kuna tehnika ja meetodid on arenenud. Hindamismetoodika kirjeldus Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest ning kasutatakse kaasaegset metoodikat ja tehnikaid. Olulisimaks aspektiks on antud juhul mõju hindamine Are jõe ökosüsteemile. Teiseks aspektiks oleks veel ka, et paisu likvideerimisel ei tohiks tekkida keskkonna reostust nagu näiteks paisu lõhkumisel settete tekkimine ja liiga suure voolukiiruse tekke. Aruande koostamise arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Keskkonnamõju hindamise etapid Järgnevalt on välja toodud KMH etapid ja nende läbiviijad KMH programmi koostamine- KMH ekspert KMH programmi avalik väljapanek- otsustaja KMH programmi avalik arutelu-arendaja Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega
programmi heakskiitmisest, kontrollida litsentsi olemasolu eksperditel, hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele, hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta, teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest, lõpuks keskkonnamõju hindamise järel hinnata. (KeHJS § 10) Peale selle, keskkonnakorraldust, -mõju hindamist, keskkonna juhtimissüsteeme ja teisi Keskkonnaministeeriumi valdkondi puudutavad seadused, määrused on enamikult ettevalmistatud just Keskkonnaministeeriumis, mis näitab selle tähtsat positsiooni (Keskkonnaministeerium 2018b). Aga kindlasti mitte vähem vajalikuks on ka Riigikogu osalus, mis esindab seadusandlikku võimu Eestis ja osaleb koos Valitsusega seaduste loomise protsessis.
KMH ajatelg 1. Tegevusloa taotlus. Arendaja esitab otsustajale oma kavandatava tegevusloa taotluse. 2. Eelhindamine.KMH (mitte)algatamine.Otsustaja vaatab arendaja esitatud taotluse läbi. Selle põhjal langetab otsustaja otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Selle otsuse tegemisel lähtub otsustaja KeHJS seaduses §6 -st (juhul, kui tegevus kuulub lõikesse 1, on otsustaja kohustatud KMH-d algatama) ning sellest, kas tegevus võib mõjutada Natura 2000 alasid. Kui otsustaja teatab KMH algatamisest või mittealgatamisest väljaandes Avalikud Teadaanded. Otsus tuleb langetada õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. 3. Algatamise õiguspärasuse kontrollimine. KMH algatamise puhul kontrollib järelvalvaja KMH algatamise õiguspärasust
konnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses ( 40 lg 3). 22 20 Keskkonnamõju hindamine Materjal: Loeng Õpik lk. 218 224 Veinla. Keskkonnamõju hindamine kui keskkonnariskide ennetamise ja juhtimise vahend. Juridica, 10, 692 - 701. Reguleerib: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on (KeHJS 2 lg 1): teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tege- vuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkon- naseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaas-
19. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõjude hindamine laiemas mõttes on keskkonnaotsuste langetamisele eelnev uuring, mille käigus antakse hinnang kavandatava tegevuse või kava võimalikele keskkonnamõjudele ning mille tulemuste alusel otsustatakse, kas ja millistel tingimustel kavandatavat tegevust lubada või kava kehtestada. Eestis reguleerib keskkonnamõju hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Keskkonnamõju hindamine kitsamas tähenduses (KMH) viiakse läbi keskkonnalubade andmise menetluses, keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aga keskkonda mõjutada võivate kavade (nt planeeringud ja arengukavad) menetluses. KMH-t ei tule läbi viia mitte iga keskkonnaloa väljaandmise otsustamisel, vaid ainult selliste tegevuste kavandamisel, millel võib olla oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese
inimestele. Ökoduktid - loomade tarbeks teede kohale sildade rajamine on Haabersti linnaosas mõttetu tegevus, kuna on liiga asustatud piirkond. 27 7. Kavandatav seire ja edasised uuringud KSH üks rakenduslik väljund on olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus (KeHJS § 40, lg 13). Need on nii plaanitud tegevuste õigeaegsuse ja tõhususe jälgimine kui ka konkreetsed seireprogrammid (vesi, õhk jm). Olulised keskkonnamõjud on seotud Harku järve ökoloogilise seisundiga. Harku järve puhul tuleb jätkata juba aastaid tehtud seiret, seda ka järve suubuvate ojade ja väljavoolava Tiskre oja suhtes. Üheks seire valdkonnaks on vajalike uuringute õigeaegse läbiviimise jälgimine ja
printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS)) o kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine o keskkonnaseadustiku üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, loamenetlus)
Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎ Juurdepääs keskkonnainfole, Keskkonnatasud Õigus osaleda otsustamisel, ︎Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll Juurdepääs õigusemõistmisele ︎Keskkonnavastutus Keskkonnajärelevalve EESTI KESKKONNAÕIGUS Seaduste liigitus alates 1. august 2014: Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) ︎Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHJS ︎Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, AÕKS, JahiS jt Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). SEADUS (KeÜS) Eesmärk on tagada: 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit;
supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse · annab loa tiheasutusalal asuvate üksikpuude raieks, kehtestab sellise loa andmise tingimused ja korra · Valla- ja linnavalitsus on kohtuväliseks menetlejaks LKS-s sätestatud teatud väärtegudes (kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine, tiheasustusala puude ebaseaduslik raie, ranna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine). KeHJS KOV: · kehtestab strateegilise planeerimise dokumente KeHJS tähenduses · annab seisukoha strateegilise planeerimise dokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta · annab seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile MaaPS · KOV: · annab kirjalikult oma arvamuse üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse kohta · annab oma kirjaliku arvamuse kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu kohta. Kui KOV ei ole
annaabi.ee 
