Liikumatu vesi või õhk ja liikumatu in- soojakadu väheneb.(vahetult in lähedal olev veekiht soojeneb). Riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi. 3) Aurustumine Aurustumine on aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vee aurustumisel eraldub suur hulk soojust.. Aurustumisel on jahutav toime, samamoodi higistamisel(=aurustumine). 4) Soojusakiirgus soojakadu soojuskiirgusena tähendab soojakadu infrapunase kiirguse näol. Eriti suur on kiirgus katmata kehaosadelt- peast, kaelast, kätelt. !!! Soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja aurustumise korral toimub soojusülekanne molekulide liikumise tõttu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest. Kriitilised temperatuurid Temperatuurivahemikus 25-30 `C ei kulu püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat- termoneutraalne tsoon. Ülemine Kriitliline temperatuur temperatuur, mille juures vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda tagada normaalset kehatemperatuuri
vastu otsuse reageerimiseks. Soojust võib saada või kaotada- soojusjuhtivus- ehk soojusülekanne ühelt kehalt teisele, erinevatelt materjalidelt. Konvektsioon- soojuse juhtimine õhu- või veevooludega(riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhukihi). Aurustumine- Aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust(seega jahutav toime). Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol, suur on kadu katmata kehaosadelt(pea,kael, käed) 11) Mis on maksa ülesanded? Vere glükoosisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varu säilitamine. 12) Mis on palavik? Keha temperatuuri kõrgenemine. Kutsuvad esile palaviku tekitajad ehk pürogeenid. Satuvad väljast organismi viiruste või bakterite koostises
Tekib mõnede ainevahetusjääkide kuhjumine. 8. Nahaalune rasvkude hoiab soojust, kuid nahk annab soojust ära. Kuumuses veresooned laienevadja eritub rohkem higi. Külmas aga veresooned ahenevad ( karvapüstitaja lihas on töös-"kananahk"). Soojakadu soojuskiirgusena tähenda infrapunase kiirguse näol. Normaalsetes tingimuste toimubki enamik soojakaost soojuskiirgusena.Suur on soojuskiirgus just katmata kehaosadelt-pea,kael,käed. SEEDEELUNDKOND toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak. Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline peenestamine( hammaste abil) ja keemiline ( seedenõrede abil) lõhustamine s.o. seedeelundkonna põhiülesanne Jämesoole 3 ülesannet organismis: Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite
Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid. Inimesel täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude. - konvektsioon soojuse juhtimine õhu- või vee vooludega (riided vähendavad soojakadu tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi) - aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust (seega jahutav toime) - soojuskiirgus soojakadu infrapunase kiirguse näol suur on soojuskadu katmata kehaosadelt (pea, kael, käed) Kriitilised temperatuurid 25º 30º C ei kulu püsiva temperatuuri säilitamiseks energiat termoneutraalne tsoon Ülemine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda enam tagada organismi normaalset temperatuuri Kui temperatuur ületab ülemise kriitilise piiri, siis - hakkab kehatemperatuur kiirest tõusma (ensüümid kehas töötavad kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja)
Kui inimene on liikumatu, ja vesi, õhk oleks liikumatu, siis säiliks inimese ümber soojuskiht, kuid vesi ja inimesed ja õhk liiguvad ning seda liigub see soojuskiht inimese ümbert ära, tekib soojakadu. Riided vähendavad soojakadu. Aurustumine:aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust, seega ka higistamisel on inimesele jahutav toime. Soojuskiirgus:soojuskadu kiirgusena toimub infrapuna kiirguse toimel, eriti katmata kehaosadelt. Tavatemperatuuris, puhkeolekus toimub soojakadu soojuskiirguse tõttu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest. Soojuskiirgus võib läbida vaakumit ja jõuda Maale päikeselt. Kriitilised temperatuurid: Temperatuurivahemikus 25-30, ei kulu temperatuuri hoidmiseks energiat, kui see temperatuur muutub kõrgemaks või madalamaks, peab organist kulutama temperatuuri säilitamiseks lisaenergiat.
ülekuumenemist. Termoregulatsiooni keskus asub vaheajus, hüpotaalamuses. See keskus saab pidevalt infot nii keha pinna kui ka keha sisemuse termoretseptoritelt keha temperatuuri kohta. Ähvardava mahajahtumise korral saadetakse termoregulatsiooni keskusest närviimpulsid lihastele. Täna tahetele mittealluvatele lihastele võivad tekkida külmavärinad ja kananahk. Kananahk on põhjustatud karvapüstitajalihaste kokkutõmbest. Soojuse äraandmine toimub: 1) Kiirguse teel katmata kehaosadelt ümbritesevasse õhku. See saab juhtuda vaid siis, kui ümbritsev temperatuur on madalam. Kiirgust soodust õhu liikumise suurenemine. Õhu liikumine viib selle vahtuse läheduses oleva soojuse minema. 2) Juhtivuse teel. See toimub ekhaga vahetus kontaktis olevate esemete kaudu (ka riided). On olemas head ja halvad soojusjuhid. · Head vesi, metall, maapind · Halvad vilt, villane, karusnahad, puit
Üldised liigutustegevuste mõtestusülesanded: Tähtsuselt kõige olulisem on veealuste delfiinijalalöökide kiirus. Väitada tuleks liigseid liigutusi kõikides faasides. Säilitada lihaste lõdvestuse ja pingutuse hea vahekord Vähendada veetakistust pöörlemise, libisemise, jalalöökide ja väljumise ajal. Suurendada edasiviivaid jõude äratõukel jalalöökidega ja väljumistõmmetega. Ajastada õigesti jõudude ülekanded kehaosadelt kerele äratõukel, jalalöökidel ja väljumistõmmetel. Sooritada hinagmistegevuse õigeaegne kooskõlastamine pöördeliigutusega. Realiseerida iga faasi eesmärk, samaaegselt valmistude nendele järgnevatele faaside liigututegevuseks. ( R. Haljand 2007: 155) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: Sooritada tugev sissehingamine viimaste tõmmete ajal pöörde lähenemisel. 11
80% kehasoojusest tekib lihastes, 20% maksas/neerudes. Reaktsioon intensiivistub siis, kui organism on alla komforditsooni (20-22C). Õhuniiskus ei tohi olla küllastunud. Kui tekib mahajahtumine, tekivad spontaasend külmavärinad, karvad tõusevad püsti. Tahtele alluvad krambid. Võivad külmast kangestuda. 2) Füüsikaline soojuse äraandmine, toimub füüsikaliste meetodite abil: a) Soojuskiirgus toimub katmata kehaosadelt ümbritsevasse õhku, toimub niikaua, kuni on olemas temp vahe kehapinna ja ümbritseva õhu vahel. Kiirgust soodustab õhu liikumine. Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu.
80% kehasoojusest tekib lihastes, 20% maksas/neerudes. Reaktsioon intensiivistub siis, kui organism on alla komforditsooni (20-22C). Õhuniiskus ei tohi olla küllastunud. Kui tekib mahajahtumine, tekivad spontaasend külmavärinad, karvad tõusevad püsti. Tahtele alluvad krambid. Võivad külmast kangestuda. 2) Füüsikaline soojuse äraandmine, toimub füüsikaliste meetodite abil: a) Soojuskiirgus toimub katmata kehaosadelt ümbritsevasse õhku, toimub niikaua, kuni on olemas temp vahe kehapinna ja ümbritseva õhu vahel. Kiirgust soodustab õhu liikumine. Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu.
kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotalamusele naha termoretseptorite vahendusel infot väliskeskkonna temperatuuri muutustest. Nahaalune rasvkude hoiab sooja, nahk annab soojust ära: kuumas veresoonedlaienevad, eritub higi, külmas veresooned ahenevad, karvapüstitaja lihas teeb tööd (“kananahk”). Soojakadu on ka infrapuna soojuskiirgusena katmata kehaosadelt. Alumine kriitiline t Termoneutraalne Ülemine kriitiline t tsoon Organism ei suuda keskk-s 25-30C Higistamine ei jahuta, kuna higi piisavalt sooja toota eritub rohkem, kui kehast aurustub. Ainevahetus peatub Kehas väga intensiivne ensüümide Hüpotermia – Püsiva töö – soojust toodetakse veelgi
Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid. Inimesel täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude. - konvektsioon soojuse juhtimine õhu- või vee vooludega (riided vähendavad soojakadu tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi) - aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust (seega jahutav toime) - soojuskiirgus soojakadu infrapunase kiirguse näol suur on soojuskadu katmata kehaosadelt (pea, kael, käed) Kriitilised temperatuurid 25º 30º C ei kulu püsiva temperatuuri säilitamiseks energiat termoneutraalne tsoon Ülemine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda enam tagada organismi normaalset temperatuuri Kui temperatuur ületab ülemise kriitilise piiri, siis - hakkab kehatemperatuur kiirest tõusma (ensüümid kehas töötavad kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja)
teistest. Alljärgnevalt keskendume põhiliselt just nendele tehnilistele omadustele, mis viimaste aastate uurimistöö tulemustel on kõige enam seotud villast toodete lõppkvaliteediga. Kvaliteet kehaosadel Villaku kvaliteet on määratud eelkõige villakut moodustavate üksikute villkarvade omadustest. On ju teada, et lambavill ei ole nende omaduste poolest ühtlik kogu villaku ulatuses vaid villa sort ja ka kvaliteet varieerub isegi ühe villaku piires, sest erinevatelt kehaosadelt saadakse erineva kvaliteediga villa (joonis). Koosneb ju villak erinevatest villasäukudest. Villasäuk omakorda koosneb üksikutest vill-karvadest, mis võivad kuuluda erineva kuju ja tehniliste omadustega villkarva liikidessse (kas alus-, ülemineku-, pealis-, ohe- või surnud villkarvad). Joonis. Villa kvaliteet lamba erinevatel kehaosadel. Villa kvaliteet väheneb arvude suurenedes (Liik, 1935). Nii saadakse peenemat, parema kvaliteediga
Riietuse kolm liiki: 1. (Kõik võimalikud) keha modifikatsioonid 2. Keha katmine 3. Seosed keha ja kehakatete vahel 1. Keha modifikatsioonid: a) keha värvi muutmine- juuksete värvimine, solaarium, henna joonistused, tatoveeringud jne. b) keha tekstuuri muutmine- kreemid, rõngad, needid jne. c) keha kuju muutmine- diiet, harjutused, suguharud (kaela venitamine, jalgade kinni sidumine, pea kasti kasvatamine jne) 2. keha katmine: a) keerata ümber kaela (sall) b) riputada kehaosadelt alla (kõrvarõngad) c) vormida kehaosade ümber 3. seosed keha ja kehakatete vahel: a) sisse või vahelepandud asjad aa) seotus kehaga- läbiv kõrvarõngas ab) seotus kehakatete vahel- nööp riiete vahel b) klamberkinnitus ba) seotus kehaga- kõrvarõngas bb) seotus kehakatete vahel- haagid c) külgekleebitavad- ripsmed, küüned jne. d) asjad, mis ripuvad alla õlalt või käevangust (NKK õlasall; käekott)
ses, mida iseloomustab liigese kuju muutus ja paistetus. kellegi vahetu järelevalve all. Ehkki nihestusega kaasneb terav valu, võib nihestunud luuotsi paigaldada ainult meditsiinitöötaja. Kuni arstiabi saabumiseni saab valu vähendada külma veega niisutatud lapi asetamisega vigastuskohale. Põletused. Liiklusõnnetusel võib põletusi põhjustada bensiini süttimine. Süttinud riiete korral mitte joosta, vaid visata pikali ja ennast rullida. Vigastatud kehaosadelt tuleb ettevaatlikult eemaldada riided neid vajaduse kor - ral lahti lõigates. Kahjustatud köhale asetatagu alkoholiga niisutatud steriilne mähis. Ville ei tule avada. Hiljem ase- tatakse sidemele külmaveekott või külma veega niisutatud vatt. Kannatanu valu vähendamiseks antagu talle valuvai- gisteid (pürameiin, analgiin jt.). Minestus ja sokk. Tingituna psüühilisest pingest või ras- kete traumade põhjustatud valust võib liiklusõnnetuses osalejal tekkida minestus või sokk.
annaabi.ee 
