o sisse- ja tagasimaksed (taara, pandipakendid) o turu loomine, müüdavad saasteload o keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud seirejaamades KESKKONNASEIRE ÜLESANDED – keskkonna saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine; saasteainete kauglevi jälgimine; keskkonnaindikaatorite väljaarendamine ja täiendamine; elurikkuse hindamine ja analüüsimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine seiretasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire keskkonnaseire allprogrammid – meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude sire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire,
kaudsed maksud, maksude diferentseerimine. Subsiidiumid. Turu ergutamine. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist). Saastaja maksab printsiibi põhimõte. Keskkonnaseire. Seire mõiste. Keskkonnaseire seadus ja selle eesmärgid. Keskkonnaseire ülesanded. Seire tasandid. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur. Keskkonnaseire allprogrammid. Keskkonnaindikaatori mõiste. Keskkonnaindikaatorite vajadus. Nõuded keskkonnaindikaatoritele. DPSIR raamistik keskkonnaindikaatoritele. Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk, looduskaitse põhimõtted. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused/kriteeriumid. Kaitse alla võtmine. Kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad; hoiualad; liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid mõiste ja funktsioon, näited). Kaitsealade jaotus
mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognooside tarvis ning keskkonnaindikaatorite jaoks. Kogutavad andmed on aluseks strateegiate, tegevuskavade, planeeringute koostamiseks ja kehtestamiseks ning leevendus ja kaitsemeetmete rakendamiseks. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste [1] planeerimisele . Keskkonnaseire toimub enamasti vastavates uurimisjaamades.
Seireprogrammide läbiviimise tulemusena valmivad seireandmestikud, mis on Arhusi konventsiooni kohaselt avalikud juba aastaid, võimaldavad keskkonnamõjude hindamist uute rajatiste planeerimisel, samuti laialdasemat kasutamist keskkonnauuringutes. Seireandmed on kättesaadavad programmi kodulehel http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/. Samuti antakse trükis välja aastaraamatut "Eesti keskkonnaseire". Keskkonnateabe mõistetavust tõstab lähiaegadel kindlasti ka keskkonnaindikaatorite süsteem, mis jagab keskkonnaseisundi laias laastus heaks, rahuldavaks ja halvaks. Siis on juba hoopis lihtsam järgmisel aastal vaadata, mis ja millises suunas on muutunud. (Roose, 2005: 3) 11 Kasutatud kirjandus · "Järvede ja soode hüdroloogia", 11.10.2008 http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf · Kai Kimmel, 2001, "Märg Eesti", Tallinn "Ilo" · "Looduskaitse ja maastikuhooldus", 11.10.2008, http://toots.jogevamv
eesmärk: prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks keskkonnaseire ülesanded (4 näidet): o keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine o abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine o saasteainete kauglevi jälgimine o keskkonnaindikaatorite väljaarendamine ja täiendamine o elurikkuse (kooslused, elupaigad, maastikud, ohustatud liigid) hindamine ja analüüsimine o taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine (mets, ulukid, kalad) o keskkonda mõjutavate tegurite hindamine o tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest seiretasandid: o riiklik keskkonnaseire (riigieelarvest finantseeritav seire, mis keskendub
- seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: - Õhuseire - Põhjavee seire - Siseveekogude seire - Ranniku seire - Metsaseire - Mullaseire Keskkonnaindikaator .- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaalmajanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul. Keskkonnaindikaatorite vajadus: - Suur huvi kkseisundi kohta - Kkindikaatorid annavad kkseisundist lihtsa ülevaate - Võimaldab hinnata kkpoliitika eesmärkide täitumist Nõuded keskkonnaindikaatoritele: - Teaduslikult põhjendatud - Kajastama põhjuslikke seoseid - Esinduslikud - Üheselt mõistetav Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning
seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire, tugiprogramm. Keskkonnaindikaator- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaalmajanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul. Keskkonnaindikaatorite vajadus tuleneb: suurest huvist keskkonnaseisundi info järele, sageli on olemasolev keskkonnaandmestik üsna laialipaisatud ning raskesti hoomatav ja võrreldav, keskkonnaindikaatorid võimaldavad keskkonnseisundist anda lihtsustatud ülevaadet, eskkonnaindikaatorid võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise tulemuslikkust. Nõuded keskkonnaindikaatoritele: teaduslikult põhjendatud; kajastama põhjuslikke seoseid;
Meteroloogiline ja hüdroloogiline seire; Õhuseire; Põhjavee seire; Siseveekogude seire; Rannikumere seire; Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire; Metsaseire; Kompleksseire; Kiirgusseire; Seismoseire; Mullaseire; Tugiprogramm. Keskkonnaindikaatori mõiste: Näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel, võimaldavad jälgida trende ja hinnata muutusi aja jooksul. Keskkonnaindikaatorite vajadus: Suurest huvist keskkonnaseisundi info järele; võimaldavad keskkonnseisundist anda lihtsustatud ülevaadet; võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise tulemuslikkust. Nõuded keskkonnaindikaatoritele: Teaduslikult põhjendatud; kajastama põhjuslikke seoseid; esinduslikud, hõlmama keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult. 17
seisund ajas ja ruumis muutub. OECD kriteeriumid indikaatorite valikuks: * Olulisus otsuste tegemisel (indikaatorid peavad andma esindusliku pildi ja olema lihtsad, kergesti tölgendavad ning vôrreldavad; * Analüütiline mittevasturääkivus (indikaatorid peavad olema hästi tuletatud nii teaduslikult ja tehniliselt); * Vörreldavus (indikaatorid peavad baseeruma eksisteerival, kvaliteetsel ja hästi dokumenteeritud andmestikul, mida regulaarselt täiendatakse). Keskkonnaindikaatorite vajadus tuleneb: • Suurest huvist keskkonnaseisundi info järele • Sageli on olemasolev keskkonnaandmestik üsna laialipaisatud ning raskesti hoomatav ja võrreldav • Keskkonnaindikaatorid võimaldavad keskkonnseisundist anda lihtsustatud ülevaadet • Keskkonnaindikaatorid võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise tulemuslikkust Kuidas defineerida keskkonnaindikaatorit?
tasandil. Registri veebirakendust täiendatakse pidevalt uute andmetega. Registri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium, volitatud töötleja Keskkonnaagentuur, maardlate nimistu osas on volitatud töötlejaks Maa-amet. Keskkonnaregistri avalik teenus on internetis kättesaadav ja valdkonnapõhised teemad on elustik, loodusvarad, kaitstav loodus, vesi jne. Keskkonnanäitajad- keskkonnaindikaatorite põhjal saadav ülevaade keskkonnaseisundist. Survenäitajad iseloomustavad otsest survet keskkonnale; Seisundinäitajad annavad ülevaate keskkonnaseisundi olukorrast; Meetmenäitajad iseloomustavad keskkonnaseisundi parandamiseks rakendatud tehnilisi või korralduslikke abinõusid. Taustnäitajateks on: Eesti rahvaarv, Sisemajanduse kogutoodang, Primaarenergia tootmine ja tarbimine, Tööstustoodang, Põllumajandustoodang jne
annaabi.ee 
