Ka lahkudes kasutame tervitamisele sarnaseid zeste. Me kasutame kuulates ja kõneledes noogutust. Võib tähele panna, et teleintervjueerijad kasutavad hästi tihti noogutust julgustamaks intervjueeritavaid kõnelema. Sõbralikus suhtlemises vestluskaaslased naeratavad teineteisele, hoiavad keha teineteise poole ja sageli hakkavad üksteist jäljendama. Näiteks kohvikus olles tõstetakse samal ajal kohvitass. Õlgade kehitamine, laialilaotatud käed ja kergitatud kulmud viitavad sellele, et inimene ei tea või ei saa aru, millest on jutt. Hiljuti käis mul sõbranna külas, et arutada eelseisvat ühist puhkusreisi. Vestluse ajal nõjatus ta äkitselt toolileenile ja hüüdis peopesi hõõrudes: ,,Ei jõua seda reisi ära oodata!" Peopesade hõõrumisega andis ta edasi oma häid ootusi ja lootusi. Ka valetamist on võimalik tuvastada. Kui mees vaatab silmalaugu hõõrudes maha,
.. kallistab Alati, õige vale tubli Laps Kapriisne energiline Vehib kätega Miks Ei vaata silma Ma tahan... Mossitamine Ma ei tea Naermine itsitamine Ei oska Õlgade kehitamine Aita mind Nutmine Täiskasvanu Viisakas Silmside Vaoshoitud Omab oma arvamust Mõistab saab aru Arvestab Kaks maailmavaadet neli eluhoiakut I’m ok I’m not ok You’re ok You’re not ok
talle lusikat suhu pista. Niiviisi õpib ta õige ruttu oma eitava suhtumise märgiks pead raputama. Mõned liigutused on päris meie ürgkogukondlikust minevikust. Hammaste paljastamine on säilinud ajast, kui mindi vastasele hammastega kallale ja ka tänapäeva inimene teeb nii, kui ta tigedalt muigab. Naeratus oli algselt ähvarduse väljendus, praegu aga tähendab see muude sõbralike liigutustega koos rahulolu või heasoovlikkust. Õlgade kehitamine on üldtuntud liigutuse hea näide ja tähendab seda, et inimene ei tea või ei saa aru, millest on jutt. See liitliigutus koosneb kolmest osast: laialilaotatud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Nii nagu sõnalised keeled erinevad üksteisest sõltuvalt kultuuritüübist, nii erineb ühe rahvuse mittesõnaline keel teise rahvuse omast. Samal ajal kui mingi liigutus on ühe rahvuse piires üldtuntud ja selge tähendusega, ei tarvitse sel teise rahvuse jaoks mingit
ning ka seda, kuidas ta oma tundmusi valitseda suudab. Näit. kui inimese näoilme on vihane, siis kehakeele järgi saab välja lugeda, kuidas ta oma vihaga toime tuleb (trambib jalgu, vehib kätega jne). Vestluse sisu võib küll olla väga oluline, kuid kui sellega kaasnevad emotsioonid, siis saavad just need esmase tähelepanu osaliseks. Maskeeritud tunded Sageli kasutame sõnu oma tunnete varjamiseks, samamoodi oleme õppinud kasutama kehakeelt (näit. õlgade kehitamine ükskõiksuse märgiks, viha maskeerimine võtsi naeratusega). Mitteverbaalseid signaale on kontrollida raskem ning tegelikud tunded võivad siiski välja paista. Oskuslikul kuulamisel on kehakeele jälgimine väga tähtis, kuna see näitab, mis on rääkijale kõige olulisem. Kui inimene ei pruugi leida sobivaid sõnu oma tunnete väljendamiseks või surub oma tundeid alla, siis kehakeel reedab tavaliselt inimest valdavaid emotsioone. Juhiseid kehakeele lugemiseks 1
Peamised suhtlemisliigutused on terves maailmas sarnased. Peanoogutus, mis on kaasasündinud, tähendab kinnitust ja elu jooksul omandatud pea raputamine, mis tähendab keeldumist. Pea raputamine saadakse selgeks lapsepõlves, kui laps, kellel on kõht täis, liigutab pead mõlemale poole, et ema ei saaks lusikat suhu panna. Peale nende kahe üldtuntud zestide kõrvale kuulub ka palju teisi liigutusi, mis on üheselt mõistetavad nagu näiteks naeratamine, pisarate valamine, õlgade kehitamine ja nii edasi. Osad kehalised väljendid tähendavad erinevates riikides eri asju. Ülestõstetud pöialt kasutatakse tavaliselt maantee ääres hääletamiseks ja olukorra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöialt tõstetakse üles järsu liigutusega on sellel solvav tähendus. V-kujuliselt avatud sõrmed omavad Suurbritannias ja Austraalias solvavat tähendust. Kui peopesa on pööratud rääkija enda poole,
ning voodist välja ja voodisse minekul 5. Suhtlemisraskused tingituna kõne häiretest, mis võib esineda haiguse hilisemas faasis. Õppetada harjutusi, et parandada kõne oskused Kui pt. ei saa rääkida, siis õpetada pt. kehakeelt kasutada Kallutage oma keha kuulamisel tähelepanu märgiks rääkija poole; Kasutage teadlikult oma kõnes selliseid žeste nagu noogutamine, pearaputamine, õlgade kehitamine, käte laiutamine, mis täiendavad teie öeldut; Hoidke jutukaaslasega silmsidet; Tehke näo väljenduslikkuse parandamiseks harjutusi: tõstke kulmusid; avage suu nii laialt, nagu võimalik; krimpsutage nina, puhuge põsed punni; vilistage. Õpeta hingamisharjutused: Hingake sügavalt nina kaudu sisse ja aeglaselt suu kaudu välja Väljahingamisel proovige hääldada 15–20 sekundi jooksul ’aaa’, ’iii’ vms.
pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. (1.Lk: 10). Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (1. Lk:11). Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal- ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet (1.Lk:11). 1. KEHAKEEL
liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene 16 tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust. Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal- ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet. Kehakeel
(Pease 1994: 10). Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (Pease 1994:11). Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet (Pease 1994: 11).
kujundamise näol on tegemist manipulatsiooniga? Ühest küljest jah, teisalt aga ei. Usutavalt saab esitada vaid sellist rolli, mis inimesele väga võõras ei ole, vastab tema olemusele. Ehedana näiva mulje kujundamise käigus on oluline näida loomulikuna ning mitte muutuda liialt manipulatiivseks. Ebaõnnestunud liigutused * *Sirgelt (rigiidselt)seismine, käed külgedel * *Mängib juustega, riiete või näoga * *Selja taga käte hoidmine * *Pooside ja sõnade ühitamatus * *Õlgade kehitamine ajal kui midagi väidetakse * *Õlgade kehitamine peale oma juttu või kommentaare * *Riiete sikutamine Töötavad liigutused * *Käed rahulikult * *Käte ja peopesade avamine (kui sobitub sõnadega) * *Kätega loendamine (hoiate ühte sõrme, siis kahte, siis kolme…) * *Sõrmede ristamine (Tenting the fingers) * *Käte liigutamine ühelt poolt teisele (näidates liikumist) * *Liigse liikumise vältimine (mis otseselt vajalik ei ole) 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5)
annaabi.ee 
