Vastused saata elektrooniliselt. Uuringu leiad aadressilt http://www.envir.ee/sites/default/files/uuring_eesti_elanike_keskkonnateadlikkus.pdf 1. Milliseid inimesi küsitleti ja kui palju neid kokku oli? Kuidas mõjutas vastaja sugu, vanus ja haridus tema keskkonnateadlikkust? Küsitleti Eesti elanikkona vanuses 15+ ning kokku oli neid 1 107 791 inimest. Naised, inimesed vanuses 60+ ning samuti keskharidusega inimesed olid rohkem keskkoonateadlikult. 2. Kust leitakse peamiselt keskkonnainfot ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? Peamiselt võib keskkonna infot raadiost, televisioonist, ajalehtedest ning seda kasutatakse, et laiendada silmaringi või lihtsalt isiklikust huvist. 3. Millised keskkonnasäästlikud harjumused on sinuvanuste hulgas sagedased? Millised aga kõige harvemad? Minuvanuste hulgas on populaarseks keskkonnasäästlikuks harjumuseks kujunenud ohtlikke jäätmete viimine kogumispunktidesse ning samuti ka
põletamisest. 15.Natura 2000 loodusaladel kaitstakse peamiselt: a)väärtuslikke ja ohustatud liike. 16.Prügi kogumine eri konteineritesse vastavalt nende töötlemisviisidele on eelkõige kooskõlas: c)Agenda 21 põhimõttega. 17.Mullastiku hävinemise peamisteks globaalseteks protsessideks on erosioon ja kõrbestumine. 18.Elanikkonna informeerimise kohustus on keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist. 19.Kõige rohkem on ohustatud madala arvukusega ja väikese areaaliga liigid. 20.Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud Looduskaitseseadus 21.Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitstavate liikide I kategooriasse. 22.Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23.Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna tervise arendamisele. 24
järelevalvesse. Eesti ühines 2001. aastal. Selle riikidevahelise kokkuleppe eesmärk on kaasaaitamine avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ning võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle. Vastavalt selle dokumendile tuleb elanikkonda informeerida keskkonda puudutavatest planeeringutest ja seaduseelnõudest otsustusprotsessi varases etapis ning jõuda kõiki osapooli rahuldavate tulemusteni. Igal inimesel on õigus saada keskkonnainfot ning vajaduse korral pöörduda õiguskaitseorganite poole. Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmset konkurentsist tulenevad edukusenõuanded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamine. Dokument seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu nelja põhieesmärgi saavutamisel need on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.
8. Eesti looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on esitatud dokumendis Agenda 21. + keskkonna strateegia. Õige vastusevariant: 9. a) 10. d) 11. b) 12. a) 13. b) 14. b) 15. a) 16. c) Sobiv sõna lünka. 17. Mullastiku hävimise peamiseks globaalseks protsessiks on erosioon ja kõrbestumine. 18. Elanikkonna informeerimise kohustus keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist. 19. Kõige enam on ohustatud madala arvukusega ja väikese levikusega liigid. 20. Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud LKS (looduskaitseseadus). 21. Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitsvate liikide I kategooriasse. 22. Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele. 24
16.Prügi kogumine eri konteineritesse vastavalt nende töötlemisviisidele on eelkõige kooskõlas: a) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, b) natura 2000 eesmärkidega, c) Agenda 21 põhimõtetega, d) Eesti looduskaitseseadusega. Sobiv sõna lünka. 17.Mullastiku hävimise peamiseks globaalseks protsessiks on erosioon ja kõrbestumine. 18.Elanikkonna informeerimise kohustus keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist. 19.Kõige enam on ohustatud madala arvukusega ja väikese levikusega liigid. 20.Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud LKS (looduskaitseseadus). 21.Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitsvate liikide I kategooriasse. 22.Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23.Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele. 24
konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle komponendid, geneetiliselt muudetud organismid Kuidas taotleda keskkonnainfot: ilma, et oma huvitatust tuleks tõendada ja soovitud vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda – keskkonnainfo saamine, selle kohta otsuste tegemine ja kohtusse pöördumine. Kellel on õigus osaleda: see üldsus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste
Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle komponendid, geneetiliselt muudetud organismid 2 Kuidas taotleda keskkonnainfot: ilma, et oma huvitatust tuleks tõendada ja soovitud vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda – keskkonnainfo saamine, selle kohta otsuste tegemine ja kohtusse pöördumine. Kellel on õigus osaleda: see üldsus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste tegemine
Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle komponendid, geneetiliselt muudetud organismid 2 Kuidas taotleda keskkonnainfot: ilma, et oma huvitatust tuleks tõendada ja soovitud vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda – keskkonnainfo saamine, selle kohta otsuste tegemine ja kohtusse pöördumine. Kellel on õigus osaleda: see üldsus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste tegemine
vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse. Mis on keskkonnainfo? Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta Kuidas taotleda keskkonnainfot? Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele peavad avaliku võimu organid tegema info kättesaadavaks. Avaldus tuleb esitada soovitud vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda? Avalikkus saab osaleda - keskonnaloa taotlemisel suurettevõtetele - Kõik teiste ettevõtmistega, mis võib olla ebasoodne keskkonnale Kellel on õigus osaleda? Kõigil kodanikel, otsuse algses protsessis 3 põhisammast: _Keskkonnateabe kättesaadavus
võimalik vabalt alla laadida andmeid või kasutada interaktiivseid teenuseid. Seejuures ei taotleta kõigi kasulike veebilehtede ammendavat loetelu. Eesmärgiks on näidata allikate olemasolu erinevates valdkondades ning äratada mõtteid uurimisteemade leidmiseks. Uurimistöö teemast lähtudes leiavad juhendajad ja autorid vajalikku infot kindlasti ka paljudelt muudelt veebilehtedelt. Loodusteaduste valdkonnas tehtavate uurimistööde puhul on võimalik kasutada mitmekülgset Eesti keskkonnainfot. Lähtekohana sobib Keskkonnateabe Keskuse veebileht http://www.keskkonnainfo.ee/ , kust on kättesaadavad andmed õhu, vee, transpordi, maakasutuse, energia, vee, metsa, elurikkuse, kasvuhoonegaaside kohta. Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik kirjeldab elurikkuse kaitset ning pakub infot liikide (sh tõugude ja sortide, võõrliikide), elupaikade ja taimkondade kohta. Loodusvaatluste andmebaasist leiab ka vabatahtlike loodusvaatlejate
välistame kõik selle, mis pole eluliselt vajalik) · Teisiti öeldes rakendame kõrge aktivatsiooni puhul valikulist tähelepanu. Nii võib väita, et aktivatsioon juhib meie tähelepanu ja selle kaudu infotöötlust · Elus oma tähelepanu piiratud ressurssidega toimetulemiseks peavad inimesed oma tähelepanu lakkamatult ühelt objektilt teistele ümber suunama · Samas keskendades oma tähelepanu ainult konkreetsele ülesandele või objektile, aheneb meie võime keskkonnainfot töödelda veelgi · Easterbrooki (1959) arvates viib kõrge aktivatsioonitase meie tähelepanu ümberorganiseerumisele, suunates selle keskkonna nendele aspektidele, mis võivad meie eksistentsi ohustada. Oletus, et tähelepanu juhib otseselt aktivatsioon, mitte kõrgetasemeline tunnetus, on sellelt autorilt uudne · Barlow (1988) väidab, et aktivatsiooni tõustes muutub tähelepanu enne kitsamaks ja alles seejärel kujuneb ümber. Seejuures on algul
annaabi.ee 
