100 kg kehamassi kohta. Ratsiooni koostamisel tuleks arvestada loomagrupi keskmise kaalu ja oletatava kuivaine söömusega. Kui lehma kuivaine söömus tõuseb 20 kilolt 22 kilole, võib sööda energiasisaldus olla ~10% madalam, selleks et looma energiatarve sama piimatoodangu korral oleks kaetud. Kui kuivaine söömus jääb arvestatust madalamaks siis sel juhul ei saa loomad toitaineid neile vajalikus koguses, nende toodang langeb, nad hakkavad kasutama kehavarusid ning kõhnuvad. Lühidalt tähendab see, et lehmad ei lüpsa enam loodetud tasemel. Selline toodangulangus ei pruugi ilmneda mitte käesoleval laktatsioonil, vaid alles järgmisel, kui loomadel ei jätku enam kehavarusid, et toetada kõrget toodangut laktatsiooni alguses. Näiteks kui kuivaine söömus langeb ca 2 kg, siis täisratsioonilisest segasöödast saadud energiakogus väheneb võrdselt energiakogusega, mis on vajalik ~5 kg piima tootmiseks. (Jõudluskontrollikeskus)
Jah Seeduv energia leitakse, kui? Brutoenergiast arvestatakse maha roojaga väljutatud energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele? Keedusoola Katoriinist on loomad võimelised sünteesima? A-vitamiini Põhisöödalise söötmistüübi puhul on ratsioonis ülekaalus? Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva
negatiivne ja loom toodab oma järglasele piima enda kehavarude arvelt ning kõhnub ning võivad päevas kaotada 0,5 kg. (Sonets jt, 2009) 3.2. Tiineltlüpsiperiood Kui lehm on tiinestunud algab tiineltlüpsiperiood, mis kestab kuni kinnisperioodi saabumiseni. Tiinuse alguses kasvab loode aeglaselt ning ei vaja kasvuks ja arenemiseks lisatoitaineid seetõttu püsib heade lehmade toodang kõrgel, kuid see võib ka langeda. Tiineltlüpsiperioodi esimesel poolel loom piima tootmiseks oma kehavarusid enam ei kasuta ning peavad saama oma energia söödast. Lüpsiperioodi teisel poolel toodang langeb, sest lehm hakkab oma järglase ja järgmise laktatsiooni jaoks varusid koguma. (Sonets jt, 2009) 7 3.3. Kinnisperiood Umbes 1,5-2 kuud enne poegimist jäävad või kui nad ise seda ei tee, siis jäetakse lehmad kinni. Sel ajal peab ennetama mastiiti ning tagama loomadele sööda kvaliteet eriti tähtis, sest
Toodud normides on arvestatud, et tiine kitse enda kehamass suureneb kahel viimasel tiinuskuul keskmiselt 25 g ööpäevas. Sellest tulenevalt suureneb sel perioodil kitse kehamass (viljastusprodukte arvestamata) keskmiselt 3...3,5 kg. Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel. Nende normide juures on silmas peetud ka seda, et suuremate toodangute (3...4 kg ) puhul kasutab kits kehavarusid ka piima tootmiseks. 3 kg piimatoodangu korral on arvestatud kehamassi vähenemist 25 g, 4 kg juures 50 g ööpäevas. Kui kits annab 3 kg piima, siis saab ta kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja 3,8 g seeduvat proteiini, 4 kg korral vastavalt 1,5 MJ ja 7,5 g. Normid on ära toodud 40, 50 ja 60 kg kehamassiga ja kuni neli kilogrammi 4% rasvasisaldusega piima andvatele kitsedele. Kui piima rasvaprotsent erineb 4%-st, siis iga
..2 kg päevas. Lüpsiperioodi teisel poolel, alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121... 210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240 lüpsipäevast) juba kiiresti. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva s.t hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Ka see on loomulik ja suuretoodangulistel lehmadel isegi vajalik. Siis on, kust laktatsiooni algul kehavarusid piima tootmiseks ammutada. Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada ratsioonis jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid, eriti Ca ja P ning A- ja D- vitamiini. Muidu ei toimu loote normaalset kasvu ning loote luude moodustumist. Tavaliselt jääb lehm kinni 1,5...2 kuud enne järgmist poegimist. Kui lehm ise kinni ei jää, tuleb ta söötmise piiramisega kinni jätta
· Praktiliselt kõikide elutähtsate vitamiinide ja mineraalelementide puudushaigused ja sagedasti ka mürgitused · Poegimishalvatus. Ketoos · Ehk atsetoneemia · On kõrgetoodanguliste lehmade ainevahetushaigus, mis esineb sagedasti 10...40 päeva peale poegimist. · Lammastel, eriti kaksiktallede puhul paar päeva enne poegimist. · Peale poegimist kasutavad lehmad enda energiavajaduse katmiseks kehavarusid, eelkõige rasva ning vähem aminohappeid. September-detsember 2008. a. · Rasvade lagunemisel vabaneb glütserool- see muudetakse maksas glükoosiks. · Vabanenud rasvhappeid kasutatakse põhiliselt adenosiintrifosfaadi (ATP) tootmiseks, vähem piimarasva tootmiseks. · Vere glükoosi sisalduse langedes langeb ka veres insuliini tase, mis inaktiveerib rasvkoes ensüümi lipaasi tegevuse. Ei teki enam ketokehi.
alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121…210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240 lüpsipäevast) juba kiiresti. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva s.t hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Ka see on loomulik ja suuretoodangulistel lehmadel isegi vajalik. Siis on, kust laktatsiooni algul kehavarusid piima tootmiseks ammutada. Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada ratsioonis jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid, eriti Ca ja P ning A ja Dvitamiini. Muidu ei toimu loote normaalset kasvu ning loote luude moodustumist. Tavaliselt jääb lehm kinni 1,5…2 kuud enne järgmist poegimist
= 23,3 x 5 = 117g. Loote elatustarve 30 päevaselt 0,8 MJ, 60.p 3,5 MJ, 80.p 5,7 MJ, 100.p 8,3 MJ .. 100g proteiini, 115.p 10,7 MJ .. 150g proteiini EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE Söötmisnormides normitakse 1kg puhta kehamassi juurdekasvuks 36 MJ metaboliseeruvat energiat ja 450g proteiini. Nooremised peaksid tiinuse ajal juurde võtma 35-45 kg. Mittepiisavalt tiinuse jooksul kaalus juurde võtnud emisel ei ole piisavalt kehavarusid, nad lahjuvad imetamisel liigselt, nende ind pärast põrsaste võõrutamist lükkub edasi. Liigselt lahjunud on emised, kelle pekipaksus (P1) on alla 12 mm. NB! Raamatus, ei ole õiged. Tiine emise ülesanne on üles kasvatada looted. 18. Tiinuse anabolism. TIINUSE ANABOLISM Tiinete emiste kehamassi juurdekasv on tingitud: Viljastusproduktide kasvust, Eelneval imetamisperioodil ärakasutatud kehaainete taastumisest, Emise füsioloogilisest kasvust (noored emised),
Laktatsiooni alguses on lehma toitumusel ehk kehavarudel eriti oluline seos tervise, toodangu ja sigimisvõimega. Sel perioodil suureneb piimatoodang kiiremini kui kuivaine söömus. Tavaliselt on suurim piimatoodang 4-8.nädalal pärast poegimist, kuid maksimaalne kuivaine söömus saavutatakse alles 10-14. poegimisjärgsel nädalal. Kuna maksimaalne söömus toodangu tipphetke suhtes viibib, siis kasutab lehm intensiivselt kehavarusid, eriti rasvkoevarusid, et nende abil katta piimatootmiseks vajaminev energia. Ühe kilogrammi kehavarude abil toodab lehm 7 kilogrammi piima. Keskmiselt kaotab lehm laktatsiooni esimesel kuuel nädalal ca 25kg oma kehamassist. Väga suure piimatoodanguga lehmadel võib kehamass väheneda isegi 50-60 kg. Hilisemas laktatsioonijärgus piimatoodang väheneb ja taastub järgmiseks laktatsiooniks vajalik energiavaru
annaabi.ee 
