määramiseks võetakse mingi kogus vett. Aine keemissoojuse määramine Vee keemissoojuse määramiseks võetakse mingi kogus vett. Määratakse vee mass kaalumise teel. Aine keemissoojuse määramine Et suurus ei sõltuks ainetüki massist, soojushulk siis jagatakse keemiseks kuluv soojushulk aine mass massiga. Aine keemissoojuse määramine L Võetakse kasutusele suuruse tähis. Aine keemissoojuse määramine Q Arvutatakse suurus L m ja tuletatakse 2300000 J J füüsikalise suuruse L 2300000 mõõtühik. 1kg kg Keemissoojuse mõõtühik Keemissoojuse
Ruumala säilib. 9. Kirjelda gaaside siseehitust.... Molekulid on kaugel ja liiguvad vabalt ning kiirelt. 10. Mis on gaaside välisteks tunnusteks? Paiskub õhus laiali, kuju, ruumala ei säilita. 11.Miks sulamise tahkumise ajal keha temp ei muutu? Kuidas seda temp nim? Sest nad annavad omavahel energiat. Sulamistemp. 12. Millistest faktoritest sõltub aurustumise kiirus? Vedeliku temp. Pindalast ja koostisest. 13. Millist nähtust nim keemiseks? Aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril. 14. Mida nim gaaside veeldamiseks? Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18
toimub aurustumine märjalt termomeetrilt ja seda madalam on tema näit. Küllastunud auruks nimetatakse sellist auru, mis on tasakaalus oma vedelikuga. See tasakaal on liikuv e dünaamiline. See tähenab, et ühes ajaühikus lahkub vedelikust sama palju molekule kui aurust tagasi pöördub. Küllastunud auru rõhk temp. kasvab kahel põhjusel 1)suureneb auru molekulide kontsentratsioon(tihedus) 2)Molekulid hakkavad kiiremini liikuma. p=nkt AB-küllastunud aur BC-küllastumatta aur Keemiseks nim.vedeliku aurustumist kogu vedeliku ulatuses.Aur koguneb mullidesse,mullid kerkivad pinnale ja lõhkevad. Keeva vee temperatuur jääb konstantseks. Kriitiliseks temperatuuriks nim. niisugust tmeperatuuri, mille puhul kaob erinevus vedeliku ja küllastunud auru füüsikaliste omaduste vahel.
2) siirdesoojus on soojushulk, mis kulub või vabaneb aine üleminekul ühest olekust teise siirdetemperatuuril. Sama soojushulga saame tahkumisel tagasi. Sarnane protsess esineb ka aurumisel ja kondenseerumisel. 10) Kirjelda 1) vedeliku, 2) gaasi molekulaarset ehitust? – 1) vedelik on korrapäratult, tihedalt ja vastastikmõju on tugev. 2) gaas on korrapäratu, hõre, vastastikmõju nõrk. 11) Mis on keemine, millistel tingimustel vedelik keeb? – Keemiseks tuleb soojendada. Veeaur ja õhk paisuvad (mullid). Kui õhurõhk on madalam, siis vedelik keeb madalal tulel, kui õhurõhk on kõrge, siis kõrgel tulel. Vesi keeb 100’C siis kui õhurõhk on normaalne (760). 12) Mis on ideaalne gaas, millised on selle kolm tunnust? – Ideaalne gaas on kõige lihtsam gaas, reaalse gaasi lihtsustatud mudel. 1) osakestel pole mõõtmeid (punktmass) 2) osakeste vahel ei arvestata tõmbejõude 3) osakeste põrked on absoluutselt elastsed
Paindub kõveraks, soojenedes kõveraks, jahtudes tõmbub algasendisse. Kasutus: radiaator, triikraud, osad saunatermomeetrid. 2. Hinnake lauset: "Kui vesi soojeneb, siis hakkab see auruma". Väär, vedelik aurub mis tahes temperatuuril. 3. Keedupliidil on pott veega. Vees asub anum, mis ei puutu potiga kokku. Potis vesi keeb. Anumas vesi ei hakka keema. Miks? Kui potis olevasse vette lisada soola, siis hakkab ka anumas vesi keema. Miks? Keemiseks on vaja soojust (100 c), vesi ei saa keeda, sest soojusvahetus puudub. Keemiseks kulub soojust, aga soojus ei saa kanduda. Keemistemperatuur soolaga tõuseb. 4. Kirjeldage molekuli väljumise mehhanismi vedeliku aurumisel. Tekivad jõud, mis tõmbavad molekuli tagasi, selleks kulub energiat. (Väljumistöö = aurustamissoojus) 5. Kui suur on vee keemistemperatuur kiirkeetjas (rõhk on võrdne kahekordse õhurõhuga)? Vesi keeb 120 kraadi juures, ( 200kPa ). 6
78,5º C juures. SOOJUSHULK • Ainete soojenemise võrdlemiseks kasutatakse soojushulka. • Igal ainel on oma kindel erisoojus, mis näitab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine soojendamiseks 1 kraadi võrra. • Soojushulga tähis on Q • Ühik: 1 cal; 1kcal LISANDID JA RÕHK Lisandid (väike kogus teist ainet) ja rõhk mõjutavad keemis- ja sulamistemperatuure. Kõrge rõhk surub osakesi kokku nii, et nad vajavad keemiseks ja sulamiseks rohkem kineetilist energiat. See tähendab, et keemis- ja sulamistemperatuur tõusevad kõrgeneva rõhu korral kõrgemale. Lisandid muudavad keemis- ja sulamispunkti, mõjutades osakestevahelisi jõude. Seetõttu hakkab soolaga üleriputatud jää sulama. Sool mõjutab samuti vee keemistemperatuuri. SULAMINE • Sulamine on protsess, mille käigus ainele antakse juurde kineetilist energiat- soojendamise käigus.
I liiki faasisiirded: sulamine, tahkumine, aurustumine, veeldumine, härmatumine, sublimeerumine. II liik (joonis) Aine sulamisekt vajalik või tahkumisekl eralduv soojushulk Q= (lamda)m (lamda- sulamissoojus- soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemp. juures. Sulamistemp. määratakse norm. rõhul). Vedeliku aurustamiseks vajalik või kondenseerumisel eralduv soojushulk Q=Lm (L- aurustumissoojus- soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku. Määratakse keemistemp, norm. rõhul) Keemiseks nim. vedeliku sisest aurustumist mullide kaudu. Amforsed ained- ülipaksud vedelikud (klaas, pigi, tuumen) pole kindlat sulamistemp. ja tahkumistemp.
Küllastunud auruks nimetatakse niisugust auru, mis on tasakaalus oma vedelikuga. See tasakaal on liikuv ehk dünaamiline. St. Ühes ajaühikus lahkub vedelikust samapalju molekule kui aurust tagasi pöördub. 19)Kuidas sõltub küllastunud auru rõhk temperatuurist + graafik? Küllastunud auru rõhk temperatuuri tõstmisel kasvab kahel põhjusel: [*]suurneb auru- molekulide konsetratsioon. [*]molekulid hakkavad kiiremini liikuma 20)Mis on keemine? Keemiseks nimetatakse vedeliku aurustumist kogu vedeliku ulatuses, kusjuures aur koguneb mullidesse, mullid kerrkivad pinnale ja lõhkevad. Mullid lõhkevad kui küllastunud auru rõhk võrdneb vedeliku rõhuga. 21)Millist temperatuuri nimetatakse kriitiliseks temperatuuriks + graafik? Kriitiliseks temperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille puhul kaob erinevus vedeliku ja tema küllastunud auru füüsikaliste omaduste vahel. 22)Ülesanded. Vaja minevad valemid: Termodünaamika I seadus:
FAASIDIAGRAMM – aine faaside kujutamine graafikul, sõltudes rõhust ja temperatuurist. KOLMIKPUNKT – koht faasidiagrammil, kus aine kõik kolm olekut kohtuvad, aine on kolmes olekus korraga. KRIITILINE PUNKT – punkt, kus rõhu ja temperatuuri tõstmisel ei saa enam vahet teha kas tegu on vedeliku või gaasiga. 10. Miks on segude ja lahuste keemitemperatuur kõrgem kui puhtal lahustil? Paljud lahustunud ained ei osale aurustumisel. Lendumatu lahustunud aine ei tekita aururõhku. Keemiseks vajaliku välisrühuga võrdse aururõhu saavutamiseks tuleb lahust kuumutada veidi kõrgemale temperatuurile. 11. Miks käituvad paljud hõredad ja jahedad gaasid ideaalse gaasi mudeli järgi? Osakestevahelised jõud on väga nõrgad ja osakeste enda ruumala on võrreldes anuma ruumalaga väga väike. 12. Mille poolest võivad reaalsed gaasid erineda ideaalse gaasi mudelist? Põhjenda pikemalt Reaalgaaside korral tuleb arvesse võtta molekulaarjõudu ja molekuli ruumala. Rõhk
Selle käigus eraldub energiat. Ülesanne üleminekute ja soojenemise/jahtumise kohta Aurustumissoojuse valem: Q= Lm soojushulk= aurustumissoojus*mass. Sulamissoojuse valem: Q= sulamissoojus kg kohta *mass. sulamissoojus on tabelina toodud, igal ainel eri. Temperatuuri tõstmise valem: Q= c*m(t2-t1) soojushulk= erisoojus*mass (lõplik temperatuur-algtemperatuur). Erisoojus on tabelina toodud, igal ainel eri. Mis on keemine ja keemistemperatuur Keemiseks nim aine üleminekut vedelast faasist gaasiliseks. Keemine on aurumine kogu vedelikust, mitte ainult pinnalt. Keemistemperatuur on igal ainel erinev temperatuur, mille juures antud rõhul aurumise iseloom muutub. See on temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrseks välisrõhuga. St, aine hakkab keema. See on suurim temp, mida antud rõhul vedelik saab omada. Mis on absoluutne ja relatiivne õhuniiskus ülesanne
Plastete materjalide korral koondub tõmbetugevusest (lk 46) alates deformatsioon ühte lõiku: teimikul moodustub kael. 7. Desoksüdeeritakse tavaliselt ferromangaani, ferrosiliitsiumiga või puhta alumiiniumiga. Desoksüdeerimine- vajalik hapniku eemaldamiseks sulametallist. 8. Keemine algab seoses temperatuuri tõusuga ja süsiniku oksüdeerimise eeltoodud endotermilise reaktsiooni aktiveerumisega. CO mullide eraldumist läbi metalli nim. keemiseks. Teises etapis eemaldatakse väävel. 9. 1) Jäätmete puudumine. Materjalide kasut, koenfitsent 95- 97% 2) Väike tehnoloogiliste etappide arv toodete valmistamisel: 4...6 3) Energia kokkuhoid: 50...80% 4) Kõrge automatiseeritavuse tase 5) Värvilismetallide kokkuhoid 6. Väiksemad kulutused tööjõule 7. Tööviljakuse tõus 1,5...2 korda 8. Eeltoodust tulenevalt toodangu omahinna vähennemine kuni 2 korda. 10
lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Küllastunud auru rõhuks nim. maksimaalset võimalikku aurustuva aine rõhku, mis vastab küllastunud aurule. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Keemisele vastba kindel temp. keemistemperatuur. Vedeliku keemisel ei muutu temperatuur. Keemiseks nim. vedeliku aurustumist keemistempertauuril. Õhuniiskus Absoluutne niiksus näitab veeauru massi õhu ruumalaühikus(1g/m3). Relatiivne ehk suhteline niiskus: Srel= (pt ptk) 100% (pt-õhus oleva veeauru rõhk, ptk-küllastunud veearuru rõhk.) Relatiivset niiskust saab väljandada ka absoluutse niiskuse kaudu: Srel= (pt ptk) 100% (pt- absoluutne niiskus antud temperatuuril, ptk-küllastunud veearurule vastav vastav absoluutne niiskus samal temperatuuril.)
Aine ehituse alused ja faasisiirded Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist. Aurustumiseks nim aine üleminekut vedelast gaasilisse. Aurustumissoojus L näitab, kui suur soojushulk kulub ühikulise massiga aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist. Erisoojuseks c nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Keemiseks nim aurumist kogu vedeliku pinnalt. Keemissoojuseks nim aurustumissoojust normaalrõhul ja keemistemperatuuril. Kondensatsiooniks nim aine üleminekut gaasilisest vedelasse. Soojushulgaks Q nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Soojusmahtuvuseks nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Sulamiseks nim aine üleminekut tahkest olekust vedelasse.
aine rõhk, mida nimetatakse küllastunud auru rõhuks. See suureneb temperatuuri tõustes. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Teisiti öelduna, keemisel saab vedelik auruda üle kogu oma ruumala. Keemisele vastab kindel temperatuur - keemistemperatuur. Vedeliku keemisel tema temperatuur ei muutu nagu ka tahkise sulamisel. Keemiseks nimetatakse vedeliku aurumist keemistemperatuuril. Keemisel nimetatakse aurumissoojust keemissoojuseks. Õhuniiskus Õhus leidub alati veeauru. Selle hulka määratakse kahel viisil. Võib mõõta, kui suur on veeauru mass õhu ruumalaühikus. Sel juhul on tegemist absoluutse niiskusega , mis näitab veeauru massi õhu ruumalaühikus. Seda suurust mõõdetakse tavaliselt ühikus 1 g/m3. Õhuniiskust saab väljendada ka küllastunud auru mõistet kasutades. Sel juhul
Auru kuivusastme mõiste.) Veeauru kasutatakse väga laialdaselt termodünaamilise kehana (teeb tööd) ja ka soojuskandjana. Veeauru on võimalik saada a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess. b) Auru on võimalik saada vee keemisel. N: aurukateldes ja tavalise aurustumise puhul toimub aurustumine ainult vedeliku pinnal.(aktiivsemad veemolekulid eralduvad pinnalt). Keemiseks nimetatakse intensiivset aurustumisprotsessi, mis toimub kogu vedeliku ulatuses ( aurumullid eralduvad juba vedeliku massist ning isegi anuma põhjast) Kuivaur nim auru, mis ei sisalda vee tilkasid ehk vesi on täielikult aurustunud ehk vedelat faasi enam pole. Niiskeaur nim auru, mis on kuivauru ja keeva vee mehhaaniline segu ja M ´´
Kasutada tuleb reaalgaaside olekuvõrrandeid. Veeaur tekib: 1. Veeauru on võimalik saada lihtsa aurustamise teel. Mida kõrgem temperatuur seda kiiremini aurustumine toimub. Iga aurustumine toimub pinna kaudu. Seisneb selles, et vedeliku pinnalt eralduvad keskkonda aktiivsemad molekulid, mille kineetiline energia on suurem molekulide keskmisest kineetilisest energiast. See protsess soojustehnikas huvi ei paku. 2. Veeauru võib saada veel keemise teel. Keemiseks nimetatakse intensiivset aurustmis protsessi, mis toimub kogu vedeliku massi ulatuses see tähendab auru nullid moodustuvad anuma seintel, ning eralduvad igalt poolt. Vee keemis-temperatuur sõltub rõhust. Mida suurem on rõhk seda suurem on keemis-temperatuur. Normaalrõhk Normaaltemperatuur Keemistemperatuur ; keemisrõhk . Olenevalt auru omadusters võib aur olla küllastatud või üleküllastunud. Küllastunud aur tekib
2) ebasoodsa katuse suuna korral on lihtne torusid käsitsi keerata päikesekiirguse suhtes optimaalsesse suunda. [6: 59-60] Vaakumtorudega päikesekollektorite puudused: 1) suuremad kasutusriskid õrnema klaasi tõttu (vandaal, hanged, rahe, jäätumised (olenemata soojusringusest). Suviti lisandub samuti suur kasutusrisk - kõrged temperatuurid; 2) kiirgust neelava absorberi pindala on kogupindala suhtes väike (koef. 1,6 -1,9); 3) vaakumtorudel on kõrgendatud risk ringleva vedeliku keemiseks. Puudub antifriis talumaks nii kõrgeid temperatuure, mis muudab antifriisi pastalaadseks materjaliks, mille tulemusel on soojusvahetust ei toimu; 4) hind on kallim samasse kvaliteediastmestikku kuuluva plaatkollektoriga. [6:59-60] 1.5.1.5. Kasutamine disainielementidena Päikesekollektoreid on võimalik kasutada ka disainielementidena ning leida neile ka praktilisi rakendusi nagu ka päikesepaneelidele. Päikesekollektorid võivad olla kasutuses näiteks
Küllastunud auru rõhk on üheselt määratud auru temperatuuriga – temperatuuri tõustes rõhk suureneb, langedes aga väheneb, sest temperatuuri suurenedes suureneb gaasimolekulide liikuvus (kineetiline energia) Keemine: on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Keemisele vastab kindel temperatuur- keemistemp. Vedeliku keemisel tema temperatuur ei muutu nagu ka tahkise sulamisel. Keemiseks nim vedeliku aurumist keemistemperatuuril. Õhuniiskus: õhus olev veeauru sisaldus. Sõltub paljudest teguritest. Absoluutne niiskus roo- kui suur on veeauru mass õhu ruumalaühikus, mõõtühik 1g/m3. Relatiivne ehk suhteline niiskus. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. 14. VEDELIKUD. VEDELIKU PINNAKIHT
gaasilisse. Vedelas olekus on kõik osakesed kaootilises liikumises, seega kõigil osakestel on teatud kin energia osakesed, mille energia ületab piirväärtuse(omavaheline kokkutõmme), lähevad vedeliku pinnalt gaasilisse olekusse. Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (pküll). Küllastunud auru rõhk vedelikel sõltub ainult temperatuurist temp tõustes aurude osarõhk tõuseb. Keemiseks nim protsessi, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest! Vedelik keeb, kui pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1atm 100 oC, kui rõhk on kõrgem, siis on kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumiseks nim aine taasüleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat kondenseerimisprotsessi produkt
taasveeldamisseadet tankis tekkiva surve kõrvaldamiseks. Kui tanki põhja on tekkinud külma lasti kiht, alustatakse lastimist lastimistorustiku kaudu. Lasti jahutamine reisil Lasti jahutamiseks võetakse auru jahutatava tanki ülaosast, surutakse see kompressoris kokku, kondenseeritakse ja suunatakse jahutatud kondensaat tanki. Auru võtmisel surve tankis langeb allapoole küllastunud auru rõhku ja veeldatud gaas hakkab keema. Keemiseks kasutatakse peitsoojust, mille tagajärjel vedeliku temperatuur alaneb. Aurustunud lasti taasveeldamiseks kastutatakse kaheastmelist või kaskaadseadet. Lossimine Enne lossimise alustamist tuleb jahutada tekil asuvat lossimistorustikku. Seda saab teha, juhtides kondensaadi tanki läbi teki- ja lastimistorustiku. Torustike omavahelise ühendamise võimalus on alati olemas. Lossimise moodus sõltub süvapumba tüübist. Kui süvapump ei anna suurt rõhku ja on ette
aine rõhk, mida nimetatakse küllastunud auru rõhuks. See suureneb temperatuuri tõustes. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Teisiti öelduna, keemisel saab vedelik auruda üle kogu oma ruumala. Keemisele vastab kindel temperatuur - keemistemperatuur. Vedeliku keemisel tema temperatuur ei muutu nagu ka tahkise sulamisel. Keemiseks nimetatakse vedeliku aurumist keemistemperatuuril. Keemisel nimetatakse aurumissoojust keemissoojuseks. Õhuniiskus Õhus leidub alati veeauru. Selle hulka määratakse kahel viisil. Võib mõõta, kui suur on veeauru mass õhu ruumalaühikus. Sel juhul on tegemist absoluutse niiskusega , mis näitab veeauru massi õhu ruumalaühikus. Seda suurust mõõdetakse tavaliselt ühikus 1 g/m3. Õhuniiskust saab väljendada ka küllastunud auru mõistet kasutades. Sel juhul
annaabi.ee 
