Taavi Kallas ÕHKVEDRUSTUS REFERAAT Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Trantsporditeaduskond Õpperühm: AT-71 Juhendaja: Jaanus Vint Tallinn 2010 Sissejuhatus Õhkvedrustus on vedrustuse tüüp, mida toidetakse elektrilise kompressori, või automootoriga kompressori käitamisel. Lihtsustatult öeldes seisab auto tavaliste keerdvedrude asemel "õhkpatjade peal", mida täidetakse suruõhuga. Enamasti kasutatakse neid veoautodel, bussidel, erimasinatel ja luksusautodel, kuid tänapäeval ka maasturitel. Õhkvedrustus koosneb: · Kompressor varustab õhkpatju suruõhuga. Kasutatakse nii elektrilisi, kui ka mootori külge monteeritud rihmadega käitavaid kompressoreid. Elektriline kompressor Rihmaga käitatav kompressor
tõmbepinge) suurim väärtus: 6 FR F 6 12 10 3 0.03 12 10 3 max = 2 + = + = 150 10 6 Pa < [ ] = 200MPa ; bh bh 0.04 0.02 2 0.04 0.02 Sirge varda tugevustingimus on täidetud Vastus: Kinnitushaagile suurim lubatav koormus on 12kN. 14.2. Keerdvedrude tugevus ja jäikus 14.2.1. Tiheda silindervedru tugevus Tihe silindervedru = iga vedru keerd loetakse paiknevaks telje risttasapinnas (vedru samm = 0) Keerdvedrude tugevusanalüüs põhineb A.M.Wahl'i teoorial (1929), mis käsitleb vedru materiali lõikepingete laotumist ja arvestab ka varda kõverust. 14.2.1.1. Staatiliselt koormatud keerdvedru
Väikese kokkujooksu korral ei hoia auto otsesuunda, suur kokkujooks kulutab rehve. Esisildadel võivad olla kohad, millest saab reguleerida nii kokkujooksu kui ka kaldeid. Tagasilla vetruvad osad on leht-, keerd- või torsioonvedrud. Lehtvedrusid kasutatakse veoautodel ja suurematel sõiduautodel. Need kinnituvad keskelt silla tala külge. Eesmine ots ühendatakse kere kanduriga sõrme abil, tagumise otsa ja kere vahel on kiik, mis laseb painduval vedrul pikeneda ja lüheneda. Keerdvedrude kasutamise korral suunavad silla liikumist reaktiivvardad (pikivardad ja põikvarras). Varraste otstes on kummipuksidega liigendid. Pikivardad kannavad üle veo- ja pidurdusjõudu. Põikvarras (stabilisaatorivarras) on vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid Auto esi- ja tagavedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on autodel sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees
Vananenud vedrudega efektiivsus pidurdamisel ja suunamuutusel halveneb, kuna vedru ei ole võimeline piisavalt vastu võtma tekkivaid jõude. Kui auto tagaosa vedrud ei toeta piisavalt autokeret võivad autotuled hakata pimestama vastusõitjaid. Ka kuluvad erinevad autoosad enneaegselt. 1.1 Keerdvedrustus Lesjöfors AB oli esimesi tootjaid, kes võttis kasutusele autode keerdvedrude puhul külmvaltsimise. See on vedrutootmises modernseim meetod. Samal viisil toodetakse näiteks ka mootori klapivedrusid. Kilen pakub nelja erinevat tüüpi keerdvedrusid. Standard-vedru vastab omadustelt originaalvedrule. Kui ei soovita muuta põhimõtteliselt auto sõiduomadusi, tuleks valida just see vedrutüüp. Kui sõidetakse autoga, mis on pidevalt
Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad. Põikstabikad,amortisaatorid. Esitellikute konstruktsioon on keeruline,sest see, peab õõtsuva ülesande juures täitma ka pööramisülesannet. Talaga tagavedrustus toetub lehtvedrude,keerdvedrude ja amortisaatorite abil. Balansiirvedrustus leevendab balansiiride ja vedrude abil sildade liikumisi ja on toestatud reaktiivvarrastega. PÜSIKIIRUSLIIGEND Silindriline,ühtlaste keerdudega, keskelt hõrendatud keerdudega, koonusvedrud. 1.põiktala 2.reguleerlehed 3.ülemineõõtshark4.kuulliigend 5.puhverpadi6.pidur 7.rattalaagrid 8.aluminekuulliigend 9.keerdvedru 10.alumineõõtshoob 11.amort 12.puksid Käändepoldita telikutega esisild 1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3
Rullketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmerealised. 64. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja momentide tekitamiseks ning käivitusenergia akumuleerimiseks Tõmbe-, surve- ja väändevedrud (keerdvedrud) 65. Reduktorid. Tüübid ja üldiseloomustus. Reduktorid eraldi keresse suletud mehhanismid, mis nurkkiirust vähendavad ning pöördemomenti suurendavad. Hammas- või tiguülekande sulgemine eraldi keresse
ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Enamasti koosneb kettülekanne vedavast ja veetavast kettirattast ning neid hõlmavast ajatsükleist. Veel kuulub sinna juurde karter või ohutustehniline piire ning keti pingutus- ja määrimisseade. 65. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja momentide tekitamiseks ning käivitusenergia akumuleerimiseks Tõmbe-, surve- ja väändevedrud (keerdvedrud need 3) 66. Reduktorid. Tüübid ja üldiseloomustus. Reduktoriks nim. eraldi keresse suletud hammas- tigu- ja laineülekandeid, mis nurkkiirust vähendavad ning pöördemomenti vastavalt suurendavad
suhtes püsttasandis nihkuda. Neljapunktilise pooljäiga vedrustuse korral kasutatakse torsioonvedrusid ja suunurhoobasid. Roomiktraktorite elastne vedrustus jaguneb olenevalt tugirullikute vedrude viisist: · balansiirvedrustus · hoobbalansiirvedrustus · üksikvedrustus. Vedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Amortisaatoril on 4 klappi kaks kolvis ja kaks silindris. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid. Kolvivart ümbritseb kann, mis kaitseb silindri kaant mustuse eest. Silindris on teatud kogus vedelat õli. Auto külge kinnitub amortisaator poltide ja kummipuksidega. Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedru kokku
tatud teras- või duralumiiniumplekist või üleni plastist («Jawa» külghaagis «Velorex»). Kere esiosa kinnitatakse alusraamile kummipuksidega liigendite abil. Tagaosas aga toetub kere raamile kas leht- või keerdvedrude (BII-65) või kummilõõtsade abil (M-66). M?K-K)3 uus külghaagis BII-1 on nii ees- kui tagaosas kinnitatud raamile elastsete kummipatjade vahendusel. Ratas on haagisel samasugune kui mootorrattal (moto-
Peaaegu kõikide vagunitüüpide veerevosad on ehitatud ühesugustest põhikomponentidest. Alus- raami külge kinnitatakse kõik ülejäänud vaguni osad. Alusvankrid kinnituvad tsentraalselt vaguni alla. Alusvankrite külge on kinnitatud leht- või keerdvedrude ja amortisaatoritega üks, kaks või kolm vaguni telge. Üha enam valmistatakse uuetüübilisi 25 t teljekoormusega spiraalvedrudega alusvankreid. Mida suurem on vaguni kandevõime, seda tugevam peab olema selle alusraam ja seda rohkem on vaguni alusvankritel telgesid. (Pilt 4.15)
annaabi.ee 
