On olnud tähendusi kus keravälk on justkui pilvedest alla langenud Esinemine majades On juhtunud, et keravälk satub majja, kas läbi lahtise akna, läbi korstna või läbi pistikupesa. Liigub mööda elektrijuhtmeid ja inimeste liikumise peale. Ehk kui keravälk on majas, ei tohi ennast liigutada. Väljub üldjuhul aknast või läbi seina. On olnud olukord, kus keravälk läheb läbi akna, akent purustamata. Keravälgu korral ei tohi ennast liigutad, muidu see ,,ründab" sind. Olukord: Keravälk tuleb läbi pistikupesa tuppa. Kõik teavad, et ennast ei tohi liigutada. Keravälk liigub mööda elektrijuhtmeid. Selleks, et keravälku välja saada tuleks aken avada. Üks inimene seisab laua juures, ta liigutab ennast ja tema liikumise peale on keravälk kohe kohal. Inimene lendas üle laua. Miks? - vastust ma sellele ei leidnud, aga ju seal on siis mingid sellised jõud, mis nii teevad. Igatahes on see
ekraanid, helendama elektrilambid ning raadiosaatjas võib kuulda praginaid. See võib tekitada põletusahaavi inimkehale. Keravälk on kõikvõimas ning suudab liikuda ka läbi seinte ja akende, mille tulemusena jätab endast järele pisikesi auke. Vahel võib kera ka toast lahkuda ilma kahju tekitamata. Tema kadumine toimubki plahvatusega või siis täiesti käratult [1]. Kõik need imepärased omadused on loonud erinavid teooriaid, millede abil on püütud seletada keravälgu fenomeni. Üldiselt võib need teooriad jagada kahte suurde rühma. Ühed väidavad, et välk saab omale energiat enda sisemusest, kuid teised arvavad, et energia tuleb hoopis väljaspoolt. Esimeste teooriate rühma võib liigitada neid, mis seostavad keravälgu olemust ülikuuma õhu, mõne muu gaasi tasase põlemisegi või ülitiheda plasmaga. Teised teooriad väidavad seda, et äikesetormi ajal on ülitugevad elektriväljad, mis võivad koondada kosmilisi osakesi, mis omakorda ergastavad
Keravälk on plasmakera ehk siis kõrgel temperatuuridel (500°C-1500°C) ioonide kämp, mida hoiavad koos selle enda magnetväljad. Esinemine Keravälk esineb enamasti koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähakse teda just pärast äikeselööki maapinna kohal hõljumas. On olnud ka tähelepanekuid, kus keravälk on justkui pilvedest alla langenud. Kuidas tekib? Uus-Meremaa Canterbury ülikooli teadlased John Abrahamson ja James Dinniss, seletavad keravälgu teket, lähtudes tavavälgust. Kui välk lööb pinnasesse, siis muutub räni räniauruks. Kui aur jahtub, kondenseerub räni aerosooliks, mis moodustabki kerakujulise palli, mida hoiavad koos selle pinnale kogunevad elektrilaengud. Ja see pall hiilgab, kuna räni ühinedes hapnikuga eraldub soojust. Iseloomulik Ümmargune, läbimõõduga umbes 20 cm Häguste äärtega Helendab samamoodi, nagu üks tavaline sajavatine elektripirn
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini nende segust
ILMASTIKUNÄHTUSED Koostajad: Kerstin Mäemurd Merilin Aavik. 12ü. VÄLK Välk tekib ainult äikesepilves Tavaliselt on välgu kestvus 0,2 sekundit Kõige rohkem on joonvälku Välgud liiguvad erineva kiirusega Mere kohal esineb välku harva, kuna sealsed ilmastikutingimused on väga stabiilsed Harva esineb ka keravälku Keravälgu eksisteerimine lõppeb tavaliselt plahvatusega Videod http://www.youtube.com/watch?v=7DvpG5exVX0 http://www.youtube.com/watch?v=w8r_hiCp-Dg&feat VIKERKAAR Vikerkaar on optikanähtus Mõnikord on näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvi Inimene näeb vikerkaart spektervärvide kaarena
heale geomeetria ja matemaatikatundmisele, ja väidavad, et kõrte murdekohtade dünaamika hoolikamal uurimisel on võimalik eristada inimeste poolt loodud viljaringe teistsugustest, seni seletamata põhjustel tekkinud viljaringidest. Samuti on otsitud seoseid viljaringide asukoha ning vanade kultuspaik või matusepaikade vahel ning oletatud, et viljaringid on seotud teadusele seni tundmatute energiaväljadega. Lisaks mainitud tekkepõhjustele on oletatud, et tegu on keeristuule toimega, keravälgu tegevusega, plasmakeeriste või satelliitidelt pärineva mikrolainelise kiirguse mõjuga. Mitmed viljaringide tegemise organisatsioonid on korduvalt demonstreerinud viljaringide tegemist. Ööl vastu 12. juulit 1992 korraldati Inglismaal Berkshire'is viljaringide tegemise võistlus. Võitjad suutsid küllalt lühikese aja ja väga piiratud varustusega luua keerukaid ja korrapäraseid kujundikombinatsioone, mis viisid segadusse ka Maavälise päritolu hüpoteese pooldavaid uurijaid.
varieeruva värviskaalaga helenduv kera, läbimõõduga umbes 20 cm. Esineb enamasti koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähakse pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. On pandud tähele, et keravälk justkui langeks pilvedest. Keravälk liigub õhus aeglaselt ning võib tungida ruumidesse enamasti läbi aknaprao või korstna ja seejärel kas lõhkeda suure pauguga või kahju tekitamata ruumist lahkuda. Keravälgu elueaks peetakse keskmiselt kuute sekundit. Välk võib liikuda üles, kuid enamasti teeb seda muudes suundades. On ka täheldatud, et keravälk on suuteline põrkuma maapinnalt nagu kerge õhupall. Arvatavasti on tema temperatuur kõrge, mis tekitab sisisevat heli ja teravat lõhna enda läheduses. Need omadused on tekitanud mitmeid teooriaid selle kohta, miks ja kuidas keravälk tekib, kuid 100% kindlat teooriat pole siiani leitud.
seostatakse UFO-de ja muude nähtustega. Kosmosetulnukad Keravälk Üks kohutavaim nähtus, mis meile taevast kaela langeda võib on keravälk. See võib olla tennisepalli kuni korvpalli suurune ergav mass, mis kestab paarist sekundist mõne minutini. Keravälk ilmub äkitselt kas avamaastikule või hoonetesse, vahel hõljub see sisisedes või visisedes ning kaob võimsa energialahvatusega. Keravälk ei pruugi alati ilmuda äikesetormide ajal. Inimesed ajavad sageli keravälgu UFO-de kaela. UFO UFO (unidentified flying objects) tähendab tundmatut lennuobjekti, mille alla liigitatakse kõik esmapilgul mõistmatud lendavad objektid. UFO ei tähenda tulnukate kosmoselaeva ega pole sünonüümiks mingite rohelist mehikeste isemoodi lennumasinale. Üheksal juhul kümnest on võimalik UFOd siiski IFOde (Identified flying objects) ehk tuntud lennuobjektide alla liigitada. Väljaspool aega Ajanihe Aja olemust selgitada püüavad kaks teooriat
hoiatuseks ja toetuseks, aga ka manala (surnute asupaik) märgiks. Üldisem kui puuesemetel on silmusnelinurga kasutamine tekstiilide kaunistustes: kinnastel, Setu vöödel , Lõuna-Eesti tikandeis. Viiskand - nõiduse, kuradi, kurja silma ja õnnetuse eest kaitsev märk. Ravib nahahaigusi Pentagramm oli eestlastele eelkõige tuletäht pikse sümbol (viisnurk arvati kehastavat pisuhända ja pisuhänd, kui taeva all lendav pika sabaga tulekera, on meteoori või keravälgu rahvapärane tõlgendus), ka veenuse täht ja inimese elutuli. Seetõttu usuti märki kaitsvat kahjutule eest. Veskitiivuline positiivne olemine, kaitsemärk, päikesemärk ja õnnetäht. Välja arenenud svastikast, mida maagilises tähenduses kasutati märki haiguse, nõiduse ja vanatühja vastu. Märki on lõigatud hoonete kelpadesse (katuse otsapind) arvatavasti maja kaitsemärgina. Merihobusüda - hooneid kaitsev märk. Tähendab laeva
Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis võib olla väga erinev: siksakikujuline, hargnenud, lindikujuline ning raketikujuline. Lindikujuline välk koosneb mitmest peaaegu paralleelsest välgust. Raketikujuline välk meenutab jälge, mille jätab rakett. Tasapinnaline välk haarab suure osa pilvest, mis otsekui süttiks oma paksuses. Keravälku esineb suhteliselt harva. Keravälk on helendav kera, mille värvus võib olla sinakast helevalgeni. Keravälgu läbimõõt on 10 20 cm. Keravälk püsib sekundi murdosast 3 5 sekundini, harva mõne minuti. Keravälk võib kaduda täiesti vaikselt või tugeva plahvatusega ja tekitada tõsiseid purustusi. Kadumisel jääb alati maha teravalõhnaline suits. Keravälk võib siseneda väga väikestest avavustest korstnast, õhuaknast. Tihti väljub ta metallesemetest (elektrijuhtmed, telefon). Keravälgu sisemine temperatuur on väga kõrge, kuid mööda kergesti süttivaid aineid
annaabi.ee 
