Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Auto vedrustus ................................................................................................. 3 1.1 Keerdvedrud .................................................................................................. 3 1.2 Lehtvedrustus ................................................................................................ 4 1.3 Torrosioonvedrustus ...................................................................................... 4 1.4 Õhkvedrustus ................................................................................................. 5 1.5 Aktiiv vedrustus .............................
Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusindeks ja max lubatud koormus 2,5 barise rõhu korral: 88 ( 560 kg ) Karkassi ehitus: RADIAL Valmistamise aeg:
sõltuvad. Kui üks ratas on augus ja teine ei ole siis auto sellest ei kaldu kuhugi poole Teine: sõltuv vedrustus Sõltuva vedrustuse puhul on sama silla rataste vertikaalsihised liikumised üksteisest sõltuvad. Sõltuval vedrustusel on jäik sild ehk siis sild on ühest tükist kus sees on nii veovõllid kui ka diferentsiaal. Kolmas: lehtvedrustus Lehtvedrud on eelkõige kasutamist leidnud sõltuva vedrustuseelastse elemendina. Lehtvedrud ei võimalda nii pikka liikumispikkust kui keerdvedrud. Ühe lehega lehtvedru töötab ka stabilisaator vardana. Eelised: Lehtvedru on võimeline üle kandma piki- ja põikitelje suunalisi jõude ning seetõttu ei vaja lehtvedrustus lisaks piki- ja põikijõudusid ülekandvaid hoobasid. Vedrupakett on suhteliselt suure sisehõõrde tõttu võnkeid summutava võimega. Üksiku vedrulehe purunemisel on võimalik selle eraldi väljavahetamine. Puudused:
teemantpüramiidiga igasugustele materjalidele ja kõvasulamitele surutakse peale. 4.Ehitus ja masinaehitusteraste põhiomadused, kasutusalad, tähistus. Ehitusterased on madala süsinikusisaldusega (kuni 0,2 % C). Tavaliselt on profiilmaterjalina (nurkteras, latt, armatuur jne). On hästi keevitatavad. S185. Masinaehitusterased jagunevad: 1. Tsementiiditavad terased (C10E) Hammasrattad 2. Parendatavad terased (C30E) Võllid 3. Vedruterased (55Cr3) Keerdvedrud ja lehtvedrud 4. Kuullaagriterased (-) Kuullaagrid 5. Automaaditerased (10S20) Võllid 6. Tavalised masinaehitusterased (E295) Masinaehitud detailid 5. Malmide liigitus, nende põhiomadused, tähistus. Hall- / liblegrafiitmalmi süsinik on liblelise grafiidi kujul. Hea vibratsioonisummutavus ja vastupanu väsimusele, hea valatavus. GJL 150. Keragrafiitmalm on tunduvalt tugevam ja sitkem kui hallmalm, vastupanu dünaamilisele koormusele ja väga hea valatavus. GJS 400 15
Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad. Põikstabikad,amortisaatorid. Esitellikute konstruktsioon on keeruline,sest see, peab õõtsuva ülesande juures täitma ka
kasutusel põhiliselt rull- ja hammasketid. Rullketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmerealised. 64. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja momentide tekitamiseks ning käivitusenergia akumuleerimiseks Tõmbe-, surve- ja väändevedrud (keerdvedrud) 65. Reduktorid. Tüübid ja üldiseloomustus.
Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Enamasti koosneb kettülekanne vedavast ja veetavast kettirattast ning neid hõlmavast ajatsükleist. Veel kuulub sinna juurde karter või ohutustehniline piire ning keti pingutus- ja määrimisseade. 65. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja momentide tekitamiseks ning käivitusenergia akumuleerimiseks Tõmbe-, surve- ja väändevedrud (keerdvedrud need 3) 66. Reduktorid. Tüübid ja üldiseloomustus. Reduktoriks nim
Käivitada mehhanismi(kellavedru, käsirelva lukuvedru) 5. Millised on vedrude kasutatavad materjalid? Vedru materjaliks on enamasti karastatud vedruteras( DIN 17221), aparaatides ka ettekalestatud nn.klaveritraat ning puhvreid kummi.Eritingimustes kasutatakse ka eriteraseid, vasesulameid ja plastikuid. 6. Nimetada vedrude tüübid, teha joonised. Tuua näiteid nende vedrutüüpide rakenduste kohta. Keerdvedrud-töötavad survele või tõmbele Lehtvedru- töötab paindele Varrasvedrud – töötab väändele Taldrikvedrud- koostatud paketid toimivad löögienergia hävitajana. Levinud on taldrikvedrud näiteks stantside puhverelementidena. Rõngasvedru-veelgi suurema jäikuse ja energiasumbuvusega vedru. Kummipuhvrid-temperatuurivahemikus -30...+80 võib survevedrudena kasutada erineva kujuga kummipuhvreid. 7. Mida nimetatakse vedru karakteristikuks
väldivad võimaluse iseeneselikuks mutri lahtitulekuks poldi teljesuunalise jõu mõjul). Keere saadakse, kui üks kujund kruvijoontpidi liikudes moodustab silindri (koonuse) pinnale keermeniidi. Mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks. Koosneb: pea, varb, seib, mutter. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Pöördmomenti ülekandvad liited Võll-rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas. Vedrud Mitmesugused vedrud ja puhvrid on elastsed elemendid. Keerdvedrud: materjaliks tavaliselt teras. Lehtvedrud: koosneb erineva suurusega lehtedega vedrupakist, kasutatakse veokitel, maasturitel. Pneumovedrud: kasutatakse õhkpatjades. Torosioonvedrud: võtab vähe ruumi, paindub pöörde, mitte väände peale. Puhvrid -30 kuni +80 Pöörlevat liikumist tagavad elemendid Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on
11 9. Tagasilla erinevate agregaatide tööpõhimõte 9.1 Vedrud: Liikumisel on auto pidevalt ebatasasustest tingitud tõukete ja löökide mõju all. Auto liikumisel ratastelt kerele kanduvate tõügete pehmendamiseks kasutatakse autodel tavaliselt keerdvedrusi. Erinevatel automarkidel on tavaliselt erineva pikkusega ja jäikusega keerdvedrud. Vedrud kinnitatakse erinevatele autodele erineval, aga tavaliselt kere ja silla kõljes asuvate lääpade vahele 9.2 Amordisaatorid: Auto õõtsumine mis tekib vedrude deformeerumisel, jätkub teatud aeg pärast ratta takistusele veeremisele saadud tõukest. Et sellist õõtsumist kiiresti summutada, Kasutatakse auodel Hõdraulilisi, Pneumaatilisi ja Hõdro+ Pneumo amordisaatoreid. Amordi töötamine põhineb vedeliku lükkamisel
Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem
Külgamortisaator Istme amortisaator Silla amortisaator Kabiini amortisaator koos õhkvedrustusega 26 vedrustus II MONROE® TOOTED 1. MONROE® TOOTEVALIK 1.10. MONROE® VEDRUD · Originaalvarustuse kvaliteediga keerdvedrud, muuhulgas nn ,,banaanvedrud", muutuva traadidiameetriga ja mini-block vedrud. · Kasutatud on uusimat tehnoloogiat nii KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA kuum- kui külmvaltsimisel. · ,,Banaanvedrud" võtavad vastu ka radiaaljõudu ning tagavad optimaalse kontrolli sõiduki ja kiiruse üle.
Põsed läbivad alumise sildplaadi avasid ja fikseeritakse nendes surupoltidega. Sama sildplaadi külge on kinnitatud ka roolivõll. Ülemine sildplaat surutakse põskede kooni- listele otstele keermetatud korkidega. Roolivõlliga on üle- mine sildplaat ühendatud jäigalt mutri abil. Teleskoop-esihargi vedrustamata osad on põskede sees või välispinnal libisevad õõtsotsakud. Nende alumistes otstes olevate klambrite külge kinnitatakse esiratta telg. Hargil on pikad keerdvedrud, mis toetuvad ühelt poolt silindrist, kolbklapist koos varrega ja silindrikaanest, mis õõtsotsakutele, teiselt poolt põskede keermetatud korki- on ühtlasi kolvivarre juhtpuksiks. Silinder kinnitatakse dele või tugiäärikutele. Sõidumugavuse suurendamiseks õõtsotsakü põhja külge poldiga ja liigub koos sellega üles- käsutatakse väikese jäikusega vedrusid. Järskude tõugete alla, klapivars aga ühendatakse keermega põske l sulgeva
annaabi.ee 
