karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat Inimesekujutus draamas Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. Siseelu kujutamise vahendid 1. Dialoog ja monoloogid. 2. Mitteverbaalsed väljendusvahendid: näoilme, zestid ja poosid, liikumine jne. 3. Tegelase siseruumi, seejuures ka raskesti väljendatavaid hingeseisundeid saab teatud piirides nähtavaks teha teatraalsete vahenditega, mis näitlejat abistavad: valgus, helid, muusika jne. DRAAMA EPISEERUMINE Dramaatiline teater
Eestis: Karl Ristikivi Eepika Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Jaotub zanriteks: eepos, romaan (suurvormid); jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt (väikevormid) Kirjutatud värssidest ja selles luuakse maailmast terviklik pilt. Romaanis kasutatakse proosavormi ja kujutatakse tegelasi nendr kongreetses ümbruses kindlas ajas ja ruumis. Novell erineb romaanist lühiduse ja keskendatuse poolest Üleminekuzanriks eepika ja lüürika vahel võib pidada poeemi, milles on ühendatud mõlema, nii proosa kui ka luule tunnusjooned. Poeemi iseloomustavad jutustav laad ning värsimõõt ja riim. Eepos Pikk jutustava sisuga, enamasti värssidest kirjutatud teos, mis on välja arenenud mütoloogiliste kangelaste ülistuslauludest. Kalevala- Elias Lönnrot Kalevipoeg- Friedrich Reinhold Kreutzwald Romaan
eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat. Inimesekujutus draamas. Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. DRAAMA EPISEERUMINE Dramaatiline teater kehastab sündmusi tõmbab vaataja endaga kaasa, tarbides ta aktiivsust paneb tundma vahendab elamusi vaataja elab kaasa huvi lahenduse vastu Eepiline teater (Brecht) jutustab sündustest teeb vaatajast jälgija, võtab talt aktiivsust paneb otsustama vahendab teadmisi vaatajale näidatakse huvi tegevuse käigu vastu
murrangu ja rahva võitluse teema, eriti poeemides "Maa kasvab". Hilisemas luules süvenes mõtisklev elukujutus. Tähtsamad luulekogud on "Sõjasõna" (1943), "Jõud ja valgus" (1948). Siin leidub nii siirast paatost kui ka võitluspäevade elu- ja ilujaatavat lürismi. Omapärasemaid teoseid on "Ballaad sinirebasest", milles dramatismiga liitub aine satiiriline käsitlus. Siingi esineb refrään, ja just sellega saavutab autor ülesehitusliku keskendatuse ning mõjuva puändi. Esimesed värsikogud ,,Kangastused" (Tartu 1924) ja ,,Äitsmik" (Tallinn 1925) esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana, arenevaid lüürikueeldusi tõendavad loodusmaalingute plastilisus, sõnaleidlikkus ja värsitehniline ladusus. Eepilist luulet sisaldavasse kogusse ,,Rusemed" (Tartu 1927) ulatub ka sotsiaalseid probleeme, domineerima pääseb ainestiku ekstravagantsus ja grotesksus.
planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus, Olukorra ja seisundi pidev jälgimine 2. Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas, Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine, Sensoorse, emotsionaalse ja intellektuaalse sfääri integreerimine,Ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Mida kujutab endast eneseteadvus? Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 14. Tähelepanu liigid: Tahtmatu, Tahteline, Tahtelisjärgne; Suundade järgi: Fokusseeritud, Jagatud ja omadused: Valivus, Maht, Püsivus, Jaotuvus, Ümberlülitatav, Esmasus,
· Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine · Käesoleva hetke märgistamine · Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine · Loovus · Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Teadvuse funktsioonid II · Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas · Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine · Sensoorse, emotsionaalse ja intellektuaalse sfääri integreerimine · Ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Mida kujutab endast eneseteadvus? · Iseendast teadlik olemine ja arusaamine · Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). · Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Dialoog (Võgotski, Bahtin) Samastumised (Tart) Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu liigid · Tahtmatu · Tahteline · Tahtelisjärgne
märgistatud ruum ja aeg • mõnikord turismireisi sihtpunktina „muinasjutumaa“, mille tegelik asukoht pole turisti jaoks oluline • tänapäeval võimaldab reisimine kiiresti kohale jõuda, erinevalt endisaegsest rändajast ei kulgeta mööda teed tasapisi, vaid hetke jooksul ilma pika kohanemisajata olla lennukiga järgmises punktis sarnaselt lendavale vaibale. • hõlbus liikumisvõimalus tingib kogemuste fragmentaarsuse, keskendatuse mitte protsessile, vaid üksikpunktidele. • aeg voolab teistmoodi, kui meie elu pole struktureerimas nädalapäevade rütm. • reaalsusest põgenemine, oma maailmast väljapääsemine, mille puhul alustatakse argisest keskkonnast ning siirdutakse paika, kus kõik erineb tavapärasest, kus meeled on ergad ning kõike tajutakse ebatavalisena • muutunud on ta seisund ning nii nagu kogetakse muinasjuttu, on rännak
kaalukeelt. Kui mingi mõjur nihutab üht kaalukeelt ühes suunas, on vältimatu, et sellega koos nihkub teine kaalukeel vastassuunas. Ilmingu teisendmõistena kasutatakse ulatuslikult juhtimise tsentraliseerimist ja detsentraliseerimist. Need mõisted avavad asja olemuse poolikult, sest nende all võib mõista ka juhtkonna ruumilist paiknemist. Kogu keerukus peitub nende õige vahekorra leidmises ehk otsutamisõiguse keskendatuse või hajutatuse sobiva määra valikus. Selguse saamisele aitab kaasa vastuse leidmine järgmistele küsimustele: Kus, missugusel organisatsioonitasandil tehakse tähtsaid otsuseid? Kui palju neid igal ametikohal tehakse? 92 Kui vaba, iseseisev ollakse nende tegemisel? Mil määral võtavad organisatsiooni tavaliikmed osa otsustamisest tippjuhtimise tasandil?
Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon
Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus – kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt – dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon
Mõne sündmuse unustamine hüpnoosis hüpnotiseerija sisenduse mõjul ei tähenda mitte mälestuse, vaid hüpnootilise sisenduse allika kättesaadavuse kadumist. Hüpnoosis saavutatakse ka ealist regressiooni hüpnotiseeritu käitub nii, nagu ta arvab last käituvat. See pole jällegi mitte mälu, vaid kujutlusega seotud nähtus. 2. Meditatsioon Meditatsiooniks kasutatakse mantraid (visuaalseid ja akustilisi), millele sügavalt keskenduses viikse end erilisse psüühilise keskendatuse seisundisse (üheks akustilise mantra näiteks on: Om mani padme um ). Meile on meditatsioon kõige tuttavam 1990-te aastate algul üle Eesti "lennanud" transtsendentaalse meditatsiooni (TM) lainena. Mediteerida saab ilma, et seda mingisuguse usulis- filosoofilise ideoloogiaga seostataks, kuigi reeglina kasutatakse meditatsiooni just selliste ideoloogiate erilisuse rõhutamiseks. © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
