raskesti ligipääsetavad alad meres ja üks metsaala Vilsandi saarel. Neil tagatakse koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-, järelevalve- ja päästetöid. Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada. Radade külastamine ei tohi tekitada kahju lindudele, loomadele, taimedele ega eluta loodusele. Harilaiu poolsaarel võib jalgsi liikuda ka mööda rannikut. Poolsaar on
raskesti ligipääsetavad alad meres ja üks metsaala Vilsandi saarel. Neil tagatakse koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-, järelevalve- ja päästetöid. Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada. Radade külastamine ei tohi tekitada kahju lindudele, loomadele, taimedele ega eluta loodusele. Harilaiu poolsaarel võib jalgsi liikuda ka mööda rannikut. Poolsaar on
üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja maavanemaga; üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega; detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; koostöös päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala
2. Metsakuklaste kui sotsiaalsete putukate ja metsakoosluste väga olulise elemendi ning kaitsealuste liikide ja nende asurkondade seisundi seire 3. Metsakuklaste kasutamine heade bioindikaatorliikidena keskkonna, sealhulgas eelkõige metsakooslustes asetleidvate muutuste väljaselgitamisel ja hindamisel. Metsakuklased sobivad metsamajandamis- ja rekreatsioonikoormuse ning saaste hindamisel. Nende eesmärkide saavutamiseks jätkatakse koostööd RMK ja keskkonnaametiga, et korraldada: - Eesti suurimate metsakuklaste asurkondade (laanekuklasel F. aquilonia) üle 100 pesa, teistel metsakuklaseliikidel üle 10 pesaga (palu-, karu-, liiva- ja kännukuklane) asurkonnad, vähemalt 4 pesa hektaril) väljaselgitamine ja liigilise kuuluvuse määramine. - Suuremate metsakuklase asurkondade perioodiline (1 kord iga 5 aasta tagant, kui tuvastatud muutused ei nõua teisiti) seire kuklaste ja nende pesakomplekside seisundi hindamiseks. Need
3) üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja maavanemaga; 4) üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega; 5) detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; 6) detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; 7) koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; 8) koostöös Päästeametiga, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] 9) koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd;
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 1 Avalikule alale puude istutamise kord (2) Haljastusprojekti või istutusjoonise võib koostada: 1) kõrgharidusega maastikuarhitekt või maastikukujundaja; 2) kõrgharidusega insener ja arhitekt, kellel on maastikukujundaja lisapädevus. (3) Haljastusprojekt ja istutusjoonis ning nende muudatused kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga ning istutuse asukoha linnaosa valitsusega, lisaks Tallinna Kommunaalametiga, kui istutustöö tehakse teemaa haljasalal. § 3. Üldised nõuded (1) Puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks. (2) Vastavalt istutuskohale määratakse istiku liik ja suurus ning võra ja juurestiku tüüp. Liikide valikul välditakse monokultuuride teket. Tänava- ja pargipuudeks sobivate istikute soovituslik nimekiri on lisas 1 Tallinna tänava- ja pargipuude istikute soovituslik nimekiri.
aastatest. Läänemeres paigaldati esimene selline automaatne mõõtmissüsteem 1990. aastal reisilaevale “Georg Ots“, mis sõitis Soome lahes Tallinna ja Helsingi vahel. Eesti Mereinstituudi osalusel, koostöös Soome mereuuringuid teostavate laboritega alustati Ferrybox seirega 1997. aastal ja 2000. aastast on see Eesti riikliku seireprogrammi rannikumere seire üks osa. Kuni 2003. aastani toimus kogutud proovide analüüs koostöös Uusimaa keskkonnakeskuse ja Helsingi linna keskkonnaametiga. 2004. aastast, kui automaatne läbivoolusüsteem paigaldati reisiparvlaevale “Romantika”, mis sõitis liinil Tallinn–Helsingi, on ka kõik kogutud veeproovid analüüsitud instituudi laborites. 2006. aasta alguses läks laev Tallinn–Mariehamn–Stockholm liinile, kuid seire jätkub samade põhimõtete järgi. 2009. aastast teenindab eelmainitud liini reisiparvlaev “Victoria I”. Mõõdetavad parameetrid on temperatuur, soolsus, klorofülli a fluorestsents
sätestatakse ehitusjäätmete käitlemise kord Tallinnas. Ehitamise (s.h. lammutamise, mis Planeerimis- ja ehitusseaduse järgi võrdsustatakse ehitamisega) aluseks on ehitusprojekt. Ehitusprojekti koosseisus peab olema jäätmekava, kus näidatakse ära ehitusjäätmete hinnanguline kogus ja koostis, mullatööde mahtude bilanss, ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad ning jäätmete edasine suunamine. Ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud keskkonnaametiga. Nõue omada jäätmekava tekib kui on ületatud teatud jäätmekogus. (vaata eeskirja peatükki number 3) Ehitusjäätmete kõrvaldamiseks (matmine prügilasse), taaskasutamiseks või veoks teenustööna peab olema jäätmeluba. Jäätmeid tohib üle anda ainult jäätmeluba omavale isikule.
koostamise protsessis Eestis Planeeringud koostatakse: üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja maavanemaga; üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega; detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; koostöös päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate
Mõlemal pool tõket peab asetsema 5 m laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd. (4) Kui metsa kasvutingimuste tõttu pole lehtpuuenamusega vööndit võimalik kujundada, peab mõlemal pool tõket asetsema 5 m laiune risust, raiejäätmetest, okaspuu järelkasvust ja alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel alates II vanuseklassist on 1,52 m kõrguseni ära lõigatud alumised oksad. (5) Tulekaitseriba ja -vööndi rajamine tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. (6) Kaitstavatel loodusobjektidel rajatakse tuletõkestusribad ja -vööndid kui kaitseala kaitse eeskiri seda lubab. Metsatulekahjude avastamine on võimalik järgmiste meetmete abil: · elektronvalve (kaamerad raadiusega kuni 20 km Nõva-Vihterpalu); · juhuslikud möödasõitjad; · õhuseire (Piirivalve Lennusalk) päästetööde juhi (edaspidi PTJ) tellimisel; Metsatulekahjusid avastavad looduses liikuvad inimesed ning samuti keskkonna- ja
jõukohane ka väiksematele ettevõtetele. Siiski on komposteerimisväljaku rajamisel vaja järgida teatud nõudeid: kompostimine peab toimuma asfalteeritud vm hüdroisolatsiooniga pinnal, tagatud peab olema valgvete ringkasutus või välja ehitatud puhastisse suubuv kanalisatsioon valgvete ärajuhtimiseks, tagatud peab olema nõutav minimaalkaugus asulatest (ebameeldivad lõhnad!), kompostiväljaku rajamine (tehniline projekt) kooskõlastatakse keskkonnaametiga, kes kas annab hinnangu projekti vastavuse kohta normidele või soovitab sisse viia parandusi- täiendusi. Aunkompostimise eeliseks on lihtsus. Juhul, kui auna sees on mikroorganismidele sobiv toitaine-, hapniku- ning niiskusrežiim ja peenmaterjali ning koreda tugimaterjali vahekord on sobiv, käivitub o
annaabi.ee 
