seadistatud nivoost nõrgemad signaalid. Kaja kustutaja on efektiivsem kui kaja summutaja. Mõlemat seadet kasutatakse paljudel juhtudel koos, sest nad on teineteist täiendavad seadmed. Kaja kustutaja paiknemine Kaja kustutaja paikneb tavaliselt rahvusvahelise ühenduse keskjaamades või rahvusvahelistes transiitjaamades juhul kui ühenduspunktide vahemaad on suured. Varem oli kaja summutaja alati IKM ühenduse seadmetes, seega keskjaama terminaaliahelas. Tänapäeval kasutatakse paindlikumaid lahendusi: kaja kustutaja aktiveeritakse vajaduse korral. Kui kaja kustutaja on vajalik, lülitab grupilüliti selle sisend- ja väljundliini vahele. Andmeedastusprobleemid Kaja summutajat ei saa kasutada andmete edastuse ajal. Kaja summutaja põhjustab signaali piiramist ja järske amplituudi muutusi, mis segavad andmeedastust ja teevad andmete dupleksedastuse võimatuks.
IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS Domain Name System interneti ,,telefoniraamat"(Süsteemipuu) Inimestele loetavad nimed (nt. Westholm.ee) tõlgib IP aadressiks. Domeenihierarhia. Kes asub kus internetis, füüsiline asukoht ei ole tähtis, kuid tavaliselt on kasutusel regiooninumbrid. Jagab meie asukoa internetis nimedeks. (14 keskjaama). Client Server Üks jagab/juhib, teised saavad. On juhitud. Enamus interneti lehekülgi jms. Viis kuidas jagada ressurssi. P2P peer-to-peer Hulk võrdseid osapooli, kes jagavad osa oma ressurssi teistele kautamiseks. Pole vaja kesket juhtimist nagu client-server süsteemiks. BitTorrent protokoll peer-to-peer failivahetus protokoll, reegel (kuidas failid liiguvad) klient-serveris või P2P.
Kordamisküsimused 1. Milliseid numbrivalimismeetodeid kasutatakse analoogtelefonides? Analoogtelefonides kasutatakse impulss- ja toonvalimist. 2. Analoogtelefoni eelised ja puudused digitaaltelefoniga võrreldes? Analoogtelefonissteemi suurim eelis on ssteemi lihtsus ja madal hind, miinuseks on andmesidevimaluse ja muude teenuste puudumine. 3. Milleks on tarvis määrata abonendiliini suurimat lubatavat kogutakistust? Suurim liini kogutakistus on piiranguks abonendi ja keskjaama vahelisele kaugusele mida peab eriti arvestama maakohtadesse liinide rajamisel ning korraliku ühenduse kindlustamisel. 4. Selgitada liinitakistuse ja telefoniaparaadi takistuse arvutamise käiku. Telefoniaparaadi takistuse mõõtmiseks lisatakse lisatakistus enne telefoniaparaati. Tuleb mõõta pinget aparaadi otstel rahu- ja hõiveseisundis. Seejärel arvutatakse aparaati läbiv vool Ohm-i valemist I = U / R. Aparaadi takistus on R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti hõiveseisundis.
Muu Digitehnika Mobiiltelefon Mobiiltelefon ehk taskutelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadioelektrooniline seade kahe- või mitmepoolse side pidamiseks keskjaama kaudu. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud
kõne) reageeriv kõlisti. Rezhiimis 'toru hargilt võetud' voolab võrgus nõrk (tugevate voolude korral tekiksid probleemid telefonikeskjaamade ehitamisel) alalisvool. Tänu suhteliselt suurtele pingetele, rakendub abonentliinis vool (võimalus kõneks) ka suhteliselt suurte liinitakistuste korral. Telefonijaamast kutsutakse abonenti kõnele 110V-se 50Hz-se vahelduvpinge rakendamisega telefoniliinile (telefoni kell heliseb). Telefoniabonent saadab valitud numbri keskjaama liini korrapärase lahti- ja kokkuühendamisega (impulsside arv = telefoninumbri osa). Telefonide elektriskeemides kasutatakse tervet hulka erinevaid lahendusi, hoidmaks ära kõne kostmise (kaja) aparaadi mikrofonist sama aparaadi kuularisse, kuid tagades samal ajal katkematud vooluahelad kuulari ja vastasabonendi ning mikrofoni ja vastasabonendi vahel.
Eestis on telefonikaardid laiemalt kasutusel 1993.aastast. 1997. aasta lõpuks oli Eestis kasutusel umbes 3000 kaarditaksofoni, kuid nüüd ei ole neid enam palju, sest inimesed kasutavad nüüd mobiiltelefone, millega saab ükskõik kuhu helistada, sama saab teha ka tavatelefonidega. Tavapärasest telefonist on välja arenenud ka uusi telefoni liike: 1) Mobiiltelefon on raadioelektrooniline seade kahe- või mitmepoolse side pidamiseks keskjaama kaudu. 2) Nutifon on taskutelefon, millel on tasku- ja pihuarvuti võimalused rakenduste kasutamiseks. 3) IP- telefon (Internet Protocol telephony), põhineb hääle edastamisel üle IP 4) Turvatelefon on mobiil-, tava- või satelliittelefon, mis krüpteerib kõne keerulise tarkvaraga ning vähendab selle pealtkuulamisvõimalust Telefoni abil saab infot anda edasi nii kiiresti kui vajalik. Eriti tähtis on telefon häda
enam andmesidekõnena, vaid üle GSM võrgu saadetavate infopakettidena ja suuremate kiirustega kui seni mobiilivõrkudes harjutud. Tehniliselt on tegu esimese korraga, kus IP põhised võrgud on orgaaniliselt ühendatud mobiiliside võrkudega. Kuidas GPRS toimib Et mobiilsidevõrk IP- põhiste võrkudega andmeid vahetada saaks, selleks on võrguoperaatorid pakettandmekanalit laiendanud, ning kaks uut tüüpi arvutit oma võrku integreerinud: GPRS keskjaama ja lüüsarvuti Keskjaam juhib GPRS- andmeliiklust GSM- võrgu sees. Kuidas GPRS toimib Nende arvutite abil saab kasutajad identifitseerida ja nende andmepaketid üle nn. IP-Backbone-võrgu GGSN vahendusel edasi toimetada. Mobiiltelefon saab GGSN'- ilt ajutise IP-aadressi. See tagab, et andmed ka õigesse adressaat- mobiiltelefonini jõuavad. See IP- aadress, mis telefonile omistatakse, on nn. privaataadress ja see transleeritakse (NAT- Network Address Translation)
tugijaamade ja side krüpteerimisega. (Adlas jt. 2014) Üks tugijaam teenindab mitut kõnerühma, seetõttu võib siin esineda ülekoormust. Tugijaamast kaugel olles ei pruugi käsi- või raadiojaama signaal tugijaamani jõuda ja sidet ei ole. Sellel juhul saab töötada otseühenduse reziimis või repiitri abil. (Adlas jt. 2014) 1.1. Positsioneerimine Kiirabis kasutusel olevad raadiojaamad omavad lisaks veel positsioneerimise funktsiooni, mille abil on keskjaama kasutajal näha GPS satelliidi vahendusel raadiojaama täpne asukoht. (Adlas jt. 2014) Tänu sellele on pidevalt näha ka kiirabi asukoht. Positsioneerimine toimub läbi 3 masti. Seega oleneb asukoha täpne määramine piirkonnast kus asutakse. Kuna linnas on mastid lähemal kui maal siis linna piirkondadest saadakse 4 parema määratlusega asukoht. Samamoodi saab 3 masti pealt positsioneerida androidi
ning kuus telefoniaparaati. Kui meile helistatakse numbrile 1111, siis hakkavad teatud telefoniaparaadid teatud järjekorras helisema. Kuidas täpselt, on jaama programmeerimise küsimus. Kui me kuskilt toru tõstame, siis praktiliselt ühendatakse omavahel välisliin 1111 ja see telefoniaparaat. Rääkimise ajal on liin 1111 kinni ja sinna helistada ei saa. Kui teiselt telefonilt tahab keegi välja helistada, ühendatakse ta otse liiniga 2222. Kõik keskjaama (private branch exchange PBX) külge ühendatud telefoniaparaadid peavad vennalikult jagama neid kaht liini ja numbrit. Digitaalkeskjaam Mille poolest siis erineb digitaalne telefonijaam analoogsest? Digitaalses telefonijaamas muundatakse kõne digitaalsele ehk numbrilisele kujule. Nagu arvutis. Õigupoolest mitmed digitaaltelefonijaamad sisaldavadki personaalarvutite maailmast tuntud protsessoreid, RAM-i, EPROM-i, kõvakettaid jne.
tuhandete kilomeetrite kaugusele. Ameerika Ühendriigid oli esimene riik kes kasutas traadita signaali edastust andmete vahendamiseks Teise maailmasõja ajal ja on spekuleeritud, et see aitas neil tõenäoliselt võita selle sõja. (Ezinearticles, 2009) 2.2 Esimene WLAN võrk Norman Abramson ja tema poolt juhitud grupp aastal 1971. valmistasid esimese WLAN tüüpi raadiovõrgu millega ühendati omavahel 7 arvutit mis vahendasid informatsiooni omavahel läbi keskjaama. Selle projekti nimi oli Alohanet. Maksimum toetas see ühendus 40 kasutajat. Esimene WLAN võrk ei olnud küll väga kiire edastades andmeid ainult kiirusel 512 kilobaiti sekundis ja see ei levinud ka väga suurtele kaugustele aga oli selle eest väga suur leiutis oma aja kohta. Kahjuks mõjutasid selle võrgu seadmeid tööstusmasinad ja koduelektroonika ning sellele tuli teha suuri uuendusi enne kui seda sai kasutada suuremates linnades ja seetõttu jäi selle laiem levik ära
kodeerimise kui ka meenutamisega. Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia. Samasugune kahjustus võib ekkida ka siis ki hipokampus on terve kuid häiritud on info liikumine sinna muudest töötluskeskustest. - Mälujälgede pikaajaline hoidmine toimub ajukoore assotsiatsioonipiirkondades Semantilise mälu närviringed Info töötlus semantilises mälus - Ei ole ühtset keskjaama vaja. Kui objekti infot töötlema hakkame siis see suudab varasema info järgi tõlgendada iseenesest. Haistmisinfo töötlus - Esmane analüüs toimub haistesibulates, sisend sealt liigub mitmetesse pk-desse, mis moodustavad primaarse lõhnainfo koore - Suurem osa sisendist liigub pririformsesse koorde - Sekundaarne töötlus… Oimusagara kahjustuse sümptomid - Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired – TE, ülemine temporaalvagu
Ühendus BTS ja BSC vahel on üldiselt kaabel, aga võib ka raadiolink olla. Handover – ümberlülitus ühest BTSist teisele. Peab olema nii sujuv, et inimene seda ei märkaks. MSC ülesanne on kõned kohale suunata. Saadab edasi ning kui tal on piisavalt infot, saadab tagasi BSCsse, mis saadab ta vajalikku BTSi ja see omakorda edasi telefoni. PSTN – public switched telefon network POTS – plain all telefon system G-MSC – gateway- MSC – keskjaama lüüs HLR – home location register (andmebaas, kus on kõigi kasutajate info) VLR – visitor location register (andmebaas, kus on külaliste info – kontrolleri täpsusega – näitab mis kontrolleri levialas parajasti ollakse) EIR – equipment identification register (IMEI koodid) AUC – audentification centre 59 44. Mobiilpositsioneerimine, kärje tunnus CI, kaugus tugijaamast TA –
annaabi.ee 
