söekuhja kõrval.Kodus on jõuluettevalmistused täies hoos. Lapsed on elevil ja tahavad näha oma kaunist jõulupuud, kuna nad pole varem jõule tähistanud.Lõpuks avab Onu Sinine ukse põnevasse tuledest säravasse saali. Saabuvad külalised ja jõulupidu võib alata. Saabub jõulusokk kinkidega, kui ühtäkki saabub veel üks jõulusokk. Esimene jõulusokk osutub Onu Siniseks, kuid teine sokumaski kandja jääb teistele mõistatuseks. Temalt saab Lotta kingiks pähklitangid ning Petter kepphobu ja mütsi.Onu Sinine jutustab lastele loo söepõletajast, kes on tegelikult nõiutud prints. Jõulutantsu ajal paljastub ka teise soku isik-ta on söepõletaja ise. Lapsed otsustavad magada suure kuuse juures. Nende fantaasiamaailmas hakkavad aset leidma veidrad sündmused, kus maa vallutavad tigedad rotid ja söepõletajast saab võluv prints. Oma kauneid tantse esitavad ka Lumekristallid. Teises vaatluses Petteri ja Lotta unenägu jätkus
monarh, harf, revanš, borš Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): a) Rõhuliite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, šeffki, tušški, luukki, saakki; TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): b) liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; c) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): d) Ülipikk ss li, mi, ni, ri järel, kui ei järgne kaashäälikut:
Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik häälikud ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid: liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi).
Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, liidepartiklite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; nudkesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud. Võõrsõnade kirjutamine Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul banaan, doping, giid; 2) tähed f, s, z, z firma, sampanja, serbett, zooloog, prozektor, sarz, looz;
õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid: Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) · ERANDID! Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte: 1. liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; 2. sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; 3. liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; 4. l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi).
kokkupuutepunkte ja ühisjooni nii teoorias kui praktikas. Dadaistid ei armastanud kuupäevi ega definitsioone. Dadaistitide ühe liidri, rumeenia päritolu Tristan Tzara (1896-1963) väitel on tõelised dadaistid dadaismi vastased.Vastavalt ühele versioonile leiti sõna dadaism ühest prantsuse-saksa sõnaraamatust. ,,Dada" tähendab ühes Aafrika keeles püha lehma saba, kuubikut ja ema itaalia dialektis, kepphobu vene ja rumeenia keeles. 1918.a ilmus dadaismi manifest. Dadaism sai alguse Zürichist. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Olulisemateks keskusteks olid Berliin, Köln, Hannover, Pariis. Sürrealism Sai alguse Prantsusmaal 1919 aastal. Sürrealism soovis esile tõsta ning väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud või tagaplaanile jäetud. Sürrealistlik manifest ilmus 1924.a
Lapsele meeldib maalida, joonistada nukku, mängumaja, ja katsetada uusi tehnikaid (templitrükk). Kasutab loovalt erinevaid erinevaid kostüüme, majapidamisjääke (kastid, jogurtitopsid, kaaned), näiteks kindluse kepphobu, ehitamiseks. Populaarseks muutuvad mõned ühismängud (lihtsamad talu/loomaaed alusel ja kaardi- ja lauamängud). näiteks põrandale Kujutlusmäng: Jõudsalt areneb etendamismäng rühmas. Laps teeb
Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. ·Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ·Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2
Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2
Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2
1. liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; 2. liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; 3. liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; 6 4. nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud. Võõrsõnade kirjutamine Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul banaan, doping, giid;
annaabi.ee 
