Maailma suured keeled ja minu emakeel Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega. Igal inimesel on oma emakeel nagu ka minul. Reeglina on emakeel see, mida kõige paremini teatakse ja kõige enam kasutatakse, kuid on ka täiuslikult kakskeelseid inimesi, kes räägivad kahte keelt võrdselt hästi. Vähemalt pool maailma elanikkonnast on kaks- või mitmekeelne. Mu emakeel, eesti keel, pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema
koostist, mida suurem on häälikuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased b) polügeneesi teooria – inimeste eellased hargnesid üle maailma laiali ja keeled tekkisid maailma eri paigus üksteisest sõltumatult c) monogeneesi teooria – tekkis üks keel Aafrikas, mis hakkas maailma eri paigus uuteks keelteks arenema d) tüpoloogiline liigitamine – lähtutakse sõnade grammatilistest omadustest e) genealoogiline liigitamine – keelte rühmitamine keelkondadesse ühise päritolu alusel f) algkeele rekonstrueerimine – algkeele sõnavara ja grammatika taastamine sugulaskeelte võrdlemise kaudu g) Uurali keelepõõsa teooria – uurali keeled ei pärine ühisest algkeelest, vaid on aja jooksul tiheda kontakti tõttu sarnaseks muutunud ja seejärel inimeste laialivalgumise tõttu jälle erinevaks muutunud h) lingvistilise paleontoloogia meetod – meetod keelkonna algkodu tuvastamiseks, mis
(inglise-põhised, araabia-põhised jms). Pidzin pole kellegi emakeel. Kreool: areneb enamasti pidzinist. Pidzini kasutusala võib laieneda, tekib juurde sõnavara ja grammatika (grammatikaliseerumine!). Tekib konventsioon. See on laienenud pidzin. Niipea, kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga. Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne. Euraasia keelkonnad: Indoeuroopa, uurali, altai, tsuktsi-kamtsadaali, kaukaasia (3 keelkonda). Aafrika: Afroaasia, niiluse-sahara, nigeri-kongo, khoisani Ameerika: eskimo-aleuudi, naa-dene, nn amerindi keeled Kaug-Aasia: draviidi, hiina-tiibeti, birma, tai, miao-jao, austroneesia, paapua, Austraalia
2)hispaania 3)inglise 4)araabia 5)hindi 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Keeli liigitatakse : 1)Tüpoloogiline liigitamine – sarnasuse alusel liigitamine. Grammatika. 2)Geneoloogiline liigitamine – keelte päritolu järgi. 7. Algkeel, keelkond Algkeel – keel, millest teine keel on alguse saanud. Keelkond – keelerühm. Keelkondadesse kuuluvad sugulaskeeled. 8. Uurali algkeel, jagunemine – Arvatakse, et Uurali algkeel on enam kui 6000a vana. See jagunes soome-ugri ning samojeedi algkeeleks ca 4000a e.m.a. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma – eest keel kuulub Soome-Ugri keelkonda ning Läänemeresoome keelte rühma. 10. Eesti keele sugulaskeeled – liivi, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa. 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) – Suurim keelkond
omavahel. Sprachbund ehk keeleliit kus keelekontakti mõjul on tekkinud sarnaste joontega keeled. Substraatkeel Välja surnud keel mis on jätnud jälje nende kõnelevate inimeste uue keele grammatikasse ja sõnavarasse. Linqua franca Keel mida erikeele kõnelejad kasutavad omavahel suhtlemiseks. (Pole emakeel neil) Tüpoloogiline Liigitus mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Genealoogiline - Liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Keeltearvu hinnangulisus Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad.
info hulk internetis, selle alusel on eesti keel suur. Ehk eesti keel on informatsiooni edastajana suurem, kui kõnelejate arvu põhjal võiks arvata. 8. Kuidas jagunevad maailma keeled planeedil? Millised tegurid soodustavad keelte paljusust, millised mitte? Maailma keeled jagunevad planeedil ebaühtlaselt. Palju keeli on ekvaatori lähedal, kus keelte paljunemist soodustavad soe kliima, mägised piirkonnad, saarestikud, metsamassiivid. Vähe keeli aga polaarjoone taga. 9. Millistesse keelkondadesse kuuluvad Euroopas kõneldavad keeled? Euroopas kõneldavad keeled kuuluvad Uurali, indoeuroopa ja Afroaasia keelkonda. 10. Miks on Euroopa keeleline olukord maailmas erandlik? Siin on palju väikeseid riike ning sellest tulenevalt palju väikesi riigikeeli. Kuna kõik need on euroopa ametlikud keeled on kõik väiksed ja suured keeled võrdsed. 11. Miks on Uurali keelte ja rahvaste algkodu otsitud Uurali piirkonnast?
Paljud generativistid arvavad, et neist kahest on keeleteaduse uurimisobjekt üksnespädevus. Igal lausel on olemas süvastruktuur ja pindstruktuur. Esimene on universaalne, teine on eri keeltes erinev. Keeleomandamise universaalset mehhanismi nimetatakse universaalseks grammatikaks. Keelte tüpoloogiline liigitus selline liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Keelte genealoogiline liigitus selle liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Sugulaskeel keeled, mis on põlvnenud samast algkeelest ja kuuluvad seetõttu samasse keelkonda. Isolaatkeel keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt. Keelte sugulust kujutatakse puuna. Keelepuu järgi tekib ühest algkeelest mitu keelt. On lubatud vaid hargnemine. Ühel keelel on alati üks esivanem. Uurali keelte algkodu määrati lingvistilise paleontoloogia meetodiga, mis seisneb
Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes.( Õim 2001A: 19; Õim 2001B: 554) Fraseoloogia esineb kõigis keeltes ja selle kujundid võivad olla päritolult kas algupärased või laenulised. Eesti keelde on tulnud palju fraseologisme saksa ja vene keelest ning piiblist, paljud väljendid on ka peaaegu tuvastamatu päritoluga paljudes keeltes samaaegselt esinevad. Näiteks võrreldakse isegi eri keelkondadesse kuuluvates keeltes tülitsevate inimeste suhet kassi ja koera suhtega. (Õim 2001A) Nii fraseologismi vorm kui sisu võib aja jooksul muutuda. Näiteks tähistas väljend Paabeli keeltesegadus esialgu vaid keelte segiolekut, kuid tänapäeval märgib Paabeli segadus paabel igasugust suurt segadust. Eesti fraseoloogiale on iseloomulik ühest fraseologismist erinevate vormide moodustamine (pead püsti
olla poliitilise manipuleerimise tulemus Keelevariant ehk keelekuju on neutraalne termin, ei ostua staatusele ega kirjaliku traditsiooni olemasolule Keelte liigitamine Järgmiste kriteeriumite alusel: Geneetiline: põlvnemine samast arvatavast algkeelest Tüpoloogiline: struktuuriomaduste järgi Areaalne: territoriaalse esinemuse järgi Need kriteeriumid võivad omavahel kombineeruda Keelte sugulus Suguluse alusel liigitatakse keeled keelkondadesse On keeli mida pole klassifitseeritud, ei kuulu ühessegi harusse ega koolkonda= ISOLAADID
Töö koosneb kolmest peatükist. Koerad harjuvad kiiresti. Kasse on palju raskem õpetada. Artikkel on teravmeelne. Teravmeelsusega üksi siiski kaugele ei jõua. Lilled on kallid. Juba üks roos maksab väga palju. Kuulasin eile Andrus Ansipit. Eesti peaminister pidas meeldejääva kõne. Ülesanne 6. Leidke sidendid ja kirjeldage neid (määrake liik). A. Keeli on võimalik liigitada mitmelt aluselt, kuid olulisemad on sugulus (päritolu) ja ehitus. Suguluse järgi jaotatakse keeled keelkondadesse ja keelerühmadesse. Peale selle võib keeli liigitada ehituse järgi. On olemas nii kõikidele keeltele ühiseid jooni kui ka varieeruvaid nähtusi. Samuti eristatakse sõltumatuid tunnuseid ja tingimuslikke tunnuseid. B. Esimesel kokkusaamisel jaotati ülesanded. Seejärel peeti nädal vahet, et iga komisjoni liige saaks oma tegevuse läbi mõelda. Kui järgmine kord kokku saadi, siis olid igaühel juba olemas konkreetsed ettepanekud
1 Jagamine kaheks võimaluseks. 25 Makrolingvistika jaguneb paljudeks eriharudeks nagu psühholingvistika, sotsio- lingvistika, antropoloogiline lingvistika, dialektoloogia, matemaatiline- ja arvutiling- vistika, stilistika [2]. Lingvistikat võib jagada: 1. kirjeldav lingvistika — uurib keelt teatud ajahetkel, 2. ajalooline lingvistika — uurib keelte ajaloolist arengut, muutumist, jaotumist keelkondadesse, seoseid erinevate keelte vahel [3]. Põhiosa sõnavarast vahetub keelest tuhande aasta jooksul. Lingvistid uurivad ka sotsiaalseid erinevusi häälduses. 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted Keele ja kultuuri suhete uurimisega tegeleb antropoloogiline lingvistika. Kas ja kuidas keel mõjutab meie mõtlemist ja käitumist? Eskimotel on lume kohta palju sõnu, idamaades riisi kohta. Kas see mõjutab ka nende mõtlemist?
saada. · Püüa rääkida aeglaselt ja selgelt. · Rääkides vaata lapsele otsa, et ta saaks näha ka näoilmet ja suu liikumist · Kasuta zeste ja miimikat. · Julgusta last rääkima, kiida teda edusammude eest. · Meeles tuleb pidada, et võõrkeeles rääkimine väsitab last palju rohkem kui emakeelne suhtlus.(1998, 4) 1.3. Eesti ja vene keele võrdlus Keelevigadel on sageli oma kindlad põhjused. Eesti ja vene keel kuuluvad eri keelkondadesse- eesti keel soome-ugri, vene keel indo-euroopa keelkonda. Põhilisi probleeme tekitavaid seiku: · Venelastel on eesti keeles raske hääldada häälikuid, mida märgivad täppidega tähed (ä,ö,ü). · Sõnarõhk ei ole vene keeles alati esimesel silbil nagu tavaliselt eesti keeles, seetõttu võib laps hääldada sõnu vale rõhuga. · Lühikesi silpe tavatseb venelane hääldada pikalt, näiteks * iisa, *eema pro isa, ema.
annaabi.ee 
