Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi aegse tervis- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi kohta levib on tänapäeva Eesti Vabariigis kohati levinud müüt, mille kohaselt ENSV ajal erivajadustega inimestega ei tegeletud. See müüt ei vasta tõele. ENSV sotsiaalhoolekande raames pakuti erivajadustega
laiali), Laiali+valgumine (Näide: Tegemist on väga laialivalguva tekstiga.), veel kord. Hea inimese looma karv läigib. 6) Tõmmake ebasoovitatavatele väljenditele kriips peale. (5 p) 5 p matemaatika süvakool matemaatika erikool ma väga vabandan ma palun vabandust maakaart geograafiline kaart huvitegevus kooliväline tegevus televiisori hind televiisori maksumus Vastused: matemaatika süvakool matemaatika erikool: eri+kool' : vaimu- v kehapuuetega v käitumishälvetega laste üldhariduskool; ei soovita tähenduses: süvakool. ma väga vabandan ma palun vabandust vabandama <52> andestama, andeks andma; õigustama; ei soovita tähenduses: vabandust paluma maakaart geograafiline kaart Erialased tekstid eelistavad kaardi liiki kirjeldades kasutada väljendit geograafiline kaart. Näide EKSS-ist: ,,lennu|kaart: geograafiline kaart, mis hõlmab peam. õhusõiduki kindlat lennutrassi." huvitegevus kooliväline tegevus
Sobitusrühm Keha-, kõne-, meele-, intellektipuue, raske somaatiline haigus, psüühika- ja/või autismispektri häire Tasandusrühm Kõnepuue või häire, spetsiifilised arenguhäired Kehapuuetega laste rühm Füüsilised erivajadused Meelepuudega laste rühm Nägemis- või kuulmispuue Arendusrühm Mõõdukas, raske või sügav intellektipuue Pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm Autismispektri häired Liitpuudega laste rühm Kaks või enam puuet Uurimuse eesmärk ja hüpoteesid
§ 93. Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse kooskõlla viimine (1) Kooli õppekava viiakse käesoleva seaduse § 47 lõikega 2 kooskõlla ning direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevus viiakse käesoleva seaduse §-ga 48 kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. (3) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks, kehapuuetega laste klassid liikumispuuetega õpilaste klassideks, kõnepuuetega laste klassid kõnepuuetega õpilaste klassideks, meelepuuetega laste klassid nägemis- või kuulmispuuetega õpilaste klassideks, tasandusklassid põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassideks, psüühikahäiretega laste klassid põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassideks, abiklassid lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassideks,
puhul, kes õpivad § 51 lõike 1 punktides 512 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides. § 93. Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse kooskõlla viimine (1) Kooli õppekava viiakse käesoleva seaduse § 47 lõikega 2 kooskõlla ning direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. (3) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks, kehapuuetega laste klassid liikumispuuetega õpilaste klassideks, kõnepuuetega laste klassid kõnepuuetega õpilaste klassideks, meelepuuetega laste klassid nägemis- või kuulmispuuetega õpilaste klassideks, tasandusklassid põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassideks, psüühikahäiretega laste klassid põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassideks, abiklassid lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassideks,
F78 muu täpsustatud vaimne alaareng F79 täpsustamata vaimne alaareng. (Lõnnqvist & Hekkinen & Henrikson & Marttunen & Partonen, 2006) Vaimu- ja või liitpuuded on lai mitmeti määratlev kategooria. Ebalev määratlus on seotud ka asjaoluga, et mõõdukale, eriti aga raskele ja sügavale vaimupuudele lisandub sageli, kuid mitte alati mõni lisapuue. Teiselt poolt kaasneb vaimupuue sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002) Kerge vaimse alaarenguga lastel areneb kõne aeglasemalt kui teistel. Nad saavutavad iseteeninduse oskuse, samas praktilistes oskustes on nad aeglasemad kui teised lapsed. Nende käitumine võib olla väga erinev. Osad on väheaktiivsed, loiud, halva koordinatsioonitajuga, peenmotoorika on halb. Liigutused on
hoolitseda oma põhivajaduste eest ning vajavad pidevat abi ja hooldust. (Veisson, 2008.) 6 1.3. Põhjused Vaimne alaareng kujuneb kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu, s.o ajupoolkerade koore kahjustuse tagajärjel enamasti looteea erinevatel etappidel või imikueas. Vaimne allaareng võib kaasneda ka mitmete geneetiliste haigustega, raskete nägemis-, kuulmis- ja kehapuuetega ning emotsionaalsete või käitumisraskustega (Häidkind, 2008). Vaimse alaarengu põhjuse väljaselgitamine on nii lapse kui tema perekonna seisukohalt esmase tähtsusega. Põhjuse ja selle olemuse tundmine on prognoosi ja profülaktika eelduseks. Seetõttu on isikul õigus võimalikult heale ja pädevale uurimisele tema häire iseloomu ja selle põhjuste kindlaks tegemiseks. Alaarengu põhjuste klassifitseerimisel on kasutatud
Anatoomia, füsioloogia psüühika käitumine Hälbiva arengu iseärasused ühe valdkonna häiritus toob enamasti kaasa ka teiste valdkondade mõningase häirumise. Emotsioonid ja motivatsioon annavad infotöötlusele tausta. Sisendiks on meeleorganid. Psüühikas toimub infotöötlus, selle tagavad tunnetusprotsessid, väljundiks on tegevus. Sisendiga on seotud meeleelundite häired. Väljund on teistsugune. Intellektipuue on seotud probleemidega infotöötluses. Väljund on seotud kehapuuetega. Kognitiivse arengu hälvetega lapsed Intellektipuue Intelligentsus kui üldine vaimne võimekus. Haarab võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme, mõelda abstraktselt, mõista keerulisi ideid, õppida kogemustest. Oluline on ka nende võimete kiirus. Neid võimeid peaks saama eraldi mõõta ja need on taandatavad aju tegevusele (tunnetusprotsessid). Eristada saab üldvõimeid ja erivõimeid (sõnalised, loogilised, matemaatilised, ruumilised jt).
Sügava vaimupuudega isikutel on häiritud sensomotoorne valdkond. Nad sõltuvad täielikult teistest inimestest. Enamik neist ei suuda liikuda ega kontrollida oma põie ja pärasoole talitlust, vajavad hooldust. 6. Lisapuuded: Vaimu- ja liitpuudeid käsitletakse koos, sest • sügavale vaimupuudele lisandub sageli (kuid mitte alati) mõni lisapuue; • vaimupuue kaasneb sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega; • vaimu- ja liitpuuetel on sageli kokkulangev bioloogiline põhjus. Vaimupuudega inimestel esineb sageli ka epilepsiat, peaaegu igal kolmandal. Võib esineda ka südamerikkeid. Ajukahjustus võib olla kombineeritud kahjustustega teistes organites, mis põhjustavad liikumispuudeid, näiteks selgroo väärarengud, käsivarte ja jalgade väärarengud, liigeste kaasasündinud jäikus jpm. 7
. Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 31 toksoplasmoos, süüfilis, herpes); teratogeenid (kiniin, talidomiid); enneaegsus ja madal sünnikaal, reesuskonflikt (enne 7 kuud); hapnikuvaegus kas sünbnitusel või enne - Kõnejärgne kuulmiskahjustus nakkused (meningiit, mumps, läkaköha, tuulerõuged); keskkõrvapõletik; koljutraumad; mürgistused (ototoksilised ravimid); müra keskkonna müra, lähimüra nt kõrvaklapid 9. Kehapuuetega lapsed. Neuroloogilised häired, nende olemus ja kahjustuse lokalisatsioon. Tserebraalparalüüsi (PCI) vormid ja motoorika kahjustuse iseloom nende puhul. Hüpoksilis-isheemiline kahjustus PCI põhjusena ning riskifaktorid selleks. Spina bifida, selle raskusastmed. Peaaju traumaatilised kahjustused. Seljaaju traumaatilised kahjustused. Ortopeedilised hälbed, nende olemus ja kahjustuse lokalisatsioon. Lisaks motoorsete funktsioonide
(Franklin jt. 2006: 96-97) Seadustes on ära toodud ratastooli gabariidid ja pinnavajadus, millega peaksid arvestama arhitektid ja insenerid, projekteerides avalikke hooneid ja nendes liikumise võimalikkust. Samuti muud ehitus ettevõtted, kes tegelevad jooksvate remondiprobleemidega. 1.3.2. Üldsätted Selleks, et seista hea liikumisraskustega inimeste ligipääsu eest hoonetesse, on loodud spetsiaalsed ehitusnõuded. Nende nõuete eesmärk on tagada kehapuuetega inimestele, sealhulgas ratastooli kasutavatele liikumisvaeguritele ja lapsevankriga jalakäijatele, ehituslike takistusteta liikumine avalikes kohtades ning luua neile võrdväärne olukord liikumisel üldkasutatavates ruumides. Soone (2010) toob välja veel, et nõuded puudutavad riigi, omavalitsuste või teiste avalik-õiguslike juriidiliste ja eraisikute ülalpidamisel olevaid üldkasutatavaid ruume, kus osutatakse üldsusele administratiivseid, juriidilisi, sotsiaalseid
annaabi.ee 
