Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. 12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks? Neid, mille spektris esinevad tugevad emissioonijooned. 13.Mis on kvasarid? Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. 14.Kirjeldage kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade spektreid. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn. Sünkrotronkiirgust kui normaalsete tähtede soojusliku kiirguse spektrit
Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. 12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks? Neid, mille spektris esinevad tugevad emissioonijooned. 13.Mis on kvasarid? Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. 14.Kirjeldage kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade spektreid. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn. Sünkrotronkiirgust kui normaalsete tähtede soojusliku kiirguse spektrit
6 KOKKUVÕTE Kerakalad on peamiselt troopiliste merede kalad ning neid leidub soojades vetes üle terve maailma. Nad on tavapäraselt hallikat värvi, kuid leidub ka väga kirevaid isendeid. Neil on hästi arenenud lihastik ning omapärane nokka meenutav suu, millega purustada oma saak. Kerakalal on hea silmanägemine ning võime oma kiirus järsult tõsta. Kala tõmbab ennast ohu korral vett või õhku täis, meenutades suur kerajat palli. See on tema üks eripärastest kaitsemehhanismidest. Arvatakse, et kerakalad on teised kõige mürgisemad selgroogsed maailmas. Paljud liigid sisaldavad tugevatoimelist närvimürki nimega tetrodotoksiin. Toksiini toimel kujuneb kiiresti lihastalitluse blokaad, mis esmalt väljendub keele ja suupiirkonna tuimuse ja tundetusena, traagilistel juhtudel saabub surm. Vaatamata sellele kasutatakse kerakala söögiks, kuid tuleks
Talv on külm ja suvi palav. Suve lõpul võib- olla põud. 250- 550 mm. Parasvõõtme soojemas osas. 3. Mullastik: Mustmullad, maailma viljakamad mullad. 4. Taimestik: Vara kevadel õitsevad: pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed Suve alguses: suvepüksid, hiirehernes, tõrvalill Kesksuvel: vägiheinad, jumikad Suve lõpul: taimestik närbub, õitseb ainult osa kuumusega kohastunud maltsalisi ja poolpõõsaid. Stepile on iseloomulik veerpallid, meenutavad kerajat põõsast, murduvad kergesti ja veerevad tuulega mööda maad edasi. Kultuurtaimed: päevalill, sojauba, lina, rapsi, aed- puuviljad 5.Loomastik: antiloopid, piison, saiga, suurhüpik, suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, koiott, puuma, nandu. 6.Inimtegevus: Üles haritud rohtlad. Kütimine, karilooma kasvatamine, tööstus(nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaag), maa harimine. Nimetatakse viljaaidaks. Niiskemates kohtades mais ja kuivemates nisu.
puudub. Galaktikade värv on kollakasvalge. Galaktikate koostis: Tähed jagunevad keemiliselt kahte rühma. Esimene ketta populatsioon on koostiselt sarnane päiksega ja sisaldab kõikvõimalike tähti ning täheparvi. Teine sfääride populatsioon,kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhna tähed(Galaktika mõhn asub galaktika keskel). Spiraalgalaktikate tolm,gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Galaktikate teke Galaktikad tekivad hajusast gaasipilvest. Gaasi kokkutõmbumisel võivad hakata tekkima gaasikobarad, millest saavad tähed,enne kui ketas jõuab kujuneda.(Elliptiline galaktika) Teiste galaktikate juures tekib kaks rühma, tähepilv ja gaasiketas. Tekib galaktika. Aktiivsed galaktikad ja kvasarid Kvasarid vanad galaktikatuumad. Pärinevad varasest universumist ja on maast ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur.
Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. Kuidas uuritakse galaktikate dünaamikat? Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Kirjeldage tähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates. Spiraalsetes galaktikates liiguvad tähed ringjoon-orbiitidel, spiraalharude osas tähtede joonkiirus ühesugune. Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas. Millest ja kuidas tekivad tähed spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates?
Universumi iga väljendab Hubble´i konstandi pöördväärtus. 5. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad: tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Me asume pöörleva ketta sees. 6. Selgitage mõistet ,,noored ja vanad tähed". Spiraalgalaktikate tolm, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Galaktikate teke saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel. Elliptilise galaktika teke sarnane tähe sünniga; spiraalgalaktika planeedisüsteemi kujunemisega. Aeg on pikem, kuna mastaap suurem. Tekib 2 populatsiooni : tähepilv ja gaasiketas (tähed stabiliseeruvad kiiresti; ketta areng võtab kauem aega). 7. Mis on kvasarid? Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga
ellipsikujulised.koosneb peamiselt vanadest punastest tähtedest.Gaas ja tolm nendes peaaegu puudub.Kujult võivad olla lamedast kuni kerani välja.d)korrapäratud galaktikad, mis igasuguse korrapära puudumise tõttu on lihtsalt suured tähepilved.Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti.Spiraalgalaktikate tom, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Galaktikates on osa tähti tekkinud koos grupis, mida nimetatakse täheparveks.Parvi on kahesuguseid.Hajusparved, mis koosnevad heledatest kuumadest tähtedest ja tekkinud hiljuti ning asuvad ruumis suhteliselt lähestikku.Kerasparved on hajusparvedest palju suuremad.Nad ümbritsevad galaktikat kerasparvedest koosneva kerasparvena.Meie Galaktikas on umbes 150 kerasparve, igaühes kuni miljon tähte.Tähtede ja
Universumi iga väljendab Hubble´i konstandi pöördväärtus.5. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad: tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Asume pöörleva ketta sees. 6. Selgitage mõistet „noored ja vanad tähed“. Spiraalgalaktikate tolm, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa – mõhna. Galaktikate teke – saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel. Elliptilise galaktika teke – sarnane tähe sünniga; spiraalgalaktika – planeedisüsteemi kujunemisega. Aeg on pikem, kuna mastaap suurem. Tekib 2 populatsiooni : tähepilv ja gaasiketas (tähed stabiliseeruvad kiiresti; ketta areng võtab kauem aega). 7. Mis on kvasarid? Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne
2.1. Raku ehitus Iga rakk on eristunud raku membraaniks, tsütoplasmaks ja tuumaks. Raku membraan on submikroskoopilise ehitusega kolmekihiline kile, mis on poolläbilaskev ja reguleerib raku ja selle väliskeskkonna vahelist ainevahetust. Tsütoplasma on heterogeenne (erisugune, eritekkeline) elusollus, mis sisaldab peale põhiplasma ka mitmesuguseid raku funktsionaalseid osakesi- raku organelle. Raku tuum asetseb raku keskosas ja kujutab endast enamasti kerajat moodustist. Tuumas saab eristada membraani, kromosoome, tuumakesi ja tuumaplasmat. Tuum on ümbritsetud poolläbilaskva membraaniga. Tuumas asuvad ka kromosoomid. Kromosoomides omakorda asuvad pärilikkusetegurid ehk geenid. Geenid koosnevad 10 pärilikkuseainest ehk desoksüribonukleiinhappest (DNA) ja proteiinist. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi. Ainult küpsetes sugurakkudes (munarakk ja seemnerakk) esineb 23 kromosoomi
annaabi.ee 
