Suhkur koosneb söödavast kristallklaasist. Teda saadakse suhkruroost ja suhkrupeedist. Suhkruroog pärineb Vaikse ookeani saartelt. Suhkur esineb sahharoosi (roo- või peedisuhkur), laktoosi ja fruktoosina puuviljades, mees, suhkruvahtras (vahtrasiirup), piimas ja veel teistes toiduainetes. Suhkrust saame suurema osa oma päevase süsivesikute vajaduse, kuna ta koosneb süsinikust ja veest. Kommides on suhkur peamiseks koostisosaks. Teadlased ütlevad, et suhkur on nimeks teatud tüüpi kemikaalile. Tavalist suhkrut, mida lisatakse toidule, kutsutakse sahharoosiks. Puuviljades esinev suhkur on fruktoos. On ka veel glükoos viinamarjasuhkur. Suhkur võib mõjuda inimesele mitut moodi. Näiteks võib ta tekitada hüperaktiivsust, mil inimesed muutuvad närvilisemaks ja erutuvamaks. Suhkru liigne tarbimine põhjustab diabeeti, ülekaalulisust ja hammaste lagunemist. Suhkur, mida müüakse meil poes, pole õige suhkruroost valmistatud suhkur, vaid tööstuslikult valmistatud. Ajalugu
9 20. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama 3 TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas Vali üks või enam: b. juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral; c. teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; d. töövahendi kasutamisest saadud kogemusi; Kemikaaliseadus 1 Mis on ohutuskaart? Kes koostab kemikaalile ohutuskaardi? Dokument, mis sisaldab teavet ohtliku kemikaali, selle käitlemise ja selle potentsiaalse ohu kohta. 2 Mis on ohtlik ettevõtte? Alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. 3 Millised andmed peavad olema ohtliku kemikaali pakendil? Sellised, mis võimaldavad kemikaali ohutult käsitleda. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1
9 Kasutaja säilitab riskianalüüsi protokolli 55 aastaks 20. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama Vali üks või enam: a. juhiseid kuidas õpetada välja uusi töötajaid; b. juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral; ÕIGE c. teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; ÕIGE d. töövahendi kasutamisest saadud kogemusi; Kemikaaliseadus 1 Mis on ohutuskaart? Kes koostab kemikaalile ohutuskaardi? Ohutuskaart annab kemikaali kohta informatsioon selle ohutuks käitlemiseks ja teavitab potentsiaalsest ohust tervisele ja keskkonnale. Ohutuskaardi peab ostuga kaasa andma kemikaali müüja 2 Mis on ohtlik ettevõtte? Ohtlik ettevõte on ettevõte, kus käideltakse kemikaale ohtlikkuse alammäärast suuremates kogustes 3 Millised andmed peavad olema ohtliku kemikaali pakendil?
18 Millal peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi? Vali üks: c. Kohe ettevõtte alustamisel 1 Kui kaua säilitab kasutaja riskianalüüsi protokolli? 9 5 aastat 20. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama Vali üks või enam: c. teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; d. töövahendi kasutamisest saadud kogemusi; Kemikaaliseadus 1 Mis on ohutuskaart? Kes koostab kemikaalile ohutuskaardi? Kemikaali ohutuskaart (SDS Safety Data Sheet) on professionaalseks (erialaseks) kasutamiseks mõeldud dokument, mis sisaldab ohtliku kemikaali kohta seaduses ettenähtud piisavat informatsiooni kemikaali ohutuks käitlemiseks, teavitab potentsiaalsest ohust (kõrvaltoimete tekkimise tõenäosusest) inimese tervisele ja keskkonnale ning peab võimaldama tarvitusele võtta vajalikud abinõud töötajate tervise, ohutuse ja keskkonna
1 Kui kaua säilitab kasutaja riskianalüüsi protokolli? 9 55 aastat 20. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama Vali üks või enam: a. juhiseid kuidas õpetada välja uusi töötajaid; b. juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral; c. teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; d. töövahendi kasutamisest saadud kogemusi; Kemikaaliseadus 1 Mis on ohutuskaart? Kes koostab kemikaalile ohutuskaardi? Kemikaali ohutuskaart on professionaalseks (erialaseks) kasutamiseks mõeldud dokument, mis sisaldab ohtliku kemikaali kohta seaduses ettenähtud piisavat informatsiooni kemikaali ohutuks käitlemiseks, teavitab potentsiaalsest ohust (kõrvaltoimete tekkimise tõenäosusest) inimese tervisele ja keskkonnale ning peab võimaldama tarvitusele võtta vajalikud abinõud
KSENOBIOOTIKUM -Kemikaal, mida (normaalsetel tingimustel) ei esine looduses/bioloogilistes süsteemides (xenokr.k. "võõras"). Võivad olla nii kasulikud (n. arstirohud) kui ka kahjulikud/toksilised (n. plii). TOKSIIN-Elusorganismi poolt toodetud toksiline orgaaniline aines KAHJULIK MÕJU võib ulatuda väga väikestest muutustest kuni organismi surmani Aine toksilisust on võimalik määrata üksnes BIOTESTIDEGA, eksponeerides vastavaid testorganisme uuritavale kemikaalile Lävikontsentratsioon (thresholdvalue) väikseimat kontsentratsiooni, mille puhul aine mõju veel ei näe LD50poolletaalne doos-kemikaali doos, mis põhjustab 50% isendite surmaED50 poolefektiivne doos-kemikaali doos, mis põhjustab 50% isendite l teatavat efekti LC50 poolletaalne kontentratsioon-kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 50% isendite surma EC50 poolefektiivne kontentratsioon-kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 50% isendite surma
moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? a. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiipideks pakenditel ja saatedokumentidel on CAS (Chemical Absract Servce) ja EINECS (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances) registrite numbrid. Lisaks peab igal kasutataval ainel olema MSDS ohutuskaart, milles on ainele, kemikaalile või materjalile iseloomulikud omadused (nt. identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi, käitlemine ja hoiustamine, keskkonnarisk). b. Vesilahustes on lahustiks alati vesi olenemata tema protsendilisest koostisest, enamasti on tegu anorgaanilise lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline. Sertifikaadis: 1)Vedelik; 2)Värvus; 3)Vikoossus erinevatel temperatuuridel; 4)Tihedus;
seda ei ole lubatud kasutada meditsiinis. Vastavad keeldu sisaldavad rahvusvahelised lepped. Heroiini tarvitamisel ilmneb kõrgenenud eufooriline meeleolu, uimasus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, kitsad pupillid, aeglane hingamine, kerged kõnehäired, jäsemetel süstearmid, joobe taandudes ollakse apaatsed või pahurad (Narkoinfo 1996). 3.SÕLTUVUS Lülitudes organismi ainevahetusse, muutub manustatav kemikaal teatud mõtttes vajalikuks. Organism kohaneb, hakkab tootma mürgitavale kemikaalile vastumürke, mis jätkub ka siis kui mürgitavat ainet enam ei manustata. Tulemuseks on autointoksikatsioon, mis kulgeb piinarikkalt ja võib tipneda surmaga. Sellest pääsemiseks peab sõltlane kätte saama oma mürgitoosi ka siis, kui ta sellest enam mingit mõnu ei tunne. 10 3.1 Kuidas märgata lapsel uimasti sõltuvust?
MAITSMINE: Pappillarid – retseptorite kogumikud > info kraniaalnärvidele (näopiirkonna närvid) > vaheaki > hüpotaalamuse, amügdala > insulast (krimaarne maitsekorteks) orbitofrontaalkorteksisse > taalamusest somatosensoorsesse korteksisse - G-valguga seotud metabotroopse retseptori tööpõhimõtted (on ka keemilistes meeltes oluline). - Üsna aeglane aga pole ülikiiret reaktsiooni vaja nt haistmine - Reageerivad väljaspool rakku olevale kemikaalile rakusisese jadaga Liigutuste kategooriad. Atsetüülkoliin – põhjustab skeletlihaste kokkutõmbeid - Refleksid – automaatne vastus stiimulile, mitteteadlik. - Imikutel 3: haaramine, Babinski r (varbad laiali), otsimine - Liigutused sõltuvad tagasisidest, aga refleksidel selle puhul kasu pole sest liigutus tehakse nagunii lõpuni - Liigutuste jadad – tiivalöök, koera raputamine (peast alates) Kuidas mõte liigutusest teoks saab?
välja arenenud teatud haigus, võrreldakse tagasivaatavalt (retrospectively) kontrollgrupiga, kellel seda haigust ei ole (tubaka suitsetamise või tööalase eksponeerumise lenduvatele ainetele seos kopsuvähi ja südamehaigustega); 3. Läbilõikelised (cross-sectional ) uuringud, milles uuritakse haiguse levikut eksponeerunud rühmas; 4. Ökoloogilised uuringud, milles haiguse sagedust teatud geograafilises piirkonnas, kus on tõenäoline eksponeerumine mingile ohtlikule kemikaalile, võrreldakse tema sagedusega teises, kindlalt selle kemikaali-vabas piirkonnas. loomkatsed · Loomkatsetel kaks põhiaksioomi 1. Toksikandi mõju laboriloomale on põhimõtteliselt ülekantav (ekstrapoleeritav) inimesele. aluseks mg/kg keha kaalu kohta, kusjuures kindluse mõttes oletatakse, et inimene on üldiselt 10 korda loomast tundlikum; 2. Väikese arvu katseloomade kontakt toksikandi kõrgete doosidega asendab suure arvu
kontrollgrupiga, kellel seda haigust ei ole (tubaka suitsetamise või tööalase eksponeerumise lenduvatele ainetele seos kopsuvähi ja südamehaigustega); 3. Läbilõikelised (cross-sectional ) uuringud, milles uuritakse haiguse levikut eksponeerunud rühmas; 4. Ökoloogilised uuringud, milles haiguse sagedust teatud geograafilises piirkonnas, kus on tõenäoline eksponeerumine mingile ohtlikule kemikaalile, võrreldakse tema sagedusega teises, kindlalt selle kemikaali-vabas piirkonnas. Inimeste eksponeerumine mingile ainele võib toimuda kas juhuslikult keskkonna või töö kaudu või ettekavatsetult ravimi või toidulisandiga. Põhjalikult dokumenteeritud õnnetused kemikaalidega annavad olulist teavet aine mürgisuse kohta. Sama annab ka töötajate eksponeerumine mingile ainele nende töökohal, kui monitooring ja protokollimine on heal tasemel
seaduse tähenduses ohtlik ettevõte. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (2) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (3) Käitis, kus kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses, on käesoleva seaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõte. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (5) Käesolevas seaduses suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte suhtes kohaldatavad nõuded ei laiene: 1) riigikaitselistele käitistele; 2) käitistele, millest tulenev oht seisneb ioniseerivas kiirguses; 3) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile maanteel, raudteel, merel, siseveekogul ja õhus, kaasa arvatud laadimine ja vedu muudesse transpordivahenditesse ja neist
19.11.2004] § 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte (1) Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. (2) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 jõust. 1.04.2003] (3) Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest. [RT I 2003, 23, 144 jõust. 1.04.2003] § 7. Pädev riigiasutus (1) Vabariigi Valitsus asutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Kemikaalide Teabekeskuse. (2) Kemikaalide Teabekeskus on pädev riigiasutus, kelle ülesanded käesoleva seaduse kohaselt on: 1) koguda ja hallata käesoleva seaduse alusel esitatud teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetud kemikaalide kohta;
seaduse tähenduses ohtlik ettevõte. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (2) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (3) Käitis, kus kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses, on käesoleva seaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõte. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (5) Käesolevas seaduses suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte suhtes kohaldatavad nõuded ei laiene: 1) riigikaitselistele käitistele; 2) käitistele, millest tulenev oht seisneb ioniseerivas kiirguses; 3) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile maanteel, raudteel, merel, siseveekogul ja õhus, kaasa arvatud laadimine ja vedu muudesse transpordivahenditesse ja
19.11.2004] § 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte (1) Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. (2) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (3) Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] § 7. Pädev riigiasutus (1) [Kehtetu RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] (2) Terviseamet on pädev riigiasutus, kelle ülesanded käesoleva seaduse kohaselt on: [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 1) koguda ja hallata käesoleva seaduse alusel esitatud teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetud kemikaalide kohta;
annaabi.ee 
