keskorganisatsiooni loomist, mille jaoks 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu asutamiskongress (lühend IAAF). Võeti vastu ka IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit. Nüüdseks on IAAF-il liikmesriike 210. Naised hakkasid kergejõustikku harrastama 20. sajandi alguses. Esimesed naiste maailmamängud toimusid 1922. aastal Pariisis. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka olümpiamängude kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste arvu kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus- ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid.
Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi
kaugus ja kolmikhüpe. 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. USAs peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898. Naised hakkasid kergejõustiku harrastama 20. saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Sport Eesti vabariigi ajal Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920.
tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustusteks. Sportlikud saavutused on hoolika töö tulemus, et see on elustiil. Kõik peab aga millestki algama. Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus. Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks. 1. Kergejõustikualad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m
· 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. · USAs peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898. · Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused korraldati Pariisis aastal 1922. · Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. · Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Kergejõustiku jaoks sobivad riietus ja jalatsid: Spordijalatsites (naelikutes) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis
aastat. Üliõpilaste MM võistlusel 1933. aastal Torinos võitis kaugushüppes Nikolai Küttis 7.26-ga. Euroopa meistrivõistluste eelsel 1937. aastal võitis Ruudi Toomsalu Londonis kaugushüppe 7.41,5-ga ja teenis üliõpilaste maailmamängudel Pariisis hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustel Pariisis sai Ruudi Toomsalu viienda koha 7.24-ga. 1945. aastal Kiievis üleliidulistel meistrivõistlustel saavutas 18-aastane Eugenia Laasik kaugushüppes teise koha. 1950.ndateks olid osad kergejõustikualad maha jäänud. 1955.aastal tuli päevakorda nende arendamine, eeskätt olid luubi all kõikvõimalikud hüpped. 1957. aastal oli Vilvi Maremäe (Nummert) maailma eliidi hulgas kaugushüppes ja viievõistluses. Võidukalt esines ta III rahvusvahelistel noorsoomängudel Moskavas ning järgmisel hooajal edestas kaugushüppes ka tulevast maailmarekordinaist ja olümpiapronksi Hildrun Clausi. 1960.ndate teisel poolel hakkas edu saatma Eesti sportlasi ka kaugushüppes.
naistöölised. Nad asendasid mehi tööpingi taga, miks ei võinud nad sama teha ka spordiradadel? Organiseeritud naiskergejõustikliikumine tekkis 1917. aastal Prantsusmaal, kui Alice Milliat rajas Prantsusmaa naiste spordiföderatsiooni. Enne seda, 1912. aastal, oli juba loodud esimene naiste spordiselts "Femina Sports", mis tegeles kergejõustiku, murdmaajooksu, ujumise, sõudnmise, hoki ja isegi jalgpalliga. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM- de kavasse. REEGLID SPORTIMISEKS 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID Üldjoontes kasutatakse spordipraktikas rohkem selliseid kiirus- ja jõuharjutusi, mida sooritatakse maksimaalse intensiivsusega. Maksimumile lähedane lihastöö võimsus saavutatakse liigutuste kõrge sagedusega või lihaste poolt suure vastupanu ületamisega. Treenides kiirust, arendatakse paralleelselt teatud määral jõudu, jõutreeningul aga kiiruslikke omadusi
eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. USA-s peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898. Naised hakkasid kergejõustiku harrastama 20. saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM-de kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus- ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2. JOOKSUD
(distantsi pikkus kuni 400 m). Sportlase arengu võrdlemiseks on töös ära toodud kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016) ning võistlustulemused (kevad 2015 kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on kõik treeningud eraldi üles kirjutatud autori treeningpäevikusse. Loovtööga uuritava protsessi lõppeesmärk on kõik aastatagused kiirjooksu ajad (60 m, 60 m tõkkejooks, 200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra. Kergejõustikualad võib piltlikult jagada kolmeks: jooksud, hüpped ja heited. Paljudel aladel on väga tähtis liikumise kiirus. Lisaks kiirjooksualadele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus- ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti paistavad silma heitjad kiirete aegade poolest lühikeses sprindis. Näiteks, meie olümpiavõitja Gerd Kanter on oma kettaheite hoovõtukiiruse poolest maailma kiireim. Kiire liikumine ringis loob eelduse kettale suurema algkiiruse andmiseks.
Kaasaegsete olümpiamängude eelkäijad: Gotswoldi (olümpiamängud): vt. üleval Ramlöse mängud: 1834. a. G.J. Skaratau organiseerimisel antiikmängude eeskujul korraldatud olümpiamängud Rootsis. Kavas olid maadlus, lühi- ja pikamaajooksud, hüpped, köielronimine. Järgmised mängud toimusid 2 aasta pärast. Wenlocki mängud: vt. üleval Liverpooli olümpiamängud: Peeti esimest korda 1862. aastal. Korraldajateks J. Hulley ja C. Melly. Kavas olid: kergejõustikualad, võimlemisalad, vehklemine, maadlus. Toimus ka kirjanduskonkurss. Auhindadeks ainult medalid. Osalema lubati ainult ,,dzentelmen- amatöörid". Zappase mängud: Kreeka rahvuslikud om. Esimesed toimusid 1859. aastal Ateenas. Kavas olid staadionijooks (200m), diaulos'e jooks(400m), dolichos'e jooks(1400m), odavise, kettaheide, posti otsa ronimine, kaugushüpe, kaarikusõit. Järgmised mängud toimusid 1870. aastal.
annaabi.ee 
