hamilton: Majanduskasv ei loo õnnelikkust; õnnetunde puudumine aga suurendab majanduskasvu. Kmiks peaksime keskkonad kaitsma: · Inimkeskne seisukoht et säilitada elamiskõlblikku elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele · Looduskeskne seisukoht- elukeskkond on iseenesest väärt säilitamist · Jumalakeskne seisukoht sest jumal kui looduse looja on andnud inimesele õiguse ja kohustuse hoolitdsed looduse eest heaperemehelikult Seyyed Hossein Nasr: keskkonnakriis on oma põhiolemuselt väärtuste kriis ja kuna reigioonid on põhilised väärtuste allikad igas kultuuris, siis mõjutavad nad ka inimkonna keskkonna-alaseid otsuseid. Põhilised keskkonnaeetilsied positsioonid · Inimkeskne inimene valitseb. Otsuste tegemisel lähtutakse inimese vajadustest ja huvidest · Majapidaja põhimõte inimene võib kasutada loodust oma vajadusteks, kuid ta peab kandma selle eest head hoolt
vasturääkivuse roll. Marxismis on põhilised ühiskonna vasturääkivused seotud sotsiaalse organisatsiooni ja tehnoloogiaga ning omandi suhtega. Kultuuriökoloogid keskenduvad pigem demograafiliste faktorite, ökoloogiliste kohanemiste ja tehnoloogia vasturääkivusele ning nende muutustele ajaloo vältel. INIMSETE MUUTUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Ühiskonnad on ise reguleeruvad. Ellujäämiseks on olulisel kohal ökoloogilised tingimused. Globaalne keskkonnakriis järjest kasvab. Populatsiooni kasv ja tehnoloogilised muutused kiirendavad nö looduse hävitamise protsessi. Tehnoloogia vajab meeletult loodusressursse ja energia kulutamist. Populatsiooni kasv on sageli, aga mitte alati tehnoloogiliste muutuste tulemus. TEHNOLOOGIA Tehnoloogia on väha üldine tähendus, mis sisaldab süstemaatilisi omandatud oskusi ja inimeste poolt valmistatud ja rakendatud materjale. Tim Ingold on tehnoloogiat defineerinud järgmiselt: ,,a
G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. GMO geneetiliselt muundatud organism. GMO-taimedele on sisendatud geen, mida nad looduslikult omastada ei saaks. Globaalprobleemid nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. G-d on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg, näit. loodusvarade nappus, energiakriis, keskkonnakriis, nälg. Globaalökoloogia e. biosfääri ökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. Gradient ökotoobi või koosluse mingi tunnuse muutlikkuse rida. Gradientanalüüs (ordinatsioon) meetodite kogum, mille eesmärk on tuvastada populatsioonide või taimekoosluste karakterisikute seas keskkonnateguritega. Otsese g-i puhul reastatakse (ordineeritakse) liigid
annaabi.ee 
