o kriisi ajal võib koostada negatiivse eelarve (ehk kulud ületavad tulud). o suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. o riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse inflatsioon). o selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. NB! Loe keinsianismist Lähiajalugu XII klassile; lk 64-65. Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljusid maailma riigid 1933- 1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 1) Demokraatia ja diktatuurid. Diktatuur- (hirmuvalitsus)- mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim. Olemus: Totalitaarne riigikorraldus Võimu koondumine ühele juhile Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle.
3. kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud). 4. suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. 5. riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon). 6. selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. 7. majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933- 1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel. SUURBRITANNIA KUI DEMOKRAATIA I MAJANDUS. Inglismaa majanduslik seisund polnud peale sõda enam endine, sest mujal maailmas arenes ka tööstus kiires tempos edasi Inglismaa väljaveovõimalused vähenesid tunduvalt.
29* kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud). 30* suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. 31* riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon). 32* selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. 33* majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. 9* Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933- 1934.a. jooksul majanduskriisist. 10* Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel. 2. DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 (USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel): 10* Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat
tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga
tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi → ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga
nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel aastatel (põhjuseks pidev tarbimise suurendamine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest). · Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (näiteks 1973.a. 9%; 1974.a. 12%). tööpuudus kasvas (näiteks 1970.a. 6,6%; 1980.a. ~10%) tootmine langes ja hinnad tõusid · Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. · 1981.a. USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (NB! USA puhul nimetatakse reaganoomikaks): alandati makse (kuni 25%) tarbimise soodustamiseks inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e
tulud). - Suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. - Riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon). - Selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. Majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933-1934 jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930- ndate aastate teisel poolel. 4. Kontrolltöö „Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel I” teemad ja mõisted: 1) Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel: muutused poliitilisel
hinnatud ~150 miljardile dollarile) 2. nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest. Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%) kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%), tootmine langes hinnad tõusid Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. 1981 USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (USA puhul nimetatakse reaganoomikaks). soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse. Inflatsiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi
o riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse inflatsioon). o selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. o Pandi kinni väiksemad pangad. o Põllumajandus riik maksis põllumehel hüvitist sellisel juhul kui saak hävis. o Tööstuses- hädaabi tööd (raudteede rajamine jms) o Sotsiaalhoolekandes (pensionid, töötu abiraha) Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljusid maailma riigid 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 4. Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel USA, SBR, Pr) Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole
ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud). suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon). selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel. DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 (USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel): Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale
annaabi.ee 
