Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J.Peterson: 1801-1822, Sündis Riias, luuletaja, andis Riias keeletunde ja kirjutas artikleid. 21 eestikeelset luuletust 10 oodi ja 5 pastoraali, ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene" Fr.R.Faehlmann: Esimene kes hakkas rahvaluulet kasutama, arst, 1798-1850, sünd Ao mõisas Järvamaal, Suri kopsutuberkoloosi Tartus. ,,Suur on jumal, su ramm"-ood, ,,Piibu jutt"- värssdialoog, ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas Faehlmann silmas eeskätt valgustuslikke eesmärke, ,,Kalendritegija kimbus", ,,Koit ja Hämarik"
Võõras riik, kultuur ja inimesed- kõik selleks, et mugavustsoonist välja astuda ning end paremini tundma õppida. Minu välisülikooli valik ei ole uisapäisa tehtud. Hispaania keel ja kultuur on mind alati paelunud. Alustades plikatirtsuna hispaaniakeelsetele lauludele, ise tähendust teadmatagi, kaasa elamisest ning lõpetades luhta läinud katsega pärast gümnaasiumi vabatahtlikuks minemisest. Tallinna Ülikool on mulle andnud hea võimaluse võtta keeletunde oma õpingute raames ning nüüd enne viimast aastat silmaringi laiendada välisülikoolis. Minu välisülikooliks valitud Granada Ülikool on üks parimatest Hispaanias. Ülikoolis õpib umbkaudselt 65 000 õpilast, millest rahvusvahelisi tudengeid on 10 000 ringis. See annab teadmise, et minuga samas olukorras on liialdamata tuhandeid õpilasi. Statistiliselt on iga kolmas inimene Granadas õpilane, mis teeb linnast ideaalse paiga tudengile. Mis võiks olla parem, kui jätkata oma
Kuid kui välismaalt tuleb laps siia elama, siis tal ei ole see ainult reis, vaid ta peabki siia elama jääma. Seega näitaks mina talle ümbruskonda. Näitaksin, kus on peamised poed, kus saab aega veeta, kus on kool ning muid tähtsamaid kohti. Nii õpiks ta peagi ära ümbruskonna ja julgeks omapäid õues jalutamas käia. Suur probleem välismaalastel on vähene keeleoskus. See takistab neil kohalikega suhtlemist ning seega eraldab neid ühiskonnast. Kindlasti võtavad immigrandid keeletunde, kuid nad ei julge selles keeles kohe rääkida. Lapsed õpivad keelt veel kauem, kui täiskasvanud. Mina aitaks immigrant last sellega, et õpetaks talle ise põhilisemaid sõnu ning räägiks temaga oma keeles. Nii õpib ta kuulama õiget keelekasutust ning õpib põhilised laused ära. Aitaks, kui tal ei tuleks mõni sõna meelde. Oluline on teada kohaliku maa kommetest. Teised kombed võivad olla väga teistmoodi ning tunduda imelikud
Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses. Ta oli nii võrd mitmekesine inimene, et tema huvi ei piirdunud, mitte ainult saksa, eesti ja rootsi keelega vaid ulatus välja Aasja ja Aafrika keelteni. Petersoni on mõjutanud nii antiikkirjandus, täpsemalt Pindarose oodid, Vergiliuse pastoraalid ja Anakreon, kuid samas on teda oluliselt mõjutanud ka eelromantikud
Vihmaudusel Londoni õhtul põrkab Freddy Eynsford Hill kokku lilleneiu Eliza Doolittle`ga. Foneetikaprofessor Henry Higgins teeb märkmeid Eliza häälduse kohta , tõmmates sellega colonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitlb, et suudab panna ükskõik millise tänavatüdruku rääkima kui daami ja teda seejärel kõrgseltskonnas hertsoginna pähe esitleda. Lepitakse kokku, et Pickering jab Higginsi juurde mõneks ajaks elama.Mehi pealtkuulnud Eliza otsustab oma säästude eest Higginsilt keeletunde võtta, et kunagi oma lillepood asutada. Ta külastab professorit tema kodus. Higgins võtab aga vastu Pickeringi kihlveopakkumise, et suudab Eliza panna kõnelema kui daami ning teda Transilvaania saatkonna ballil hertsoginnana esitleda.Eliza asub professori poole elama ning algab tõsine töö tema keele, välimuse ja käitumise muutmise kallal.Alfred Doolittle saab aga teada oma tütre heast käekäigust ning süüdistab
koostas rootsi keele grammatika; samuti kirjutas luuletusi ja hakkas pidama eestikeelset päevikut. Aastatel 18191820 õppis Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas, kuid läks 1820 peamiselt rahapuuduse tõttu ülikoolikursust lõpetamata tagasi Riiga. KJP tahtis saada misjonäriks, õppis selle nimel ka Aasia ja Põhja- Ameerika keeli Kristjan Jaak Petersoni elu III Riias andis keeletunde, kirjutas artikleid Beiträgele ja tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" ("Soome mütoloogia"), mis ilmus Beiträges 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omaga, lisas Peterson tõlkele oma arvamusi eesti muinasusu kohta; selle teksti kaudu tulid eesti rahvausundisse soome muinasjumalad Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen jt, pannes aluse meie pseudomütoloogiale Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann
häälikute iseloomust (nt kõrge i ja madalad a, o). Sõnasisene konsonantühend annab edasi heli järskust, momentaansust või katkelisust, üksikkonsonant heli pidevust, monotoonsust, ühetaolist korduvust (vrd nt pladisema ja platsuma, plädistama ja plätsutama). Eesti deskriptiivne ja onomatopoeetiline sõnavara on lahtine hulk, mida iga eestlane tarviduse korral vaevata täiendab. Seesuguste sõnade loomise mallid on eestlase keeletunde sees. H. Rätsepa loendatud põhiline onomatopoeetilisdeskriptiivne tüvevara on sugenenud alles läänemeresoome algkeele aegadest peale, eriti aga eesti keele iseolemise ajal (95%il neist tüvedest ei ole vasteid kaugemais sugulaskeelis). Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Laenamise all mõistetakse teisest keelest uute keeleelementide võtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud
kolonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitleb Pickering ees, et suudab panna ükskõik millised tänavatüdruku kõnelema kui daami ja teda seejärel kõrgseltskonnas hertsoginnaa pähe esitleda. Kuna mõlemad mehed on otsinud juhtust teineteisega tuttavaks saada, siis lepitakse kokku , et Pickering jääb Higginsi juurde mõneks ajaks elama. Eliza, kes meeste juttu pealt kuulnud, otsustab oma säästude eest Higginsilt keeletunde võtta, et kunagi oma lillepood asutada. Ta paneb selga oma parimad riided, mis on üsna eriskummalised ja külastab professorit tema kodus. Neiu aktsent on nii kohutav, et tema õpetamine näib Higginsile parajalt põneva väljakutsena. Ta võtab vastu Pickeringi kihlaveopakkumise, et suudab Eliza panna kõnelema kui daami ja teda Transilvaalia saatkonna ballil hertsoginnana esitleda, ilma et keegi tema tegelikust päritolust aimu saaks.Eliza asub professori juurde elama ning algab tõsine
(Malin, 11.01.09) Ta käis Westbergi eraalgkoolis ja aastatel 1934-40 Tallinna Reaalkoolis. Juba enne Reaalkooli lõpetamist hakkas Tallinna konservatooriumis klaverit õppima.(Malin,11.01.09) 1940 asus Tartu Ülikooli romaani kelli õppima, kuid õpingud kestsid vaid 1 aasta. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida 1941-43 Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda dzäss ja dodekafoonia. Õpingute kõrvalt andis Laaban keeletunde ja tõlkis saksa ja prantsuse luulet. (,,Ilmar...",11.01.09) Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi Ülikoolis, kus ta hiljem töötas lektorina. Rootsis elades tõlkis Laaban rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet.(,,Ilmar...",11.01.09) Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik "19 kaasaegset prantsuse luuletajat" (19 moderna franska poeter, 1948)
Pigem targem rääkida filosoofilis-allegoorilis suurromaani staatusest. Peategelane on Nikyas, mees, kes on kentaur, kasvab üles kahe kultuuri piiril. Maailm ,kus ta üles kasvab islami ja kristliku kultuuri piiril. Võiks ka praeguses ajas intrigeeriv olla. Maailm ei ole geograafilisele kaardile kantav. Piir on seal, kus on kõrb, see on suur kõrberomaan. Kordub see, et peategelasel on varikujud. Stiililiselt tegemist konstrueeritud keeleuuendusega, teisalt loomuliku keeletunde sulamisega. Loomulikkuse ja kunstlikkuse pinge, mis seal stiilis seda põnevaks teeb. Kentaur räägib lühidalt kahest temaatilisest keskmest: nafta (või õli)romaan. Teiseks on see romaan külluslikust eluenergiast ja seksuaalsusest. Mehekeskne, seksistlik autor, aga seksism on teistmoodi kui Krossil. Naftaromaa- Nikyas kaevandab naftat. Nikyase puhul tegevus kasvab millekski suuremaks kui esiisade tegevus, loodusliku tasakaalu küsimus, asi võtab võimsa haarde: tegevus algab
annaabi.ee 
