1. B-tase. Kõige kõrgem. Vastutusrikkad tooted, eurokeevitaja proovitööd, survemahutid. 2. C-tase. Keskmine. Selle taseme järgi valmistatakse enamik metallkonstruktsioone. Eesti kutse standardi proovitöö aktsepteerimistase. 3. D-tase. Mõõdukas. Staatiliselt koormatud ja toatemperatuuril töötavad konstruktsioonid. D-tasemest madalama tasemega keevitustööd ei ole aktsepteeritavad. Standardis EN ISO 5817 on esitatud lubatud keevitusdefektid tasemete järgi tabeli kujul. Väliseid defekte saab keevitaja või kontrollija hinnata visuaalselt. Juhul kui kas või üksainus defekt ületab aktsepteerimispiiri, tunnistab kontrollija terve konstruktsiooni mittevastuvõetavaks. MAG-keevitusel on tüüpiliseks keevitusveaks V-õmbluste korral õmbluse servade kokkusulamatus ehk liiteviga. Seda saab avastada liite ristlõike makrolihvil või ultrahelikontrolliga. Nõuded keevisõmbluste kvaliteedile kantakse joonisel õmbluse
............................................................................................ 10 Keevitusvoolu mõju elektroodile............................................................................................... 11 Kaitsegaasid TIG keevitamisel...................................................................................................13 Lisamaterjalid ja nende tähistamine...........................................................................................14 Keevitusdefektid TIG keevitamisel............................................................................................18 Defektide tekkimine keevitusaparaadist.....................................................................................24 Kasutatud materjal......................................................................................................................29 Sissejuhatus TIG keevitusega saab keevitada ka segamaterjale, nende hulgas malmi ja
Seega keevitusvool Ik = C*de = 40 * 6 = 240 A Määran samuti ka keevituspinge valemiga Uk = 20 V + 0,04 Ik (V) Seega keevituspinge Uk = 20 + 0,04*240 = 29,6 V 7. Kvaliteedikontroll Defektid keevisõmbluses jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemiste defektide avastamiseks on vajalikud eriseadmed. Välimised defektid on silmaga nähtavad ja neid on võimalik kõrvaldada. Enamlevinud keevitusdefektid on: räbupesad, sisselõiked, läbikeevitamatus ja pealesulatised. Valmis detaili tuleb konrollida kasutades mittepurustava kontrolli meetodideid, mis jagunevad pinna- ja mahumeetoditeks. Pinnameetodid on sobilikud defektide avastamiseks toodete pinnal või pinna läheduses, mahumeetodid katseobjektide sisemiste defektide avastamiseks. Kuna enamus defekte jääb lihtsal visuaalsel vaatlusel sageli avastamata, on
Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Elektroodkeevitus: MMA manual metallic arc euroronormidele vastav tunnusnumber on 111.
Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Elektroodkeevitus:
keevitatavate detailide halb ettevalmistamine või koostamine, keevitaja vähesed oskused, halvad keevitustingimused jne. Defektide hulka arvatakse ka üksikute elementide või kogu keevituskonstruktsiooni kaardumine. Defektid keevisõmbluses jagunevad kaheks: sisemised ja välimised. Sisemiste defektide avastamiseks on vajalikud eriseadmed. Välimised defektid on silmaga nähtavad ja neid on võimalik kõrvaldada. Enamlevinud keevitusdefektid on: räbupesad, sisselõiked ja pealesulatised. Räbupesad Räbupesad (Joon. 22) võivad olla õmbluse sisesed ja õmbluse pinnale ulatuvad. Õmbluse pinnale ulatuvad räbupesad tulevad nähtavale peale šlaki eemaldamist keevisõmbluselt. Need on silmaga nähtavad tühimikud keevisõmbluses. Defekti kõrvaldamiseks tuleb räbupesa hoolikalt puhastada ja siis uuesti üle keevitada. Esmaseks abinõuks räbupesade tekke vältimiseks on keevituskoha puhastamine roostest, mustusest, tagist
elektrood on liiga kaugel keevitatavast detailist b. elektroodi edasiliikumise kiirus on liiga suur Need vead võivad esineda koos, aga ka üksikult. Mõlemal juhul ei jõua põhimetall korralikult üles sulada ja keevisõmblust praktiliselt ei teki. Defektid keevisõmbluses Defektid keevisõmbluses jagunevad kaheks: sisemised ja välimised. Sisemiste defektide avastamiseks on vajalikud eriseadmed. Välimised defektid on silmaga nähtavad ja neid on võimalik kõrvaldada. Enamlevinud keevitusdefektid on: räbupesad, sisselõiked ja pealesulatised. Räbupesad Räbupesad (Joon. 43) võivad olla õmbluse sisesed ja õmbluse pinnale ulatuvad. Õmbluse pinnale ulatuvad räbupesad tulevad nähtavale peale slaki Joon. 43 Räbupesad eemaldamist keevisõmbluselt. Need on silmaga nähtavad tühimikud keevisõmbluses. Defekti kõrvaldamiseks tuleb räbupesa hoolikalt puhastada ja siis uuesti üle keevitada.
4) Detail kuivatatakse kapillaarsete defektide avastamiseks lahustitest. 5) Punane värv kantakse detailile. 6) Punane värv eemaldatakse detaili pinnalt pehme lapiga mitte eriti hõõrudes ja mitte lastes tal ära kuivada. 7) Ilmutussegu kantakse detaili pinnale pehme pintsliga, pulverisaatoriga, kastmise teel. 8) Detailid vaadatakse üle 15-60 min. peale värvi pealekandmist 9) Defektid kõik meh. vigastused ja keevitusdefektid annavad teravapiirilise joone, kristallidevaheline korrosioon annab lühikeste joonte ja võrgutaolise struktuuri. 10) Pseudoefektid 11) Detaili puhastus eemaldatakse lahustitega analoogiliselt detaili pesemise meetoditele. 12) Kontrolli täpsus 0,01 0,03 mm. 54. Alumiiniumsulamite metalliseerimine ja blankeerimine. Alumiiniumsulamitel kasutatakse enamjaolt katteks Al ja tsinki. Plakeerimisel saadud kaitsekiht on efektiivne Al keemilisest ja
keskel. Kõvaduskatse eesmärk on tuvastada kas on tekkinud ebasoovitatavad karastusstruktuurid. 5. Keevitusvigade liigitus, tähistus ja mõju keevisliidete töövõimele Keevitusviga - keevisõmbluse defekt, mis ületab mõõtmete või hulga poolest etteantud piirväärtust. Nõuab parandamist e. remontkeevitust. Defekt - kõrvalekalded keevisõmbluse pidevuses, kujus ja mõõtmetes, mis on veel lubatud piirides (aktsepteeritavad). Keevitusdefektid on liigitatud standardis kuude rühma: Praod, Tühimikud, Tahked võõrlisandid ja Suletised, Vaegläbisulatus (liiteviga) ja Läbikeevitamatus, Kujuhälbed ja Mõõtmehälbed, Muud defektid Pragunemisnähtusid võib jagada: praod; kuumpragu; tardumispragu; likvatsioonipragu; disperioonpragu; kõvenemispragu; külmpragu; haprumispragu; kahanemispragu; vesinikpragu; lamellpragu; pragu õmbluse piiril; vananemispragu (lämmastiku diffusioonist).
annaabi.ee 
