Keravälk Noarootsi Gümnaasium Kinne-Riin Reest Emma Trumm 2012 Definitsioon Keravälk on plasmakera ehk kõrgel temperatuuridel (500°C-1500°C) ioonide kämp, mida hoiavad koos selle enda magnetväljad. Esinemine Keravälk esineb tavaliselt koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähtakse teda just pärast äikeselööki maapinna kohal hõljumas On olnud tähendusi kus keravälk on justkui pilvedest alla langenud Esinemine majades On juhtunud, et keravälk satub majja, kas läbi lahtise akna, läbi korstna või läbi pistikupesa. Liigub mööda elektrijuhtmeid ja inimeste liikumise peale. Ehk kui keravälk on majas, ei tohi ennast liigutada. Väljub üldjuhul aknast või läbi seina. On olnud olukord, kus keravälk läheb läbi akna, akent purustamata. Keravälgu korral ei tohi ennast liigutad, muidu see ,,ründab" sind.
..................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS Äikesega koos esineb mitmeid ilmastikunähtuseid, mis võivad olla ohtlikud nii meile kui ka keskkonnale. Need on välk, keravälk ning õhukeerised (trombid, vesipüksid) ning rahe. Keravälk on väga haruldane. Seda ei satu niisama nägema nagu suviti tavalist välku. Sellel välgul on omad kindlad kombed, mis on siiani meie inimkonnale väga arusaamatud. Keravälk on tegelikult mõiste, mida kõik inimesed oma kõnekeeles kasutanud on, kuid siiani on teadmata, kuidas see täpselt tekib. See on köitnud sajandeid inimeste meeli ning seda suudab teha ka siiani.
Keravälk Noarootsi Gümnaasium Kristi Kähär 2011 Definitsioon Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera läbimõõduga umbes 20 cm kuni meeter. Keravälk on plasmakera ehk siis kõrgel temperatuuridel (500°C-1500°C) ioonide kämp, mida hoiavad koos selle enda magnetväljad. Esinemine Keravälk esineb enamasti koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähakse teda just pärast äikeselööki maapinna kohal hõljumas. On olnud ka tähelepanekuid, kus keravälk on justkui pilvedest alla langenud. Kuidas tekib? Uus-Meremaa Canterbury ülikooli teadlased John Abrahamson ja James Dinniss, seletavad keravälgu teket, lähtudes tavavälgust. Kui välk lööb pinnasesse, siis muutub räni räniauruks. Kui aur jahtub, kondenseerub räni aerosooliks, mis moodustabki kerakujulise palli, mida hoiavad koos selle pinnale kogunevad elektrilaengud. Ja see pall hiilgab, kuna räni ühinedes hapnikuga eraldub soojust. Iseloomulik
seitsmel korral, kõige kergemail kordadel said juuksed kõrvetada, raskemal juhul oli selg ja rind põletushaavades. Enamuse neist saatusehoopidest sai ta hobuse seljas ratsutades, korra tabas teda välk majas elektrijuhtme lähedal. Ta jäädvustas sellega Guinnessi rekordi. 1952. aastal tabas välk lennukit, olgugi et lähim äikesepilv oli 50 miili kaugusel. Nii polegi võimatu, et tuleb välk selgest taevast. Keravälk Keravälk on harva esinev punasest kollaseni varieeruva värviskaalaga helenduv kera, läbimõõduga umbes 20 cm. Esineb enamasti koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähakse pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. On pandud tähele, et keravälk justkui langeks pilvedest. Keravälk liigub õhus aeglaselt ning võib tungida ruumidesse enamasti läbi aknaprao või korstna ja seejärel kas lõhkeda suure pauguga või kahju tekitamata ruumist
vaid hetke. Aknapiirkonnad Aknapiirkonnad on kõikjal maailmas paiknevad mõistatuslike nähtuste esinemisalad, kus toimub märksa rohkem kummalisi sündmusi, kui seda tõenäosusteooria alusel olla tohiks. Uurimused näitavad, et aknapiirkonnad on kohad, kus kontsentreerunud loodusliku energia mõjul juhtub palju pealtnäha paranormaalseid nähtusi, mida seostatakse UFO-de ja muude nähtustega. Kosmosetulnukad Keravälk Üks kohutavaim nähtus, mis meile taevast kaela langeda võib on keravälk. See võib olla tennisepalli kuni korvpalli suurune ergav mass, mis kestab paarist sekundist mõne minutini. Keravälk ilmub äkitselt kas avamaastikule või hoonetesse, vahel hõljub see sisisedes või visisedes ning kaob võimsa energialahvatusega. Keravälk ei pruugi alati ilmuda äikesetormide ajal. Inimesed ajavad sageli keravälgu UFO-de kaela. UFO UFO (unidentified flying objects) tähendab tundmatut lennuobjekti, mille alla liigitatakse kõik esmapilgul mõistmatud lendavad objektid
Välgu kiirus u. 30 000 km/h Äikese liigid Pilvesisene 75-80%. Ei ohusta maapinnal asuvaid objekte. Iseloomustavad nõrgemad sähvatused ja müristamised Maa ja pilvevaheline kuni 20-25%. Otsib võimalikult lühikest teed pilvest maani, õhu suure elektritakistuse tõttu, tabades tavaliselt kõrgemaid objekte. Äikesega kaasnevad nähtused Pagi Äkiline tuule tugevnemine. Eestis u. 15-25m/s. Esineb ka tugevamaid pagisid Keravälk Tavavälgust pikem eluiga(kuni paar minutit). Kerajas või piklik, helendav ja liikuv Tornaado- Maapinna kohal paiknev tuulekeeris. Vesipüks Veekogude kohal paiknev tuulekeeris. Müristamine Kuum välgu sähvatus paisutab õhku, mille tagajärjel tekib lööklaine ehk müristamine Ei ole nii ohtlik kui välk. Äikesega kaasnevad ohud Tulekahjud Elektriseadmete kahjustumine Elusolenditele eluohtlik
Koos paari madrusega kanti meeskonnaliikmed paatidesse. Kell 20.52 läks laev põhja. On suur õnn, et pääseda õnnestus koguni kõikidel madrustel. Öö läbi kiikusid päästepaadid vee peal, kuni hommikul valges märkas neid möödasõitev laev ja võttis tormist merehaiged madrused oma pardale. Teadlased on palju pead vaevanud, mida kujutas endast see punane objekt, mis nii palju kahju põhjustas. Praeguseks on nad kindlad, et see oli erakordselt suur keravälk. Nagu teada, võib keravälku kõige sagedamini näha õhtul ja seal, kus maapinna ja taeva vahel on palju elektrilaengut. Keravälk liigub hääletult või tasakesi pragisedes, kui ta aga satub elektrijuhtide lähedusse, võib ta kas hajutada oma elektrilaengu hääletult või lõhkeda tohutu pauguga. Käesoleval juhul toimis elektrijuhina laeva korstnast väljuv suits. 1) Viis suurimat rahuaegset laevahukku 20. Sajandil a) "Dona Paz" (Filipiinid) põrkas 1987
muud kui vaatlejani jõudvate lööklainete ,,koor". Kas siis pilvedevaheline kaja ei mängi üldse rolli? Tegelikult tõesti mitte. Oma ehituselt on, nagu eelpoolgi mainitud, pilved hõredad ja seetõttu jääb kaja neilt inimkõrvale tajumatuks. Samas ei saa väita, et kaja pilvedelt, kui nähtust, iseenesest olemas ei oleks. On küll. Ülitundliku aparaadi, sonari, abil on seda ka võimalik registreerida, ent inimkõrv ei suuda seda kaja tajuda. 3.2. Keravälk Keravälgu läbimõõt on enamasti 10 30 cm. Kujult on keravälgud kas ümarad, pirni või lindikujulised. Mõnikord on keravälkudel ka saba. Mõned inimesed on näinud keravälgu sees niiditaolist mustrit ja kirjeldavad keravälgu sisemust, kui "lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on seest üleni täis helendavaid jooni". 3 See on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses 17 Keravälku võib heleduse poolest võrrelda täiskuu või 100 200 W elektripirniga. Enamasti on
see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategelased. Järmiseks tulid lood „ Imelised muutused“ ja „ Sandra Dee“. Esimene nedest mängiti kitarril ning oli rahulik. Teist laulis Betty Rizzo tegelaskuju. Bettyt mängis draamateatri näitleja Piret Krumm. Laul oli irooniline ning sellega heideti peategelase Sandy üle nalja. Järgnesid laulud „Õlitatud keravälk“ , „ Sandy“ ning „ Me kokku käime“, mis võttis esimese vaatuse suurepäraselt kokku. Teine vaatus algas looga „Šeikides keskapeol“. See lugu oli väga rokilik, kiire ning kaasahaarav. Järgnes kaks pisut aeglasemat lugu. „ Täiskuu“, mille autoriteks on R. Rodgers ja L. Hart ning „Lootusetult hoolin sust ma“, mille autorik on J. Farrar. Veel kõlasid lood „ Sündinud džaivma“, „Ilukool Otsas“ ja „ Üksinda autokinos“
Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. Välgutaolised nähtused Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk (tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda. Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud artiklis teatatakse, et surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli
Idioom – Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Võrdlused – Ehteestilised rahvalikud võrdlused on nt vihma valab (~ tuleb) nagu oavarrest, kleit nagu mustlase tulekahju, läks nagu keravälk, piiblist pärineb nt jäi seisma nagu soolasammas. Kõnekäänud – Kõnekäändudeks on püsivad sõnapaarid, metafoorsed ütlused, retoorilised hüüatused ja küsimused. Nt ei liha ega kala, (ei hakka) nahka turule viima, ole tuhandeks terve!, kivi kotti!, kadus nagu tina tuhka, (elu) ripub juuksekarva otsas. 5. Fraseologismide päritolu ( ja kujunemine ) Põlisfraseologismidele leiame tihtipeale vasteid sugulaskeeltest, mis osutab pikale eale:
Selles staadiumis vabanebki välgu energia. Miks talvel palju välku ei löö? Pikne ei ilmu sagedalt talvel, sest siis ei ole ilm nii ebapüsiv ja niiskust on atmosfääris vähem, kui suvel. Need kaks koostisosa töötavad koos, et teha soojusjuhtivaid torme, mis võivad tekitada välgu. Ilma ebapüsiva ilma ja niiskuse, tugevad tormid tõenäoliselt ei teki. Välgutaolised nähtused Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk (-tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda. Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud artiklis teatatakse, et surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli
Välk on üks äikese komponentidest(Jänes-Kapp 2009). Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem esineb joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 kilomeetri pikkust mitmeharulist välgukanalit. Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk (tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). (Wikipedia…22.11.2012.) 1.3. Kõu Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris
teisest otsast. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Välgutaolised nähtused Välgutaolised nähtused on kettvälk(koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk(tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seikub tihti süda. Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud artiklis teatatakse, et surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli
tugevad elektriväljad, et tulemuseks on sädelus, mida me välguks nimetame. Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis võib olla väga erinev: siksakikujuline, hargnenud, lindikujuline ning raketikujuline. Lindikujuline välk koosneb mitmest peaaegu paralleelsest välgust. Raketikujuline välk meenutab jälge, mille jätab rakett. Tasapinnaline välk haarab suure osa pilvest, mis otsekui süttiks oma paksuses. Keravälku esineb suhteliselt harva. Keravälk on helendav kera, mille värvus võib olla sinakast helevalgeni. Keravälgu läbimõõt on 10 20 cm. Keravälk püsib sekundi murdosast 3 5 sekundini, harva mõne minuti. Keravälk võib kaduda täiesti vaikselt või tugeva plahvatusega ja tekitada tõsiseid purustusi. Kadumisel jääb alati maha teravalõhnaline suits. Keravälk võib siseneda väga väikestest avavustest korstnast, õhuaknast. Tihti väljub ta metallesemetest (elektrijuhtmed, telefon).
tundmatute esinejatega – ääretult tänuväärne töö Malviuse (jt.) poolt! Silver Laas on mõnevõrra rohkem tuntud – tema laulis ka võimsalt. Nohiku laul (Kuutaja?) teises pooles – väga hea!!!! Ilukool otsas – see lugu passis isegi kuulata, väga põnev lahendus, eriti just muusikaliselt (Fredi Pärs – selgus, et Superstaari saatest tuttav paljudele). Freddy, mu arm – hästi lauldud (Kethi Uibomägi ja teised tšikid)! Kõik need Õlitatud keravälk, Sündinud jive’ima jms tantsulisemad lood olid väga kaasahaaravad. Ma ei tea, kuidas oli Linnahalli laval, aga tolle versiooni CD laulud on nendes punktides tõesti igavad. Seega – muusikaliselt jäin igati rahule (välja arvatud Meribeli hääl viimases loos, Sinu valinud ma ja Priit Strandberg selles Üksinda autokinos, kus tuli mingil hetkel tõesti võimsat häält teha ja ei olnud piisavalt võimas.) Nüüd, mil ka teiste peaosalistega etendus on nähtud, pean tunnistama, et
TERMODÜNAAMIKA -soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. ...
annaabi.ee 
