p′ = arctan μ Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: p′ = arctan 0,1 = 5°43′′ => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi: 0,33 ∙ μ ∙ (D2 − d2 ) 0,33 ∙ 0,1 ∙ (0,0753 − 0,053 ) K ots = = = 0,003135 (D3 − d3 ) (0,0752 − 0,052 ) Fw = Fwk Keermeliitega arendatav kinnitusjõud avaldub valemiga. Avaldan valemist pöördemoment keermel Mh. 2Mh Fw ∙(d2 ∙tan(αG +p′ )+Kots ) Fw = d ′ => Mh = 2 ∙tan(αG +p )+Kots 2 22000 ∙ (0,0225 ∙ tan(1,22 + 5,72) + 0,003135) Mh = = 64,61 𝑁 2 Vastus: Mh = 𝟔𝟒, 𝟔𝟏 𝑵
' p =arctan 0,1=5 ° 43' ' => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi: 0,33 (D 2-d 2 ) 0,33 0,1( 0,0753-0,053 ) K ots = = =0,003135 (D 3-d 3 ) (0,0752 -0,052) Fw = Fwk 5 Keermeliitega arendatav kinnitusjõud avaldub valemiga. Avaldan valemist pöördemoment keermel Mh. ( G + p' )+ K ots 2 Mh d 2 tan ¿ F w= ' d 2 tan ( G + p ) + K ots => ¿ Fw ¿ Mh=¿ ( 1,22+ 5,72 )+ 0,003135 0,0225 tan ¿ ¿ 22000 ¿ Mh=¿ Vastus: Mh = 64,61 N
kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H
Väliskeermel on nii välis- kui ka siseläbimõõt ja sisekeermel on sise- ja välisläbimõõt. Keermete profiilid Keerme kujutamine joonisel Kuna keeret on küllaltki keeruline kujutada, siis kasutatakse joonisel tinglike tähistusi: · Väliskeermel tõmmatakase pidev peenjoon keerme siseläbimõõdu järgi; · Sisekeemel aga välisläbimõõdu järgi; · Varjatud keermel tõmmatakse nii välis- kui siseläbimõõdu järgi kriipsjooned; · Keermestatud osa piirjooned märgitakse kontuurjoonega; · Otsvaatel märgib nii kruvil (väliskeere) kui mutril (sisekeere) keermepõhjajoont peenjoon, mis tõmmatud ¾ ulatuses kogu ringjoonest. Keerme tähistamine Ülesanne nr 1
· 3.1 Otstarbest lähtudes · 3.2 Keermeniidi kuju järgi · 3.3 Mõõtesüsteemi järgi · 4 Levinuimad keermestatud detailid · 5 Keermelukud · 6 Jõudude vahekord ja isepidurdustingimused keermepaaris · 6.1 Hõõrdejõud täis- ja kolmnurkkeermes · 6.2 Ringjõud täis- ja kolmnurkkeermes · 7 Vaata ka Keerme lõikamine Väliskeermelõikurid Keeret võib lõigata nii keermepuuri või keermelõikuriga käsitsi kui ka lõiketera, keermetamispea või freesiga tööpingis. Masstootmises keere tavaliselt rullitakse keermerullimispinkides. Viimasel meetodil valmistatakse enamik väliskeermega kinnitusdetaile. Tuleb ka märkida, et rullitud keere on lõigatud keermest tugevam, sest rullimisel jäävad poldi tooriku metallkiud läbi lõikamata, keerme välispind aga samal ajal kalestatakse. Keerme põhiparameetrid
E.Ahling (Rootsi kunstnik) tõlkis Picasso kubismi ,,realismi" keelde 1993- 94. Ida-Euroopas sattus märklauaks Malevits Irwin ,,Kunsti laip" installatsioon 2003-04 Külma sõja lõpp, Berliini müüri lagunemine 9.nov 1989. Nicolas Bourriaud kureeris 2009 Londonis näitust ,,Altermodern", seoses sellega avaldas ta ka postmodernismi lõpu manifesti. 21.saj algul tuleb modernistlik kunst tagasi uuel keermel ja uue nime all (altermodern, 2.0 modernism jm), ent sel puudub üldkehtiv tähendus. Nt: Sheela Gowda ,,Tagatis" 2007 2. Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin. Optilist kunstiliini nimetab Bourdieu puhtaks vaatamiseks, puhtaks esteetikaks. Oluline on püüelda eriala autonoomia poole. Lääne maalikunstis on väga oluline valguse kujutamine. Vabas õhus maalitud maalid (En plein air) Claude Monet ,,Päikesetõus"1872 Renoir ,,Vihmavarjud"1881-
parendamine, sest meh. omadused on paremad kui lõõmutatud terasel. Madalnoolutus Kinnitus- ja tihenduskeermeks kasutatakse torukeeret, mille ümardatud kolmnurkprofiili 170...250oC eesmärk kõvadus. tipunurk on 55o ja nimiläbimõõt on selle toru ava läbimõõt, millele keere on lõigatud. Kesknoolutus 300...400 oC eesmärk plastsus, säilib elastsus, väheneb tugevus, kõvadus. Keermel puudub radiaallõtk. Kõrgnoolutus 500...650 oC eesmärk sitkus, väheneb tunduvalt kõvadus, tugevus. Koonuskeere tihendab hästi ja võimaldab mõne pöördega saada hermeetilise liite. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Mehaaniliste ülekannete parameetrid. Suurima ja vähima piirmõõtme vahet nim. mõõtme tolerantsiks
sirglõikudest, kasutatakse suure dünaamilise koormuse, välitingimustes koostatavate detailide (näit. tuletõrjearmatuur) või õhukeseseinaliste detailide korral, mille keere moodustatakse plastse deformeerimise teel (lambisoklid). Kinnitus- ja tihenduskeermeks kasutatakse torukeeret, mille ümardatud kolmnurkprofiili tipunurk on 55o ja nimiläbimõõt on selle toru ava läbimõõt, millele keere on lõigatud. Keermel puudub radiaallõtk. Koonuskeere tihendab hästi ja võimaldab mõne pöördega saada hermeetilise liite. 55. Mehaaniliste ülekannete parameetrid. Üheastmelisi ülekandeid iseloomustavad järgmised parameetrid: võimsused sisend- (P1) ja väljundvõllil (P2); pöördemomendi sisend- (T1) ja väljundvõllil (T2); sisendvõlli nurkkiirus 1 (või pöörlemissagedus n1) ja väljundvõlli nurkkiirus 2
D≈d - keerme välisläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel); D1≈d1 - keerme siseläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel); l – keerme tööosa pikkus; H – keerme profiili kõrgus; P – keerme samm, st keerme kahe naaberniidi vahekaugus Kui paralleelselt töödeldakse mitu keermeniiti, saadakse mitmekäiguline keere, mida iseloomustab veel: Ph – keerme käik ehk tõus (kui keere on ühekäiguline, siis Ph = P). Mitmekäigulisel keermel: Ph = n x P, kus n on keermekäikude arv. Sele 66. Keerme põhimõõtmed: a – väliskeermega „poldil”; b – sisekeermega „mutril” 41 Välis- ja sisekeerme kujutamine Kõiki keermeliike kujutatakse ISO 6410:1981 (E) järgi joonisel tinglikult. Nende projekt- siooniliselt täpse kuju üksikasjalik väljajoonestamine oleks tülikas ja aeganõudev töö.
60 2.3. Lukksepa tööriistad ja kontrollmõõteriistad. Lukksepa tööriistad jaotatakse käsitööriistadeks ja mehaniseeritud tööriistadeks. Käsitööriistad jaotatakse järgmiselt: 1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne. Lukksepatöödel kasutatakse kahesuguseid vasaraid - ümar- ja ruutlaubaga (joon. 61a). Ümarlaubaga vasarat kasutatakse neil juhtudel, kui nõutakse suurt jõudu või löögitabavust. Ruutlaubaga vasarad valitakse kergemate tööde jaoks
hambalõikepingis (evolventse hambatõukuriga). Lihvimine on võimalik vaid profiilikäiaga, väikese tõusu korral ka koonuskäiaga. Kasutatakse laialdaselt üksiktootmises. Konvoluutteol on keerme teoreetiline profiil otslõikes pikendatud või lühendatud evolvent. Keerme joonpindse külje kujundab sirge lõikeserv, mis asetseb juhtsilindri dp puutujatasandis. Olenevalt lõiketera seadistusest lõikamisel on konvoluuttigudel kolm modifikatsiooni: ZN1 keermel (joon. 15) on sirgprofiil tasandis, mis on risti keermeniidi külgpindadest võrdkaugusel oleva kruvijoonega jaotussilindril (keermeniidi sirgprofiiliga teod). Teol ZN2 (joon. 16) on keermeprofiil n.o. sirge tasandis, mis on risti keermevao külgpindadest võrdkaugusel oleva kruvijoonega jaotussilindril (keermevao sirgprofiiliga teod). Teo ZN3 on sirgjoonel moodustaja tasandis, mis on risti keerme jaotuskülgjoonega. ZN1 ja 2 saab lõigata treipingis, Lihvida praktiliselt ei saa. Kasutataksw
annaabi.ee 
