Maks Iseloomustus Siseelunditest on kõige vitamiinirikkam, selles leidub 15 vitamiini võib sisaldada ka kahjulikke aineid, kuna maks on organ kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine maks rikneb tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd Eeltöötlusvõtted Kelmete ja seda katva kile eemaldamine Piimas leotamine Praadimine Hautamine Grillimine Erinevused loomade puhul Veis Siga Hani Kana Küülik Lammas Kalkun Vutt Seamaks Broilerimaks Veisemaks Hanemaks Küülikumaks Kalkunimaks Lambamaks Kasutamine toiduvalmistamisel Tehakse pasteete Kastmed(maksastrogonov) Foie gras Pirukates ja vormiroogades Maksavorst
tekkinud süsihappegaasist. Selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Ninaõõs soojendab kapillaaridega ja puhastab ripsmetega õhku. Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukihist ümbritsetud verekapillaaridega) Alveoolides toimub gaasivahetus. Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. Hingamiskeskus juhib hingamisliigutusi.
Ninaõõnt katvalt ilmaskestalt erituv lima seob tolmukübemeid ja mikroobe ning limaskesta arvukad ripsmekesed suunavad need väljapoole. 5. Millist ülesannet täidab kopsu ümbritsev kopsukelme? 1 Kordamine bioloogia kontrolltööks 26.nov Tuuli Varik Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. 6. Nimeta 3 põhjust, miks hingamiselundid tähtsad? - Annavad kehale O2 Aitavad hingata Aitavad kehast välja saada CO2 7. Nimeta hormoonide 3 põhiomadust! väga aktiivsed, st. Neid kulub väga väikeses koguses iga hormoon mõjutab kindlat keha piirkonda, st. On kindel ülesanne* igal hormoonil on erinev toimeaeg 8
Teatud patoloogiate korrale tekib pupillide suuruse erinevus ehk pupilli diferents. 5. Meningism ja selle komponendid Mittepõletikulistest teguritest põhjustatud ärritusseisund. Peavalu pidev, püsiv, ühtlase intensiivsusega ja haarab kogu pea. Mõnikord piirdub otsmiku-, kukla- või oimupiirkonnaga. Põhjuseks haiguslike tegurite poolt ajukelmete ja nende veresoonte valuretseptorites esilekutsutud ärritus. Oksendamine kelmete ärritusnähtude puhul esineb tüüpiliselt nn tsentraalne oksendamine, mida iseloomustab eelneva iivelduse puudumine. Valguskartus (fotofoobia), kuulmise- (hüperakuusia) ja naha ülitundlikkus (hüperesteesia) patsient eelistab lamada kinnisilmi. Kuulmise ülitundlikkuse korral ei talu patsient valjut kõne, muusikat, müra. Naha ülitundlikkuse korral ei talu patsiendid isegi tekki oma kehal. Kuklakangestus aseta haige lamama jalad välja sirutatud. Aseta oma käsi patsiendile
Looma veerand-või poolrümp lõigatakse jaotustükkideks, lihast eraldatakse kondid ja sidekude. Rümbast saadakse erineva otstarbega liha, mida on võimalik kasutada erinevate toodete valmistamiseks. Väärtuslikumad tükid kasutatakse suitsulihatoodete toorainena, vähemväärtuslik vorstide toorainena. konditustamine- kontide eraldamine tükeldatud rümbalihast või jaotustükkidest, eesmärgiks on saada pehme liha siirimine- kõõluste ja suurte sidekoeliste kelmete eemaldamine lihalõikuse käigus 2. SORTEERIMINE Liha sorteeritakse enamasti rasv- ja sidekoesisalduse alusel. Enamasti võetakse siin aluseks liha edasine kasutusala. Kvaliteetsem ja lihaskoerikkam liha kasutatakse sinkide, suitsulihatoodete ja lihapooltoodete toorainena, vähemväärtuslikum ja sidekoerikkam liha vorstide valmistamiseks. 3. HUNTIMINE (liha ettevalmistamine) Hunt on lihtsamalt öeldses tööstuslik hakklihamasin. Selles toimub sorteeritud vorstiliha eelpeenestamine.
Pikema aja vältel võib säilitada sügavkülmas temperatuuril -18 kraadi Kuni 6 tundi tavalises külmikus temperatuuril 2 kuni 2(6) kraadi Liha kasulikkus: · Liha koostis-makrotoitained/vesi 70-75%/valk e. proteiin 20%/süsivesikud väga vähe(glükogeen e loomne tärklis)/rasvad · Liha koostis- mikrototained/mineraalained Liha eeltöötlemine · Pesemine jooksva vee all,tahendamine · Kelmete, kilede,kõõluste,liigse rsava eelmaldamine · Tükeldamine ja(punane)lõikelaud,lihanuga-risti kiudu · Vasardamine,vormine,-portsjontükid vajadusel-toidukile vahel · Marineerimine-maitsestamiseks,hape mureneb · Maitsestamine · Paneerimine · Pikkimine · Hakkliha valimistamine Liha keetmine · Siga,veis,lammas,kana · Keedetakse suure tükina 1.5-2 kg · Kuuma magedasse vette · Keedetakse tasasel tulel · Maitseköögiviljad,(pipar)
nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses. Silmakoobas kaitseb silmamuna eest ja külgedelt. Silmamuna täidab silmakoopa eesmise osa, ülejäänud osa on täidetud rasvkoe, lihaste, närvide, veresoonte, kelmete ja sidekoega. Silmamuna katavad eest silmalaud mille vahele jääb silmapilu. Laugude nahk on õhuke, õrn, peaaegu ilma rasvkoeta. Naha all paikneb silmasõõrlihas, mida innerveerib VII peaajunärv - näonärv. Selle närvi paralüüsi korral ei saa laugusid sulgeda ja silmapilu jääb avatuks. Ülemisel laul asub ülalautõstur - kui tekib selle lihase halvatus, siis ülalaug langeb alla. Laugude lihaskoe all asub kõhr, mis kujutab endast sidekoelist plaati ja ta annab laule kuju. Kõhres
segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks) Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer
segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks) Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer
· Kopsupõletiku puhul hingamine kiirem ja pindmisem vaagusnärvi pulmonaalharude erutuvuse tõus, mis enneaegselt pidurdab inspiratsiooni. CO2 ja põletiku toksiliste produktide kuhjumine verre ärritab hingamiskeskust ning põhjustab hingeldust. · Põletiku toksilised produktid kahjustavad müokardi, südametalitlus kiireneb. Takistus väikses vereringes püsib, venoosne rõhk tõuseb ja see soodustab tursete teket. · Kopsupõletikuga kaasneb sageli ka kelmete haaratus pleuropneumoonia. Pleuriidi puhune kliiniline ja auskultatoorne leid sõltuv põletiku iseloomust: 1. kuiv pleuriit väga valusad hingamisliigutused pleuralestmete omavahelisest hõõrdumisest, kuulda kare kahin 2. eksudatiivne pleuriit vedeliku olemasolul pleuralestmete hõõrdumist ei toimu valu puudub. Hingamishäired enamväljendunud, kuulatlusel hingamiskahin nõrk või puudub. PNEUMOONIATE VORMID
· ajuvedelik ajuvatsakestes soonpõimikute toodetud väga lahja vereplasma, see on koevedelikuks närvikoele kesknärvisüsteemis ja osalt ka perifeerses närvisüsteemis · primaarne uriin neerudes algul valguvaba vereplasma, hiljem neerutorukestes imendatakse kasulikud ained tagasi ja eritatakse jääke juurde, tekib sekundaarne e päris uriin · seroosvedelik seroosõõntes · sünoovia liigeseõõntes vastavate kelmete poolt eritatav vedelik, sisuliselt vähese valgusisaldusega vereplasma · näärmete sekreedid kõigi näärmete eritised on vesilahused, vesi tuleb verest VERESOONED Veresoonte seina ehitus: 1. veresoonte sisekesta katab seespoolt üks rakukiht endoteel, mille all on basaalmembraan. Edasi tuleb intima päriskiht, mis koosneb sidekoest ja silelihaskiududest 2. veresoonte keskkesta paksus on väga erinev, see võib koosneda kas peamiselt sidekoest või
paksuses, siis tuleb varvida kollageeni koos parkainetega. Seetõttu võib nahk värvuda palju halvemini happeliste värvainetega (süntaannahk) või hoopis paremin (kroompark), sest kroom mõjutab värvaine sidumist. Jalanõude tööstuses on oluline naha värvimine pinnalt ja sellised värvid on põhimõtteliselt emailid. Need peavad aga olema painduvad ja elastsed, see peab veidi õhku läbi laskma ja säilitama ka naha mustrit. Mõnikord see pressitakse sisse (tehismaare). Kelmete moodustajatena kasutatakse polüakrüülnitriili, polüvinüülkloriidi jt. Lakknah tootmisel ei saa hügieenilisuse nõuet täita. Täidetakse kõik nahapoorid ei ole tervislik. Naha täitmine. Peale naha töötlemist on tihti vaja veel nahka täita. Seda tehakse peente anorgaaniliste pulbritega nagu baariumsulfaat BaSO4, kaoliin. Peale naha täitmise on oluline ka naha rasvatamine (juhtnahk, tallanahk). Parema tulemuse saavutamiseks rasvu enneka kuumutatakse, siis nad
juurde. 11. Nimetage lisandeid, mida serveeritakse praetud lihatoitude juurde. 12. Nimetage lisandeid, mida serveeritakse hakklihatoitude juurde. ÜLESANDED 1. Täitke tabel – liha eeltöötlemise võtted. Võtte nimetus Vajalikud Võtte Miks Töövahendid toorained kirjeldus kasutatakse? Sulatamine Rasvade, kelmete jne eemaldamine Tükeldamine 172 Vasardamine Vormimine Pikkimine Paneerimine Marineerimine Hakkmassi valmistamine 2. Leidke erinevaid lihatoitude retsepte. Pöörake tähelepanu lisanditele. Täitke tabel. Toidu nimetus Kaste Kartuli-, köögivilja- ja muud lisandid Keedetud
annaabi.ee 
