Viimsi Keskkool VIIUL referaat Õpilane: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Kätlin Puhmaste Tallinn 2011 SISUKORD 1) Viiul a) Viiuli ajalugu b)Viiuli ehitus 2) Kasutatud kirjandus VIIULI AJALUGU Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maits...
Referaat islami kultuuriruumi kuuluvast keelpillist rabab (rababah) Koostaja: Greete-Lisette Maasik, MT 2. kursus Rabab (araabia k. )الربابة tähendab tõlkes poogendatavat instrumenti. Selle sama instrumendi kohta võib leida väga mitmeid nimetusi, mis on üksteisele vägagi sarnased, aga siiski vääriks nad eraldi märkimist – rebap,rabab, rebeb, rababah, al-rababa. Pill sai omale nime umbes VIII sajandi paiku ning levis mööda islami kaubateid Põhja-Aafrikasse, Lähis-Itta, Kaug-Itta ning ka mõnelepoole Euroopasse. Tuntakse väga mitmeid erinevaid rabab'e. Rabab'ist arenes välja kolme keelega rebekk. Seega on rabab'i näol tegemist kaudse viiuli eelkäijaga. Selle instrumendi valisin just sellepärast, et olles käinud mitmeid kordi Egiptuses, olen selle pilli nö. turis...
Kitarr Kitarr (guitara) on suhteliselt uus, barokkajastust pärit muusikainstrument, kuid tal on palju eelkäijaid. Tuntuim neist, ja ka kitarrile tema praegu kasutatava nime andnud instrument, on citra. Indias on citra üks levinumaid muusikainstrumente. Tänapäeval on kasutusel mitmeid kitarri versioone. Klassikalises kitarrimuusikas on levinuim nn. hispaania kitarr - 6-keelne pill. Ida-Euroopas, eriti Venemaal on levinud 7-keelne kitarr (semistrunnaja). Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, eriti Mehhikos, on kitarride valik väga mitmekesine, alates pisitillukestest kuni kontrabassi suurusteni. Omaette liigi moodustavad veel nn hawaii-kitarrid, mis erinevad oluliselt juba ka ehituse poolest. Kaasajal on hawaii-kitarrid peaaegu eranditult elektrikitarrid, nagu ka analoogilise kõlaga slide- ja bottle-neck stiili puhul, mille puhul mängimisel kasutatakse siiski klassikalisema ehitusega (elektri)kitarre. Klassikaline kitarr Klassikaline kitarr (nimetat...
Kreeka lüürika ja teater Kreeka lüürika Lüürika eelkäijaks rahvalaul. Nimetus lüürika tuli keelpillist lüüra. Sisu on ülistus elule, elutervele jõule ja armastusele. Zanriliselt jaguneb eleegiaks, jambograafiaks ja meelikaks. Eleegia Eleegia kaebelaul, hiljem mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia viljelejad spartalane Tyrtaios, riigimees Solon, palgasõdur Archilochos. Jambograafia Jambograafia hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA
koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel 12.Mis on motett? Mitme häälne vokaal teos, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraali tekst 13.Mis on reekviem? Surnute mälestuseks kirjutatud missa 14.Mis on sümfoonia? On 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis 15.Mis on Missa? Katoliku kiriku peamine jumalateenistus 16.Mis on keelpillikvartett? On instrumentaalansamblikooseis, mis koosneb neljast keelpillist 17.Mis on instrumentaalkontsert? Muusikateos soolopillile sümfooni-või kammerorkestri saatel 18.Mis on fuuga? Mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reegllite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse 19.Mis on sonaat-allegro?muusikavorm , mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist 20.Mis on rondo?heliteos mis on kirjutadud rondovormis 21.Mis on variatsioon? On muusikavorm , milles on ja sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul
gigue Sonaat kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, esimene osa on reeglina sonaat- allegro vormis Sonaat-allegro vorm, mis koosneb peateemast ja kõrvalteemast, osad: sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, kooda Instrumentaalkontsert muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel, 3-osaline, kujunes 18. sajandil Keelpillikvartett instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist; 4- osaline sonaaditsükkel nt J.Haydni ,,Keisrikvartett" Avamäng sissejuhatav muusikapala, mis eelneb suuremale teosele nt L. van Beethoveni ,,Egmont" Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Rondo muusikavorm, milles põhiteema ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega nt W. A. Mozart ,,Väike öömuusika" Variatsioon muusikavorm, milles üht ja sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul
*ANDEKUS *LÄBILÖÖGI VÕIME *HARITUS *materealistid *telegraafiaaparaat *telefon Mõisted: Polüfoonia- mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Classicus- täh parim 4 osaline sonaat- 1)menuett 2)allegro 3)largo 4) menuett Instrumentaalmuusika- ainult pillidel esitatav muusika Opera seria- tõsine ooper Singspiel- laulumäng, rahvalik meelelahutus Keelpillikvartett- instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist. Vaimsed väärtused- kõik, mis on seotud ajuga, andekus Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad sellele saate Valgustusajastu- e. Klassitsism Kammersonaat-sarnaneb tantsusüidiga, koosnes sissejuhatusest ja kahest kuni neljast tantsulise iseloomuga osast. Klassikaline okester- keel-, puupuhk- ja vaskpuhkpillid Opera buffa- koomiline ooper Ooperi reform- ooperi lihtsustamine Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes.
seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt 20 klaverikontsertit 9 viiulikontserti 24 ooperit 14 missat Sonaadid jne 17. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA: Julge Itaaliapärane Järskude kontrastidega, keeruline Ülemäära kaunistatud Rõõmsameelne, positiivne 18. KEELPILLIKVARTETT: Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljas keelpillist Neli osa: Viiul 1, Viiul 2, Alt(Vioola) ja Tsello 19. MOZARTI LOOMING: Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose Ooperid Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat Sümfooniaid on ligi 50, ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte
Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vorm- Teose ülesehitus, struktuur või liik. Polüfoonia-Mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Homofoonia-Mitmehäälsus, kus üks hääl on teistest tähtsam. Sümfoonia-Muusikaline suurvorm sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett- Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljat keelpillist. Missa- zanr, mis põhineb katoliku kiriku jumalateenistuse tekstile. Tantsusüit-Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Gregooriuse laul-Roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta laul, millel puudub taktimõõt ning mille tekstid on ladinakeelsed. Motett-Mitmehäälne vokaalteos, mis arenes välja organumist. Madrigal-Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. Barokk-Stiil, mis oli iseloomulik 17
Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.
Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos, kellelt on säilinud kaks poeemi: küpses eas loodud ,,Tööd ja päevad" ning varasem ,,Theogonia" (,,Jumalate põlvnemine"). Kolmas arhailise ajajärgu raamides eristatav periood on antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise ajajärk. Seda aega iseloomustab heroilise eepose vananemine ning antiiklüürika õitsele puhkemine. Nimetus lüürika on tulnud keelpillist nimega lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Nii tähistatigi nõnda laulude liike, mida kanti ette keelpillil. Antiikajal säilitas lüüriline luule kaua aega oma seose laulmise, muusikalise saate ning tantsuga. Vastupidiselt eepostele on lüürikas kuulda ka luuletaja enese häält, kes tunnetab maailma ja selgitab oma suhteid sellega. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia, jambograafia ja meelika.
Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid olid eeposed ,,Ilias'' ja ,,Odüsseia''. Loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Teine: Heroilise eepose kõrvale kerkis didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas tuntud luuletaja Hesiodos. On säilinud 2 poeemi:,,Tööd ja päevad''(828 värssi),varasem ,,Theogonia''(,,Jumalate põlvnemine''1022 värssi). Heroiline eepos muutub vananenud zanriks,õitsele puhkeb antiiklüürika. Lüürika nimetus tulenes keelpillist -lüürast. Lüürikas saab kuulda ka luuletaja häält,eepostes seda ei juhtu. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia,jambograafia ja meelika. Meelika jaguneb nuomoodiliseks lüürikaks ja koorilüürikaks. Atika ajajärk: Draama muutus juhtivaks kirjandusliigiks. Draama arenes välja tänu viljakusjumal Dionysosele pühendatud pidustustest ehk dionüüsiatest,kus korraldati suurejoonelisi rongkäike,joodi palju veini,söödi ja lõbutseti. Draama eripäraks on see,et jutustamine
Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) 10 Keelpillikvartett - instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist ; muusikazanri ja ühtlasi ka muusikavormi nimetus, mille puhul sonaaditsükkel esitatakse keelpillikvarteti poolt. Klassikalise keelpillikvarteti koosseisu kuuluvad järgmised instrumendid: · Viiul I (esimene viiul, violino primo) · Viiul II (teine viiul, violino secundo) · Alt (vioola, viola) · Tsello (violoncello) Instrumentaalkontsert - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile
annaabi.ee 
