vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10-20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi. Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin). 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Südametegevuse humoraalset reaktsiooni kontrollivad adrenaliin, türoksiin, K- ja Ca-ioonid. Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit
Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10- 20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi. Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin). 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Südametegevuse humoraalset reaktsiooni kontrollivad adrenaliin, türoksiin, K- ja Ca-ioonid. Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit
vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv närvikeskus(vasomotoorne), eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad-piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule väheneb,südamelöögisagedus/maht väheneb.Ähvardaval vererõhu langemisel vallandab pressoorse refleksi. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele.
minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv närvikeskus(vasomotoorne), eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad- piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule väheneb,südamelöögisagedus/maht väheneb.Ähvardaval vererõhu langemisel vallandab pressoorse refleksi. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele.
annavad informatsiooni kodade venituse kohta. Südametegevust reguleeritakse reflektoorselt. Gaueri-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoreilt. Vere mahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ja see pidurdab 10-20 min pärast antidiureetilise hormooni (ADH) produktsiooni, vee eritumine neerude neerude kaudu suureneb. Vere mahu langus suurendab ADH teket, diurees väheneb, vere maht normaliseerub. Bezoldi-Jarishi refleks lähtub kodade kemoretseptoritelt ja avaldub selles, et mõnede ainete toimel (veratriin, nikotiin) südame löögisagedus eglustub, veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Kodade, eriti parema koja venitus vallandab kodadekoesolevatest vesiikulitest atriaalse natriudiureetilise peptiidi (ANP), mida sünteesivad südamekodade lihasrakud. ANP suurendab neerudes ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na+ tagasiimendumist. ANP toimel vallandub tugev vee ja Na+ eritumine neerude kaudu.
Lisaks piklikajule reguleerib hingamise sügavust ja sagedust ka grupp neuroneid ajusillas. Funktsiooniks: inspiratoorsete neuronite laenglemise väljalülitamine, ehk kopsude täitumisfaasi kestuse kontroll. Lisaks täitumisfaasi lühenemise kaudu hingamissageduse tõstmine. Hingamiskeskuse aferentsed mõjutused Lisaks saab aju sisendeid: • kõrgematest keskustest (ajukoor) • Tsentraalselt ja perifeerselt kemoretseptoritelt Asuvad unearteri hargnemiskohas ja aordikaarel. Arteriaalse hapnikiu osarõhu langedes alla 60mmHg hakkavad genereerima aktsioonipotentsiaale. Impulss kulgeb hingamiskeskuseni ajutüves. Tsentraalsed kemoretseptorid on tähtsaimad retseptorid ventilatsiooni reguleerimisel. Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad piklikasjus ja jälgivad prootonite tased seljaajuvedelikus. • venitusretseptoritelt ülemistes hingamisteedes. mehhanoretseptorid
vedeliku mahu muutuse alveoolide seintes) 3) Erinevad retseptorid mujal a. Irritantretseptorid ülemistes hingamisteedes (keem, meh.) b. Retseptorid lihastes ja liigestes c. Temperatuur, valu, vererõhk jpm. Hüpoksia mõju ventilatsioonile: nii ventilatsiooni kui Hb hapniku-siduvuskõveral on näha tõusu muutus osarõhu 60 mmHg juures. Ülemisel graafikul on näha impulsside arv perifeersetelt kemoretseptoritelt. Bronhide silelihastele mõjuvad:  Vegetatiivne NS (sümpaatikus lõõgastab, parasümpaatikus ahendab bronhe)  Keemilised ained (histamiin, bradükiniin…)  Füüsikalised faktorid (külm, kuiv õhk) 23. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedesüsteemi tähtsus • Energia tootmiseks, kudede kasvamiseks ja paranemiseks vajab
43) Kudede hapnikuvarustuse häired (hüpoksia, anoksia) ja nende tagajärjed organismile. Hüpoksia on hapnikuvaegus, anoksia täielik puudumine. Hüpoksiani võib viia kõrgmäestikus hapniku vähesus, vereringe otseühendused, kaasasündinud südamerikke korral, vereringe puudulikus, aneemia või vingu mürgistus võivad tekitada seisundi, et vereringes ei transpordita piisavalt hapnikku. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad  stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon).
Anoksia järel (taaselustamisaeg 8-10 min.), skeletilihased peavad vastu tunde, neerude, maksa taaselustamisaeg 3-4h, südamel samuti mitu tundi, kuid funktsioon ei taastu kiiresti (normaalse vereringe tagamiseks vajalikku arteriaalset rõhku ei saavutata kiiresti). Kogu organismi taaselustamisaeg on 4 min., s.o. lühem, kui kõikide elutähtsate organite taaselustamisaeg eraldi võetuna. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad  stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon).
abilihastest, viimaste töö tuleb esile hingamispuudulikkuse korral. Sissehingamine (inspiirium) ja väljahingamine (ekspiirium) toimub vahelihase liikumisest tingitud rinnaõõne mahu mehaanilise suurenemise ja vähenemise tulemusena. Hingamise sügavuse määrab hingamislihaste tegevus. Pleuraõõnes toimiv alarõhk on tegusa hingamismehaanika eelduseks. 74 Hingamiskeskus asub piklikajus ja saadab välja hingamislihaste juhtimpulsse. Hingamiskeskust stimuleerivad omakorda signaalid kemoretseptoritelt arteriaalse vere süsihappegaasi osarõhu tõusu ja hapniku osarõhu languse ning pH-muutuste kohta. Retseptorid paiknevad ühise unearteri hargnemiskoha läheduses karotiidkehadel (glomus caroticum) ja aordikaare piirkonnas asuvate kehakestel (glomera aortica). Hapniku ja süsinikdioksiidi vahetust kopsualveoolidest verre nimetatakse väliseks hingamiseks. Hapniku ja süsinikdioksiidi vahetust rakus nimetatakse siseseks hingamiseks. Õhukogus, mis
annaabi.ee 
