ELLEN NIIT Eesti kirjanik ja tõlkija Ellen niit sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi Ellen Niit, aastast 1958 Ellen Kross sündis Tallinnas, 13.juulil 1928.aastal; õppis Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooliaspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956; töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ja ETV mittekoosseisulise toimetajana; alates aastast 1963.aastast vabakutseline kirjanik. Looming Esimesed luuletused ilmusid ajakirjanduses 1945; esimene raamat 1954 (värsslugu ,,Kuidas leiti nääripuu"); sellele järgnes uuenduslik ja ülimenukas ,,Rongisõit" (1957).
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid.
juulil 1928. aastal Tallinnas. Second level Ø Abielus oli Jann Krossiga. Third level Fourth level Ø Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli Fifth level keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947 1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ø Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Aastast 1963 on Ellen Niit kutseline kirjanik. Looming Väga viljakas lastekirjanik kõikides kirjanduse põhiliikides. Luuletustes täiskasvanutele tõuseb esile kodu- ja lembeluule. On esinenud artiklite ja retsensioonidega
Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 a. elavad nad Raplas. Haridus ja töö: 1950-1961 a. õppis Rapla Keskkoolis. 1958 a. aktiivne õpilasalmanahhi “Oma Sulega” kaastööline. 1958 a. ilmus esimene luuletus Rapla ajalehes “Ühistöö,” hiljem on avaldatud ta värsse ajakirjades “Pilt ja Sõna,” “Looming” ja ajalehtedes. 1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja giidina. 1974 a. Raplas kutseline kirjanik. 1989 a. Rapla maakohtu tõlk. Ühingud: ELKNÜ (1962 a.); KL (1972 a.); Eesti Muinsuskaitse Selts (1972 a
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid
Aino Pervik Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga.
Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne
· Tõi Eestisse näitekirjanduse dramaatilisi karaktereid ning ühiskonnakriitilisi probleemegi käsitles julgemalt · ,,Kauka jumal" kandev mõte: ,,Kes rikas, on nagu jumal. /--/ Võib kõik teeb mis tahab! Mida rikkam keegi on, seda enam on ta jumal." Gustav Suits (1883-1956) · Sündis Võnnus, Tartumaal · Oskas juba 4 aastaselt lugeda · Kasvatavad põhiliselt ema ja isa vend · Õppis Aleksandrikoolis · Ülikoolis õppis keeleteaduskonnas, hiljem ka Helsingi ülikoolis · Noor-Eesti üks asutajatest · 1919-1944 Ülikoolis kirjandusprofessor · Läks Rootsi ja elas seal elu lõpuni Looming: · I luulekogu ,,Elu tuli" 1905 o Jõulised luuletused o Luuletuste keskmeks inimene/inimesed o Kasutatud palju võrdlusi o Põhimõttekindlus o Teemad: noored, aeg, tuli · II luulekogu ,,Tuulemaa" 1913 o Meeleolu sünge, pessimistlik, lootusetu
Elulugu Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Oli abielus kirjaniku Jaan Krossiga kuni viimase surmani. Sündis vasesepa ja õmbleja tütrena Tallinnas, kus alustas õpinguid, jätkas neid 1938 43 elukoha muutmise tõttu Tapal, 1943 47 õppis Tallinna 4. keskkoolis ja 1947 52 Tartu ülikoolis keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1956 61 oli Tallinnas Kirjandus Liidu luulekonsultant, 1961 63 oli ETV mittekoosseisulise toimetaja, alates 1963 on Ellen Niit olnud vabakutseline kirjanik. 1 Looming Ellen Niit kuulub nende poetesside ritta, kes on läbi aegade hoidnud ja edasi kandnud eesti luule lüürilist ja lüroeepilist lõime. Luulesse tuli Ellen Niit üllatavalt küpsete värssidega.
Gustav Suits Sündis 1883.a. Tartus. Õppis Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas ja Helsingi Ülikoolis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Töötas Eestis Tartu Ülikoolis kirjanduse professorina. Suri Stockholmis, kus elas alates 1944.a.-st. Kirjutas põhiliselt luuletusi. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. Eeskujudeks võib pidada E.Leinot ja S. Petöfit. Seal on esindatud inimese sisemine rikastumine, täiuse püüd, usk paremasse inimesse, tema võimesse maailma paremaks muuta, tule hävitav mõju. Võitlev paatos, aadetele truuks jäämine. Kogu "Tuulemaa" ilmus 1913
Ehk on juhust mõnel pilk su poole heita Julgust andev jõud on pilgu tulikiirel, Jaan Kross ja Ellen Niit mis sind teele saadab päeval tulikiirel. /Ellen Niit/ Elulugu Ellen Niit on eesti kirjanik ja tõlkija. Tema kodanikunimeks on Ellen Kross. Ta sündis Tallinnas 13.juulil 1928.aastal vasesepa ja õmbleja tütrena. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal, aastatel 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis aastatel 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust aastatel 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal aastatel 19521956. Ellen Niit on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina aastatel 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana aastatel 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Ta oli abielus kirjaniku Jaan Krossiga kuni viimase surmani 27.12.2007. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Looming Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960)
ehitatud nii, et tahtmise korral oleks lihtne neid näidenditeks muuta(pikad dialoogid, ümbritseva keskkonna ilmekad kirjeldused, intriigid). 2 Elulugu Mati Unt sündis aastal 1944 1. jaanuaril Tartumaal. 1951-1958 õppis ta Leedimäe 7-klassilises koolis, 1958-1862 Tartu 8. keskkoolis ning 1962 - 1967 Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo- Keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kitsamaks erialaks ajakirjandus. 1965 abiellus ta Ela Liimeoniga. 1966 astus ta ENSV kirjanike liitu, 1966-1972 töötas Vanemuise teatri kirjandusala juhatajana. 1968 lahutas ta esimesest abikaasast, abiellus Mare Puusepaga. 1969 sündis neil poeg Indrek. 1972 lahutas Mare Puusepast ja hakkas koos elama Kersti Kreismanniga. Asus elama Tallinnasse ning aastast 1973 elas Mustamäel. 1975-1981 töötas Noorsooteatris kirjandusala
Töö kirjutamiselt toetusin vastavale kirjandusele, kus oli juttu Aino Pervikust. Kindlasti suur protsent lastest naudib Aino Perviku loomingut ja tunnevad selle lugemisest täit mõnu. AINO PERVIKU ELULUGU Pervik, Aino (kodanikunimi Raud), lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Pervik sündis 22. aprillil 1932. aastal Rakveres velskri perekonnas. Keskhariduse sai Tallinnas, õppis 1950-1955 Tartu Riiklikus Ülikoolis aj. – keeleteaduskonnas, lõpetas soome- ugri keelte erialal. Töötanud 1956, 1960 aastatel Eesti Riiklikus Kirjastuses laste – ja noorsookirjanduse toimetajana, aastatel 1960-1964 Televisioonistuudios laste ja noortesaadete toimetajana ( E. Nirk, … 1975: 270). 3 Kirjaniku tegevust alustas retsensendina „Edasis“, 1950-ndate aastate lõpul kriitikuna tegev pidevalt. Avaldanud sisukaid artikleid ja ülevaateid lastekirjanduse kohta, samuti
(Mälestusi, 1991, lk5) Ka tema lapsepõlv möödus Võrumaal, kus ta vanemad pidasid talu, kus olid ka hobused ja lehmad. Enn armastas sealset kaunist loodust juba lapsena, aga ka hiljem veetis ta seal mõtiskledes aega. (Mälestusi, 1991) 2.1 Haridustee Vissis sai Enn alushariduse, Saru Jaanimäe ja Hargla algkoolides. 1924. a ta aga asus õppima Valga poeglaste gümnaasiumi, mille ta ka ilusti 1928. a lõpetas. Peale seda asus ta õppima Tartu Ülikooli, kus ta õppis ajaloo-keeleteaduskonnas filosoofia osakonnas eesti keelt ja kirjandust, samuti ka psühholoogiat. Sealt edasi sai ta tundma ka eesti sõjaväge, sest aastatel 1931-1932. a teenis ta Eesti sõjaväes. Ta sai sealt endale ka kaprali aukraadi. 1936. a sai Enn kätte diplomi eesti keele ja kirjanduse valdkonnas. (Mälestusi, 1991,5) Septembris 1952. a anti talle aga filosoofiateaduste kanditaadi kraad (Mälestusi,1991, 7) 2.2 Töö Peale diplomi kättesaamist asus ta kohe tööle Harju Keskkooli Raplas
Lisaks sisaldab referaat luulenäiteid ning mõningat pildimaterjali. 1. KIRJANIKU ELULUGU Ellen Niit sündis 13. juulil 1928 Tallinnas vasesepp Hiiobi perekonnas, ema töötas õmblejana. Tema ema pidas haridust väga tähtsaks, kuna polnud seda ise saanud. Koolis käima hakkas ta 1936. aastal Tallinnas, õppis vahepeal Tapal, kuhu isa oli tööle asunud, ja aastal 1943-1947 Tallinna 4. Keskkoolis. Keskkooli lõpetas ta kuldmedaliga. 1947-1952 õppis Ellen Niit Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Samal ajal käis kuulamas ka soome-ugri keelte loenguid, kust sai alguse ka tema tõlkija amet. 1952-1955 õppis ta Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal. Kirjanike Liitu võeti E. Niit vastu 1954. aastal. Oma kirjanikunime kannab ta alates 1949. aastast, mil abiellus kursusekaaslasega- tulevase kirjandusteadlase Heldur Niiduga. Aastal 1958 abiellus kirjanik Jaan Krossiga. 1956- 1961 töötas E
Jevgeni lahkus Tatjana juurest: ,,Me siin ei sega mu kangelast, kes lugejal nii tuhiseva taeva all kaob silmist kauaks ... igavesti." Tegelased ei ole läbinisti head ega halvad, igaühel on oma voorused ja puudused, mis muudabki teose realistlikuks. 28. M. UNTI ELU JA LOOMING, ,,SÜGISBALLI" ANALÜÜS sündis aastal 1944 1. jaanuaril Tartumaal. 1951-1958 õppis ta Leedimäe 7-klassilises koolis, 1958- 1862 Tartu 8. keskkoolis ning 1962 - 1967 Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kitsamaks erialaks ajakirjandus. 1965 abiellus ta Ela Liimeoniga. 1966 astus ta ENSV kirjanike liitu, 1966-1972 töötas Vanemuise teatri kirjandusala juhatajana. 1968 lahutas ta esimesest abikaasast, abiellus Mare Puusepaga. 1969 sündis neil poeg Indrek. 1972 lahutas Mare Puusepast ja hakkas koos elama Kersti Kreismanniga. Asus elama Tallinnasse ning aastast 1973 elas Mustamäel. 1975-1981 töötas Noorsooteatris kirjandusala juhatajana ning 1976-1981 oli ENSV
annaabi.ee 
