levis maades, kus oli: -katoliku usk: Itaalia, Hispaania, Portugal -absoluutne monarhia: Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa(Peeter I) Üldmulje: suurejooneline ja väga pidulik rikkalikult kaunistatud kullatud detailid detaile rõhutatakse värvide abil ruum, skulptuurid ja maalid on ühendatud tervikuks Iseloomulikud tunnused: kõverjooned, ümarkaared ovaalsed aknad või nišid karniisid sambad, poolsambad, keerdsambad skulptuurid niššides viiludega aknad kupplid etteulatuvad hooneosad Versailles,Prantsusmaal Ludwigsburg, Saksamaal Trevi Fountain, Roomas Vierzehnheiligen, Saksamaal Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Baroque_architecture http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm http://www.slideshare.net/Muruhiir/barokkarhitektuur Tänan kuulamast!
Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus 15 dünaamilisus (liikuvus) 16 kirglik tunneteväljendus 17 emotsionaalsus 18 elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktiliselt barokini), osalt vastandus sellele. Järgnevalt barokk-kunsti näited maade kaupa: Itaalia Arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. 19 Santa Susanna kirik Roomas 20 Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur 21 Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini
vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Barokk-kust sündis Itaalias. Itaalia arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. · Santa Susanna kirik Roomas (üleval 2 pilti) · Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, roomas. Hispaania arhitektuur Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Prantsusmaa arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistlikuilmega
klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktiliselt barokini), osalt vastandus sellele. 2. Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roomas, Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur: Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16
1.Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees arhitektuuri , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor kipskaunistused. Kahepoolsed trepid, Baluster( balustraad) toetajad, trepikäsipuu, rõdul toesed Voluut, kuppel, ümarkaar, Bastionid muldkindlustused, servadel kõrged kivimüürid. Väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga 2.Barokk sai alguse 16.sajandi lõpul Itaalias. 3. Kunstide süntees arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Stukkdekoor kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Kartuss ehistahvel
Kontrolltöö Nr 3: Barokk 1. Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees, stukkdekoor, kahepoolsed trepid, baluster, voluut, kuppel, ümarkaar, bastionid, väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga. 2. Barokk sai alguse Itaalias 16 sajandi lõpust. 3. Kunstide süntees: arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Voluut: Spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel
toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal. Väliselt üldiselt range, erinevalt kirikutest. Sisekujundus Suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seina pindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad sambad, poolsambad, pilastrid (kandiline poolsammas), karniisid, sageli ka keerdsambad. Sammaste vahel asuvad skulptuurid, reljeefid, maalid. Vahel on neid nii tihedalt, et vaba seinainda ei näegi. Iseloomulik detail on trepi jagunemine kaheks sümmeetriliseks haruks. Peale vaipade, maalide ja skulptuuride hakati seintel kasutama ka peegleid. Interjööri lahutamatuks osaks on mööbel. Kõik esemed on võimalikult kurvilise joonega. Puust nikerdatud kaunistuste kõval kasutati pronksist kaunistusi. Laudade plaadid ja kappide
- Tripitühhan (3 osaline maal) - Barokki tunnused: - ,,Lõbude aed": kõige kuulsam madridis muuseumis. - Hoonetel keerdsambad - ,,Heinapeo kaarik", ,,Kadunud poja tagasitulek" - Kirikupõhiplaan muutub ümarvormseks (ovaalsed..) - Tondo (ümarmaal): ,,Silmamoonutaja", ,,ajuoperatsioon". - Lopsakad vormid (aknad ovaalsed) 7. Pieter Bouegel
neile ladinakeelsed nimetused. Barokk ja selle tunnused. Barokkarhidektuur. barokk on suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil. muusikat iseloomustab - ere kõlakontrast ja tempokontrast kirjandust iseloomustab - raskepärane sõnastus, hea ja halva kujutamine kaldub sageli äärmustesse. kunsti iseloomustab - väline hiilgus, suured mõõtmed, hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamine. barokkarhidektuur sündis itaalias. ehitisi iseloomustavad keerulised põhiplaanid, keerdsambad, ovaalsed aknad, spiraalitaolised kaunistused. ehitati palju kirikuid ja losse. kujunesid terviklikud ansamblid lossidest ja neid ümbritsevatest parkidest, purskkaevude, tiikide ja terrassidega. palju oli seina ja laeomaale, kasutati hinnalisi materjale nt kulda, mööbel oli toretsev kuid raskepärane. nt. Prantsusmaal Versailles, eestis Kadrioru loss / park Mood Meeste mood lähtus sõjaväevormist-mundrikuued,vestid, põlvpüksid kuid oli suurejooneline, uhke, ülekuhjatud. Kasutati
kiriku vägevust.Sellepärast võib barokkkunsti teoseid leida sellistes maades, kus oli katoliiklus ja tugev kuningvõim.Sellised maad on Itaalia, Hispaania, Portugal, Flandria, osalt Prantsusmaa.Rahulikum ja tasakaalukam barokk oli maades, kus oli tugev kodanlus Holland ja Inglismaa.Barokk ulatus ka Ameerikasse. Arhitektuur Barokkarhitektuur sai alguse Itaalias.Ehitisi kaunistasid keerdsambad, ovaalsed aknad, spiraalitaolised kaunistused.Ruumides oli palju skulptuure, maale ja peegleid.Versaulles'e lossi Peegligalleriis paiknesid peeglid akende vastas.See oli väga ilus eriti siis, kui pandi põlema tuled.Oli valgem kui päeval.Mööbel oli toretsev, kuid raskepärane.Losse ümbritsesid pargid, lillepeenrad, ilusad puud ja põõsad, purskaevud ning tasane muru.
Puu või vase sisse lõigatud ja pressitud. Tema näitus oli ka Eestis. Barokk Sajandid 17 saj LIIALDUSKUNST- suurejooneline, kuldne ja palju detaile armastav. Barokk tähendab poolümarat, ebakorrapärast pärlit. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks Muutused arhitektuuris,-'seinapind on eenduv ja taanduv*seinapinnal on palju skulptuure* aknad ümmargused või ovaalsed * Hästi palju pisikesi kaunistusi.*keerdsambad * fassaad võib olla omaette kujundatud * Interjöör väga kirju. Skulptuuris- olid liikuvuses. Baroksel skulptuuril, mis on paigast ära liigutatud keha, ülad(pöördes) ning pea EMOTSIOONID on näos.Kujutatakse valgust. Skulptuuri taustal päikesekiired. EMOTSIOONID,PEAPÖÖRDED ja VALGUS. Maalikunstis- Laemaalidel kujutati tihti arhitektuurilisi detaile. Liialdati , kasutati kuldseid värver , diagonaalsed, tekkis maastiku maal
kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18. sajandi keskel jõuab dünaamiline barokk ka Peterburgi, mille parimaks näiteks on BARTOLOMEO RASTRELLI (1700-1771) ehitatud Talvepalee. Eestis on barokkarhitektuuri silmapaistvamaid mälestusmärke itaallaase Niccolo Michetti ehitatud Kadrioruloss Tallinnas. SISEKUJUNDUS Veelgi suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seinapindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad pilastrid, poolsambad, karniisid ja keerdsambad. Niides asuvad skulptuurid. Mõnikord katavad skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaaegu polegi. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. SKULPTUURIKUNST Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende
~1450 Barbara kabel laiendatakse neljavõlvikuliseks keskpiilariga ruumiks 1486 1493 Püha Matteuse (Püha Antoniuse) kabeli laiendamine neljavõlvikuliseks keskpiilariga ruumiks 16. saj: 1510-1515 kõrgendati torni, see sai nelja nurgatornikesega telkkiivri 17. saj: 1651 püstitati Püha Jüri kabeli idaseina vastu tilluke Roseni hauakabel. 1671-1673 lammutati Püha Jüri kabeli läänevõlvik, G.A. Clodt ehitas sinna endale hauakabeli barokne maal: viinapuuväädid, keerdsambad. Idapoolne võlvik sai endale barokse voluutviilu, sammasportaaliga fassaadiseina. Seda hakati nüüd Põhjaeeskojaks kutsuma 1682-1695: parandatakse torni, ehitatakse kõrgemaks, luuakse nüüdsele eeskujuks jäänud tornikiiver 18. saj: 1773. püstitati loodenurka kindral-kuberner P.A. von Holstein-Becki hilisbarokne hauakabel. 19. saj: akendele tehti leekestiilis ehisraamistikud, 1883 uuendatakse suurem osa tornikiivrist 9
maalilisus, sügavus, selge stiil, 17.saj barokk Itaalia Arhitektuur: sakraalehitised, paarissambad, Arhitektuur: ümarkaared, viilud, kolmveerandsambad, Giogomo Vignola ( 1509-1573) keerdsambad, dekoratiivsete raamide Carol Maderna (1556-1629) kasutamine, risaliidi kasutamine, fassaadipinna Lorenzo Bernini (1598- 1680) lainelikus või astmelisus, vormide kuhjumine ja Maalikunst: ebasümmeetria Annibale Carracci ( 1560-1619)
ka lakke, eriti magamisruumides. Lagedel ja seinte ülavööndeil hinnati stukkdekoori, põhjaaladel levisid loodusmotiividega kaunistatud talalaed. Sisekujunduses kasutati palju ka optilise illusiooni (trompe l’oeil) võtteid. Vaheldusrikkus, kujundite iseäralik mäng selle stiili interjööris oli võrreldav barokk-merekarbi tujude keerukusega. Seinapindu liigendasid võimsad, tugevasti eenduvad pilastrid, poolsambad, karniisid ja keerdsambad. Mõnikord katsid skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaaegu polnudki. Losside seinu võisid katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad olid gobeläänid. Vaipadel olid stseenid kuningate elust, müütidest.. Põrandad kaeti marmormosaiigi ja mustritega. Barokkinterjööris sai oluliseks ka enese sobitamine interjööri - paleede interjööri oluliseks komponendiks olid valitsejate elusuurused portreed, maalitud
annaabi.ee 
