Keevituseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb liite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsesse liigitatakse ka keevismetalli kaitsmise viisi järgi : ISO 4063 ja EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbriga. Keevitustehnoloogia hõlmab: a) Keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteediastmeid b) Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisamaterjalide sobivust, keevitavust d) Kvaliteedi tagamist, järelvalvet, kontrolli, personali pädevust e) Töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm
Põhimetall 1: 1C35; Põhimetall 2: Remanit 4306; Keevitusprotsess: GMAW. Schaeffleri diagramm: Joonis 2.1 Antud põhimetallide ning 70/15/15 (lisametall/põhimetall.1/põhimetall.2) dilution korral sobis Elga tootevalikust vaid Cromamig Duplex (C 0,015%; Si 0,4%; Mn 1,8%; P 0,02%; S 0,005%; Cr 22,5%; Ni 9%), mis tagab soodsa keevismetalli koostise. Dilutioni mõiste segunemisaste, legeerimisaste, põhimetallide ja elektroodist tuleva materjali suhe [Schaeffleri diagrammil graafiliselt lahendades sirge 1-2 ja C-W lõikepunkti asukoht määratakse põhimetallide suhte järgi (kui keevismetallis on mõlema suhe võrdne (15/15), siis asub see sirge keskpunktis, ebavõrdse jaotuse korral väiksema osakaaluga punkti pool), keevismetalli punkt asub lõikepunktist 0,7 pikkuse
juured kõrgeima vastupidavuse löökpaindele, mis küll jääb siiski napilt alla 27 J-i. Teisalt jällegi on täidetud termomõjutsooni katkevenivus - tervelt 20 % nõutud 14 % asemel. Keevisliite ristlõige ning jahtumisaeg jäid märkimata tehniliste tõrgete tõttu. 2. Erinevatest terastest liide (Consel Elga) Tuleb valida erinevatest terastest liite keevitusmaterjali valik Schaeffleri diagrammi abil. Antud programm võimaldab ainult keevismetalli segunemist põhimetalliga 30%. See tähendab, et keevismetalli siirdub 70% keemilistest elementidest elektroodist(lisamaterjalist) ning 15% ja 15% kahest erinevast põhimetallist. 1. põhimetall: 1C35 2. põhimetall: X2CrNiMo 17-12-2 Keevitusprotsess: GTAW Joonis 2.1 - Schaeffleri diagramm Diagrammi analüüs: Joonisel punkt 1 näitab põhimetalli punkti diagrammil ja punkt 2 näitab kõrglgeerterase punkti, punkt C vastab keevituse lisamaterjali punktile ja punkt W on keevismetalli punkt
1. Mis on keevitamine: b) kinnisliidete saamise meetodid, kus liidetavad pinnad aktiveeri... aatomitevaheline side 2. Keevituse metallurgia protsesside juhtimine seisneb: c) kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevismetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises 3. Keevituse termotsüklit iseloomustavad: a) erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides 4. Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: b) kaare pinge keevitusvool 5. Karastusstruktuurid võivad tekkida keevisliite termomõju tsoonis: a)süsinikteraste osa madallegeerteraste keevitamisel suurtel lehepaksustel ja keevitamisel madalatel temperatuuridel 6
1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus;
impulssvoolu c. alalisvoolu d. kõrgsagedusvoolu Question 33 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Paksu soomusterase kvaliteetseks ja tootlikuks keevitamiseks tuleb kasutada Select one: a. MIG/MAG - keevitust b. TIG - keevitust c. käsikaarkeevitust d. elektronkeevitust Question 34 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitamisel tekkivad sisepinged põhjustavad: Select one: a. keevismetalli karastumist b. detailide mõõtmete vähenemist (kahanemist) ja kuju moondumist e. nurkdeformatsioone c. keevismetalli poorsust d. keevismetalli rafineerimist Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Vesinik- e. külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: Select one: a. kasutatakse detailide ettekuumutamist b. jahutatakse tooted kiiresti pärast keevitamist c. lõõmutatakse tooted pärast keevitamist d
ettekuumutamist d. keevitatavate detailide kiire jahutamisega Küsimus 20 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised elektroodid kõrge niiskuseimavuse tõttu peab hoidma kuivatuskapis? Vali üks: a. tselulooskattega b. happelise kattega c. rutiilkattega d. aluselise kattega Küsimus 21 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kesk- ja kõrgsüsinikteraste keevitusel eelkuumutuse kasutamise tulemuseks on: Vali üks: a. keevismetalli parem löögisitkus b. külmpragude väiksem oht c. kõik ülenimetatud d. keevismetalli madalam kõvadus Küsimus 22 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutage deformatsioonikiirus Vkr, kui terase keemiline koostis on järgmine: C = 0,4 % S = 0,030 % Si = 0,5 % Mn = 0,73 % Mo = 0,24 % P = 0,026 % Ni = 1,42 % Vastus andke täpsusega 2 kohta peale koma. Vastus: Küsimus 23 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
2) Keevituse metallurgiaprotsesside juhtimine seisneb: V: Kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevitusmetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises. 3)Keevituse termotsüklit iseloomustavad: V: Erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides. 4) Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e teljestikus: V: Kaare pinge-keevitusvool 7) Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: V: Keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused põhimetalli sulmata osas. 9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel:
(terastel kuni 1800 ºC), b) väikesemahuline sula keevisvann, mis ümbritsetud külma metalliga, c) sula keevisvanni lühike kestus, terastel 4...40 s, d) sulanud elektroodivarda metalli siirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. - Sulametalli vanni kõrge temperatuuri tõttu aktiveeruvad paljud füüsikalis- keemilised protsessid tavametallurgiaga võrreldes, nagu gaaside ja metalli vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. - Keevisvanni ümbritsev külm põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahtumist, mistõttu paljud keemilised reaktsioonid ei kulge lõpuni. - Sulakeevisvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua alati lahustunud gaasid ja räbu tõusta õmbluse pinnale enne metalli tardumist, põhjustades nõnda poorsust ja räbupesasid. Keevituse termotsükkel ja seos termomõju tsooniga Keevituse termotsükkel ( ) Keevitusprotsessi termotsüklit iseloomustab:
lisaainevalik, seadme hea traadikujul, keeviamisel ei teki transporditavus, lihtne räbu, võimalik keevitada ruumi keevitusparameetrite asendis, keevitus traadil puudub seadistamine, õmbluse hea katte, seega vähm suitsu kvaliteet Puudused Väike tootlikus, halb CO2-keevitamisel suur pritsmete mehhaniseeritavus, protsessi hulk, keevismetalli gaasikaitse mittepüsivus, palju kahjulikke puudumist välitingimustes ning keevitusgaase, tuuletõmbe käes. elektroodidekatete niiskusimavus Kasutusala Surveanumate ja katelde Autoremont, kasutatakes remont, ehitusplatsidel, mittelegeer-, madallegeer-, ja veealune keevitus kõrglegeerteraste, alumiiniumi-,
b) väikesemahuline sula keevisvann, mis ümbritsetud külma metalliga, c) sula keevisvanni lühike kestus, terastel 4...40 s, d) sulanud elektroodivarda metalli siirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. - Sulametalli vanni kõrge temperatuuri tõttu aktiveeruvad paljud füüsikalis- keemilised protsessid tavametallurgiaga võrreldes, nagu gaaside ja metalli vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. - Keevisvanni ümbritsev külm põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahtumist, mistõttu paljud keemilised reaktsioonid ei kulge lõpuni. - Sulakeevisvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua alati lahustunud gaasid ja räbu tõusta õmbluse pinnale enne metalli tardumist, põhjustades nõnda poorsust ja räbupesasid. Keevituse termotsükkel ja seos termomõju tsooniga Keevitamisel ühe läbimiga liigub soojusallikas piki keevisõmblust ja koos temaga
Trafo Alaldi Inverter Generaator Keevitusprotsessi tingmärgid E- MIG/MAG - TIG - Vooluallikate tunnusjooned ehk karakteristikud Kaare pinge ja keevitusvoolu graafiline sõltuvus. 1) Jäik tunnusjoon MIG/MAG püsipingel töötavad 2) Järsult langev tunnusjoon E;TIG Keevituselektroodid Keevituselektroodide põhiomadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus - kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - pritsmete tekkimine ja nende hulk - sula keevismetalli voolavus ning juhitavus, asendi omadused - räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus - õmbluse juure läbikeevitusvõime - õmbluse kuju (kumer, nõgus) õmbluse kõrgus ja üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus Elektroodikate sisaldab: - räbutekitajad - desoksüdeerijad - gaasitekitajad - legeerelemendid - kaare ioniseerijad - sideained Kattetüübid: aktiivgaasis 1)happeline kate A 2)tsellulooskate C 3)rutiilkate R 4)aluseline kate B 5)paks rutiilkate RR
Kui isoleerimine on kehv ja tekivad lekked, siis merevesi satub elekrtijuhiga kontakti ja osa alalisvoolust juhitakse eemale ja elektrikaart ei teki. [2] Märgkeevituse eelised: 1) Mitmekülgne ja odav. 2) Kiire. 3) Keevitada saab objektidel, kus teisi keevitusmeetodeid kasutada ei saa. 4) Kasutatakse kergesti kättesaadavaid keevitusmasinaid ja seadmeid.[2] Puudused: 1) Vee all halb nähtavus. 2) Ümbritsev vesi kustutab kiiresti keevismetalli. 3) Keevise ümber on suur hulk vesinikku ja see võib põhjustada pragusid, mikroskoopilisi lõhesid.[2] Kuivkeevitamine Kuivkeevitust teostatakse keevitatava koha ümber ehitatud kambris. Kamber on täidetud gaasiga( heelium, milles on 0,5 bar hapnikku) vastavalt seal valitsevale rõhule, kus keevitus toimub. See meetod võimaldab saada väga kvaliteetseid keevisliited. Kuivkeevituse kambril põrand puudub ja on veele avatud
34 Allaasendi keevitus OK 63.40 Kõrgtootlik elektrood OK 63.41 Keevitades sarnaste omadustega metalle valitakse lisametall mille koostis on lähedane põhimaterjalile. Erinevate põhimaterjalide keevitamisel lähtutakse lisametalli valikul mehaanilistest omadustest, kokkusobivusest ja vabast lõhenemisest. Keevitustraatide keemilised koostised valitakse põhimaterjali lähedastena. Iseärasuseks on kõrgem ränisisaldus (Si 0,8-1,0%), mis parandab kaare stabiilsust, keevismetalli voolavust ja märgamisvõimet, vähendab pritsmeid. Terase AlS1 304 keevitamisel kasutatakse EN 12072 järgi keevitustraati G 199L ja terase AlS1 316 keevitamisel G 1912 3L traate. 6. KAITSEGAASID JA KAARETÜÜBID 6.1 Kaitsegaasid Austeniitsete teraste keevitamiseks kasutatakse sgugaasi 98% Ar+ CO 2, mis kuulub kaitsegaasi m12 rühma ja tuntakse kaubamärgi AGA MIX 2 all. Parimad keevitustulemused saadakse heeliumi lisamisel, kasutades segugaase Mison 2 He (Ar+30% He+2% CO 2+0,33% NO).
- vältida kuumpragudele kalduva sulami keemilise koostise tekkimist, valides sobiva lisametalli, - keevituspingete vähendamine (rakised jms). Teine rühm kuumpragusid on energiasisestusest sõltuvad likvatsioonpraod, millised tekivad keevisõmbluse korral põhiaine poolel osalise sulamise tsoonis. Kõrge temperatuur sulatab osalise sulamise tsoonis kergemini sulavad ühendid ja praod tekkivad pingete tagajärjel. Sellise kalduvusega on termotöödeldavad AlCuMg ja AlSiMg sulamid. Keevismetalli tardumine enne põhimetalli tardumist tekitab pragude riski, kuna sula metalliterade piirid võivad olla veel sulas olemas ja kahanemispinged võivad kutsuda esile pragusid. Pragude vältimiseks on vaja kasutada kõrgemalt legeeritud lisametalli. Kraaterpraod keevisõmbluste lõpetuskohtades on tingitud valest keevitustehnikast. Al-sulamites ei esine klassikalist vesinik- e. külmpragusid. Kui keevisõmbluse ristlõikepind on
Süsinikteraste ja roostevaba terase keevitamisel kasutatakse sulava elektroodiga aktiivgaasis keevitamist e. MAG-keevitust. Al - sulamite keevitamisel suurte tootmismahtude korral keevitust inertgaasis e. MIG keevitust. MIG/MAG - keevituse eelised on loetletud, millele tuleb lisaks märkida võimalust keevitada õhukest plekki nt. autoremondil, aga ka keevitajate lühikest esmaväljaõppeaega. Puuduseks võib lugeda CO2-keevitamisel suurt pritsmete hulka, keevismetalli gaasikaitse puudumist välitingimustes ning tuuletõmbe käes. Segugaaside (80% Ar + 20% CO2) kasutamisel MAG- keevitusel pritsmed praktiliselt puuduvad. MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina pidevat keevitustraati, mida antakse etteandemehhanismi rullide abil keevituspüstolisse. Seadme kvaliteedi määrab etteandemehhanismi töö stabiilsus. Keevitustraadi otsa ja detailide vahel tekitatakse kaarlahendus, mille kuumuses sulavad nii
annaabi.ee 
