Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik Odja (praost) - jõukas, tugev, vihkab hädisejaid ja logardeid Veeliks Ekma (direktor) - napsulembeline, omakasupüüdlik, kulutaja Pille Riin - üksildane, kangekaelne, terav Iivan Sirota - habemes, pikk, värisev pea Jevdokia - laiapuusaline, kehakas, jõukas Aleksander Jundi - tugev, pikk, kraavihallide kuningas Vana Uutšö - kääbus, rangjalgne, kiilas Lassi - kaunis, hoolitsev, Jürga (jahimees) - käib küürus, kartmatu, tugev Ekke Moor on omamoodi kuju, keda ema Neenu pidevalt nuhtleb ja karistab, aga samas veel rohkem hoiab. Koos Ekke ja Neenuga elab koos veel vana vigane madrus Aat, kes on väga töökas, kuid vajab pidevalt uusi käske, kuna ise ta mõelda ei oska
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune
Kalakotka elupaigaks on soostunud metsad. Pesapuuks valib peaaegu alati kõrge männi, mille latva rajab laia pesa. Täiskurnas on 2...3 muna, järeltuleva põlvkonna eest hoolitsevad mõlemad vanemad, üks mune haududes, teine toitu tuues. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alles augusti lõpuks ja vahetult pärast lendama hakkamist sooritavad praalivaid kärarikkaid kõrgeid õhulende. Kalakotkas kuulub looduskaitse alla. 8Kullid Kassikakk Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune
inimesed linde aidata. Lisatoidu andmiseks seatakse üles toidumaju, kuid tuleb meeles pidada, et toidumajast toitu leidma harjunud linnud ei lähe seda tavaliselt mujalt otsima ja nad võivad hukkuda. Et linnuliikide arvukus ei väheneks, tuleb neid pakasel talvel toita ja luua neile soodsad võimalused pesitsemiseks. Röövlinnu liigid Kassikakk (Bubo bubo) Kassikakk on meie suurim kakuline, kelle keha üldpikkus on umbes 67 cm. Ta on suur kehakas lind, kes on looduskaitse all. Tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun, kuna ta sulgedel vahelduvad pruunid, kollased ja valged vöödid. Kassikaku ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks on kurgualune ja keha üldtoonist tumedamad on pealagi ja selg, kuna seal domineerib pruun. Ta suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruunide sulgedega, mille alt paistab välja tugev ja kõver must nokk. Kassikaku pealael on kaks suletutti, mis
jaganud kõik ametikohad oma vennapoegade ja väimeeste vahel onupojapoliitika. · Avatud novell novell lõppeb ilma kindla lõputa, minategelane loodab leida oma armastatu. · ,,Väikese inimese" inimväärikuse puudumine. Näiteks see kui Pjotr Petrovits vestlust vaidluseks keeras, rääkides igavalt, loiult ning pikalt soovides näida targa ja eesrindliku inimesena. · Lõbusad ja teravmeelsed- Ljubovi kirjeldus- väga kehakas, lihav, nuumatud hane taolin daam , ta töinas sageli valjusti mehehäälega . 7 küsimust novelli kohta : 1. Miks ei tundnud Liida minategelase vastu sümpaatiat ? 2. Kus elas Ljubov Ivanovna ? 3. Kes oli Belokurov ? 4. Keda armastas Liida õde Missuss? 5. Milles seisnes Liida ja minategelase antisümpaatia? 6. Kuidas suhtus Liida maalikunsti ? 7. Mida arvab minategelane Liida plaanidest rajada koole ja haiglapunkte ?
sattus eluajaks võlgadesse. Sageli Balzaci 16 ja enamgi tundi väldanud tööpäev algas südaööl, mil ta valgesse halatti riietatult kirjutuslaua taga istet võttis. Kirjutamise katkestas ta vaid selleks, et tühjendada järjekordne kohvitass. Romaanide kirjutamise vaheajal andus Balzac õgardlusele või lõbutses ohjeldamatult järjekordse armukesega. Naiste huvi Balzaci vastu kasvas koos kirjandusliku kuulsusega. Balzac oli väga kehakas, mustade küünealustega ning tavatses nina urgitseda. Et veetlus ilmneks, tuli tal teatud teema üles võtta ja publikut teravmeelsusega jahmatada. Balzac eelistas vanemaid daame, kellele kurtis emaarmastuse puudumist. Tuntud on Balzaci ütlus, milles ta võrdleb naist maitsvalt ning ohtralt kaetud söögilauaga, mida mees enne ja pärast sööki sootuks erinevalt vaatab. Lausa uskumatu on fakt, et lisaks romaanidele jõudis ta kirjutada oma armukestele 12 000 kirja
Sooräts on sõltuv näriliste arvukusest ja selle tõttu on tema arvukus väga kõikuv. Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 48×22×18 mm. Viimane soorätsurikas aasta oli Eestimaal 2005. Liigi arvukust on meil hinnatud 10 300 haudepaarile, asustustihedus 0,1 paari 100km2. Talvituvad vaid üksikud linnud ja nende arvukus ei ulatu üle 5 linnu. Sooräts kuulub kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Kassikakk Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune
..10 kreemikasvalget muna. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alates augusti keskpaigast. Pärast haudeaja algust juuni teisel poolel lahkuvad isaslinnud pesapaikadelt, et sulgimissalkadena kuni noorlindude lennuvõimestumiseni aega veeta. Piilpart toitub õrnadest veetaimedest, marjadest, taimeseemneist ja selgrootutest loomadest. Piilpart on maitsva lihaga jahilind keda kütitakse hooaja jooksul 1,5...2 tuhat isendit. Kassikakk Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune
o Nom ja gen on samased nt aaria, eskimo, ohutu, hukkunu, segisti, valgusti o 2-silbilisele nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt album, pidur, pööning, rosin, tudeng, õpik o 2-silbilisele nom liitub gen alates silp da, nt hale, hele, jõle, jäme, kade, kole, tihe, äge, nobe o 2-silbilisele nom liitub gen silp me nt ase, ese, habe, ige, kube, kübe, tase, sade, pide o 3-silbilise nom lõppkonsonant s kaob gen alates nt kehakas, kidajas, labidas, sipelgas, varrukas · 4- ja enamasilbilised sõnad, mille o Nom ja gen on samased nt abistaja, distsiplineerimatu, eksimatu, allakirjutanu o Nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt nakatav, naljatav, vallandatav · Siia kuuluvad ka: o Järgarvud, mille 2- või 3-silbilise nom lõppkonsonant s asendub gen alates nda-silbiga nt kolmas, seitsmes, kaheksas, üheteistkümnas, sajas, tuhandes
häbiteolt. ,,Muidugi mitte, aga kirjutada võib ju ikka, ega te siis seda ometi pahaks pane. Ma lisan juurde, et olete tõsisemaks ja mehisemaks läind ning et räägime ainult saksa keelt; las ta loeb, et ka meie siin kosume ja kasvame. Sest midagi pean ma talle ometi kirjutama, ta ajab ju kui hull peale, et kirjuta ja kirjuta, kirjuta kõigest, mida rohkem, seda parem ja, mida tühisem, seda huvitavam -- nõnda ütleb ta." Alttoa ümbruskonna ilmastik oli muutunud, sest kehakas härra Slopasev oli tolmu oma jalgelt raputanud ja uude korterisse kolinud. Selle tõttu liikus härra Voitinski nagu elav vari, kes kaotanud oma isanda: teda polnud õieti ei kuulda ega näha. Keegi ei pannud teda nagu tähelegi. Ainult Slopasevi poolt külaskäigult tulles erendavad ta muidu tuhmid silmad ja siis satub ta mõnikord jutuhoosse, mis kogub õpilased tema ümber. Endises Slopasevi toas elab nüüd kõhetu ja rõugearmiline Kulebjakov, kes käib nina
annaabi.ee 
