287 siga. 3. Sigade realiseerimisvanus ja varavalmivus Põrsas kaalub sündides 1,3 kg , juurdekasv võõrutuseni 0,28 kg päevas. Põrsad võõrutatakse 4 nädala vanuselt, järelikult põrsaste keskmine kehamass võõrutamisel on 1,3 + 28 x 0,28 = 9,14 kg Võõrdesigalas on põrsad kuni 4 kuu vanuseni ehk 120 28 = 92 päeva Keskmine ööpäevane massi-iive võõrdepõrsastel on 0,400kg. 4 kuu vanuselt kaaluvad kesikud keskmiselt 92 x 0,400 + 9,14 = 45,94 kg Nuumsigade keskmine ööpäevane massi-iive on 0,82 kg Varavalmivus ( 100 kg ) saavutatakse 100 kg 45,94 kg = 54,06 kg : 0,82 kg + 120 = 186 päeva Realiseerimismass 104 kg saavutatakse 104kg 45,94 kg = 58,06 kg : 0,88 kg +120 = 191 päeva 4. Seakohtade vajadus. Tiinete ja vabade emiste sigalas 1659 kohta Poegimissigalas. Ühte kohta kasutada iga 39 päeva järel ( 28 päeva imetamist, 7 päeva võõrutatakse ja 4 päeva
Sama kehtib emise kohta, kes on põrsastega juba poegimispesast välja kolinud. Muul ajal on Eesti metssead rahumeelsed ja hoiavad eemale, kui inimest haistavad. Kuigi metssiga võib paarituda läbi aasta, sünnitab ta tavaliselt kevadel, sest peamine jooksuaeg jääb sügisesse. Kui karja külastab piirkonna tugevaim kult, siis hakkavad kõik emised üheaegselt indlema. Nii saab kult ühe ööpäeva jooksul panna aluse terve karja järelkasvule. Poegima minnakse karjast eraldi. Kesikud ehk noored metssead jäävad selleks ajaks omapead. Umbes kahe nädala pärast saadakse jälle perega kokku. Taaskohtumisrõõm on suur. Poeginud emised tutvustavad kiledate põrsaruiete saatel karjale uusi nägusid. Siin saad pesaga lähemalt tutvuda ja soovi korral ka sisse ronida. Kui näed metsas sea poegimispesa, siis lahku kiirelt ja vaikselt, sest inimese kohalviibimine häirib pesaelu ja emis on poegimisajal valmis ohuallikat ründama.
Söödapeet 11 1,5 1,0 0,5 0,2 0,8 0,2 0,4 Allikad: A.Lember, V.Luts, Ü.Roosmaa, A.Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine 1990; Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Tabel 4. Toitefaktorite konsentratsioonimäärad kasvatavate sigade kuivsööda 1kg kohta* Näitajad Ühik Põrsad Kesikud Nuumikud (10-20 kg) (20-60 kg) (kuni 60 kg) Metaboliseeruv MJ/kg 12,0 12,0 12,0 energia Proteiin % 18,0 15-16 13-14 Toorkiud max % 6,0 6,0 6,0
Siga on kõigesööja loom, mistõttu talle võib sööta väga mitmesuguseid söötasid. Üldse võib seasöödad jagada kolme rühma: · energiasöödad (teraviljajahud, ka kartul, juurvili); · proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, srotid, kaunviljajahud, loomsed söödad peale vadaku); · odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead). Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel elunädalatel 5 - 7 mg päevas, kuid emisepiim katab sellest ainult ligikaudu viiendiku. Rauavaegus põhjustab aneemiat ja selle vältimiseks tuleb põrsastele manustada rauapreparaate (2.-4. elupäeval)
Siga on kõigesööja loom, mistõttu talle võib sööta väga mitmesuguseid söötasid. Üldse võib seasöödad jagada kolme rühma: • energiasöödad (teraviljajahud, ka kartul, juurvili); • proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, šrotid, kaunviljajahud, loomsed söödad peale vadaku); • odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead). Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel elunädalatel 5 - 7 mg päevas, kuid emisepiim katab sellest ainult ligikaudu viiendiku. Rauavaegus põhjustab aneemiat ja selle vältimiseks tuleb põrsastele manustada rauapreparaate (2.-4. elupäeval)
lahust ei satuks veeni ümbruse kudedesse (tekivad kudede kärbus ja veenipõletik). Selleks tulebki nõel süstimisel pikalt veeni viia, et ta looma rabelemisel kergesti välja ei tuleks. Pärast süstimist veen komprimeeritakse (surutakse kokku), lastakse verd läbi nõela välja voolata. Süstimine kõhuõõnde on levinuim põrsastele ja kesikutele ravimite manustamise viis. Kõhuõõnde süstimisel hoitakse põrsad ja kesikud tagaj asemest rippu, pea allapoole. Pärast süstekoha desinfitseerimist viiakse nõel lühikese torkega häbemeluu ja naba vahe keskkohalt (tagapool naba) 1-2 cm kaugusel keskjoonest läbi kõhuseina ning tehakse süste. 35. Söötmisvigadest põhjustatud probleemid seakasvatuses (mineraalelementide sisaldus ratsioonis, ratsiooni suur proteiinisisaldus, ebaõige ingredientide sisaldus ratsioonis jt). SÖÖTMISVIGADEST PÕHJUSTATUD PROBLEEMID KÕHULAHTISUS 1
- kaalu järgi - minnakse tagasi biomassi juurde - einemissageduse järgi Taimtoiduliste loomade puhul kasutatakse DNA analüüsi junni komponentide väljaselgitamisel. Junnide abil saab teha loendust. Looma vanust saab määrata: - välise vaatluse abil - mõne registreeriva struktuuriga (nt tõmmatakse hammas välja, hamba kuluvuse järgi, hamba vahetuse järgi). - Karvkatte järgi (nt kesikud vöödilised teatud vanuseni) - Sarvede arengu järgi Lindude vanust saab määrata: - sulestiku järgi (nt noorel kotkal palju kirjum sulestik) - Fabriciuse paun funkab kuni 6. kuuni Sigimisbioloogia uurimine Munasarjast on võimalik leida üles kollakehad ning selle järgi teha kindlaks kui palju poegi on emasel loomal olnud. Uurimine Eestis Saarma toitumist Eestis kõige rohkem uuritud (15 000 junni). On uuritud veel mingi, põdra ja metssea toitumist
100 kg jahu ja seega oli töötajal füüsiliselt raske töö. Põrsastele tuli kottidest võtta graanuleid ja valada nende söödaautomaatidesse. 8 Joonis 3. Jahu saamine kolust kärru 6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED 6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine Emiste ja kultide, nuumikute ja kesikute lautades ei kasutata allapanu. Emised on kas individuualsugludes või rühmasulgudes, nuumikud ja kesikud on rühmasulgudes, kus ühes sulus on 20-30 siga. Võõrdepõrsaste lautades kasutatakse minimaalselt allapanu, pärast sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus. Tiinete emiste sulus, kui on teada, et nad hakkavad peagi poegima, visatakse neile suures koguses turvast. Kui põrsad sünnivad, siis on neil pehmem pind ja ka soojem. Ning hiljem
Varud on ainelised varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju. seemnekartulit ja -juurvilju, noor- ja nuumloomi (põrsad, kesikud, vasikad, mullikad, väljapraagitud põhikarja loomad), mesilassülemid. Tootmisettevõtete ja kaubandusettevõtete varude struktuur on erinev. Tootmisettevõtte varudeks on tooraine, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Varude arvestussüsteemid Varude kulupõhiste arvestusmeetodite rakendamiseks on olemas kaks võimalikku süsteemi, mille valikut ettevõttele ei piirata. Nendeks on: a) Varude perioodiline arvestussüsteem (hindamissüsteem)
kohtus oma tegevusest aru andma. Kommentaarid: Väike mudli! 04.05.2009 06:31 "mehikesel on mitu ametit nagu hunt kriimsilmal! Istudes hulgalistel, nõukogu kohtadel ja miudugi saades seega ka hullult pappi,arvab Mudli ,et on supertark! Väike ümbrik teenete eest,on ju sellele mehikesel loogiline! Tankistiamet toob ikka sisse ka!" 5 irw 04.05.2009 02:58 "te tõrjuge, mida tahate. Kõik on ammu selge. Ilma ahne susserdamiseta ei oska kesikud päevagi alustada. Loll jutt suhu tagasi". 1.4. Personaalsus "Lasteaiakohast ja põhiseadusest". Lugu sellest, kuidas lastele ei jätku lasteaiakohti. Põhiseaduse kohaselt kohustub kohalik omavalitsus aga tagama piisava arvu haridusasutusi ja seda ka noorematele kui 3-aastastele lastele. Isegi, kui vanemad eelistaks olla lapsega kodus, peab olema lasteaiakoht tagatud. Lugu on murettekitav neile vanematele, kes ootavad hetkel lasteaiajärjekorras kui ka neile noortele, kes
Haiged ja viiruskandjad loomad eritavad viirust sülje, uriini, piima, ternespiima ja roojaga. Tõestatud viiruse levik ka sperma vahendusel loomulikul paaritusel või kunstlikul seemendamisel. Haiguse kroonilise kulu korral on kasvikutel avastatud viirust orofarüngeaalpiirkonnast kuni 251 päeva pärast nakatumist ja põrsaste verest 210 päeva parast nakatumist, kes on nakatunud in utero. · SRRS põdenud võõrutatud põrsad ja kesikud eritavad viirust 4-5 nädalat · Vanemad sead, sh. suguloomad 2 nädalat · Välitingimustes nakatunud loomad levitavad viirust kuni 90 päeva · Inkubatsiooniperiood kuni seitse päeva · SRRS viirusel on tropism makrofaagidega, samuti kujuneb rakuline immuunvastus ja limaskestade kahjustus. Viirus paljuneb haiguse akuutses faasis peamiselt makrofaagides ja kopsus, viirus persisteerub tonsillides ja kopsu makrofaagides.
annaabi.ee 
